Minu "profipäevad"

Neid tuleb ette küllaltki sageli, kuid kaugeltki mitte nii tihti, et võiksin ennast profisportlaseks nimetada. Olen läbi ja lõhki amatöör- täiskohaga treener ja kehalise kasvatuse õpetaja! 

Tuleb siiski mainida, et hinges olen eelkõige sportlane- kogu elu on treeningute järgi sätitud, niipalju kui seda töö kõrvalt korraldada annab. Tööpäeva katsun võimalikult väikese jõukuluga õhtusse saata, vabad tunnid kuluvad treeninguteks. 

Kõige nauditavamad on minu jaoks nn "profipäevad", mil saan tegeleda ainult treenimisega. Sellel õppeveerandil mul kolmapäeviti tunde pole,  seega saan põhitreeningu sooritada hommikuti Tallinna Spordihallis. 

Tõeline nauding on sportida viie-kuuekesi kogu hallis, kaaslasteks Gerd Kanter, Märt Israel, Erki Nool, Andres Raja ja Mikk Pahapill! Tunda, et ka mina saan ühe päeva vältel olla nendesugune- tegeleda oma lemmikalaga ajal, mil enamus inimestest oma päevatööd teeb! Nende meeste tööks on sport ja kolmapäeviti on see nii ka minuga, vähemasti meeldib mulle niimoodi mõelda. See on suurim nauding, ideaalpäev! Kujutage ette- te võite oma lemmiktegevusega tegeleda kasvõi päev läbi, niikaua, kuni enam ei jaksa! Selliseid päevi ei ole elus just üleliia palju!

Koolivaheajad mööduvad samuti suures osas "profipäevade" tähe all- töökoormus on siis minimaalne ja fookus suunatud harjutamisele.

Suved on spordipedagoogil reeglina vabad, seega võib ka neid perioode "profipäevade" kategooriasse liigitada. 

Mõlema perioodi puhul jääb absoluutsest unistusest puudu vaid see, et rahapuudusel ei saa neid veeta laagris, mis omakorda tähendab, et igapäevakohustused häirivad treeningrütmi. Ometi on see parem variant kui töö kõrvalt treenida!

Hooaja kulminatsioon saabub aga kevadeti kui lendame lõunalaagrisse. Kaks nädalat märtsikuus on maksimum, mida töö ja rahaliste vahendite arvelt endale lubada saan, aga seda enam ma neid hindan! See on mõnusaim aeg aastas- kogu elu keerleb treeningute ümber! Rutiin "söön-seedin-treenin-passin" on parim päevaplaan maailmas!

Profipäevad on aeg, mil tunnen end tõeliselt õnnelikuna. Neil hetkedeil tunnetan, et tegelen oma kutsumusega ja see on äraütlemata mõnus tunne!

Alati Teie

Margus

Eesti vanuseklasside meistrivõistlused

20. jaanuaril oli Lasnamäe Spordihallis Eesti A- ja B-klassi meistrivõistluste teine päev ja kavas käimisdisantsid. Peeter Randaru helistas paar päeva varem ja kutsus kohtunikuks.

36-kilomeetrisest treeningust veel täielikult toibumata, kihutasin peale 30-minutilist taastumisaega Lasnamäele, jõudes 3 minutit enne starti kohale. Õnneks oli ajakava pisut nihkes ja jõudsin täpselt õigeks ajaks, vähemasti käimise vanemkohtunik Jekaterina Jutkina oli mind nähes rõõmus ning tänas, et kohale jõudsin. Nagu ma aru sain, siis üks kohtunik jäigi tulemata ja enda puudumisest ette ei teatanud! Minu jaoks natuke mõistmatu käitumine, aga inimesi on igasuguseid.

Noori käijaid oli stardis palju. Kogenud kohtunik Peeter Randaru teadustas, et tegemist on viimase paarikümne aasta rekordiga!

Kõigi vanusegruppide peale kokku osales 28 käijat. Kiita tuleb Narva (16 sportlast) ja Sillamäe (7) treenereid, sest lõviosa võistlejaist tuli just sellest kandist. Kahju, et mujalt Eestist oli esindatus väga lahja- 28st vaid 5 olid väljaspoolt Narvat ja Sillamäed. Kõik viis olid Haapsalu sportlased, esindades jooksuklubi Tempot (2) ja Läänemaa Kergejõustikuklubi (3).

Tüdrukute B-klassi 3000 meetri distantsile startis kümme noort neidu. Kindla võidu sai konkurentidest kolm aastat noorem Anastasija Skaško (JK Tempo), ajaga 18.27,29.

Poiste B-klassi stardis oli neli võistlejat. Ka siin oli kindel liider JK Tempo noormees Ruslan Sergašov, võites endast kaks aastat vanemaid pea kahe minutiga! 3000 meetri läbimiseks kulus Ruslanil 15.54,83 minutit.

Kolme osavõtjaga tüdrukute A-klassi 3000 meetrit võitis KJK Sillamäe-Kalevi esindaja Margarita Kozlova, ajaga 17.49,09.

Sama vanuseklassi poistest (osalejaid kolm) oli parim Igor Jakovlev NPSK Narvicust. 5000 meetri ajaks märgiti noormehele 29.02.

Naisjuunioride klassis startis vaid Anžela Suhhanova Narvicust, saades 3000 meetri ajaks 19.11,76.

Meesjuunioridest võidutses nelja mehe konkurentsis Kalev-Sillamäe esindaja Kirill Boržitski, läbides 5000 meetrit 26.28,2ga. 

Naiste noorsooklassis kahjuks võistlejaid ei olnud. Mehi startis kaks. Narva poiste omavahelise mõõduvõtmise võitis Anton Fortkin, saades 5000 meetri ajaks 29.22,2

Väljaspool arvestust vormi testinud Artjom Djatšuk läbis 5000 meetrit 25.50,3ga. Loodetud 24 minutit jäi seekord veel alistamata.

 Tulemused

Uuel aastal uue hooga!

Foto: Marko Mumm

Eesti rekordid ja tipptulemused

Eesti rekordid ja tipptulemused

Mehed

10 km käimine 40.30,0 Vassili Matvejev Alušta 25.02.84

20 000 m käimine 1:27.21,0 Vassili Matvejev Tallinn 07.09.85

20 km käimine 1:23.00,5 Vassili Matvejev Alušta 13.10.85

30 km käimine 2:19.24,0 Arvo Orupõld Mõdriku 28.06.80

50 km käimine 4:07.09,8 Olav Laiv Kohtla-Nõmme 14.06.75

Naised

5000 m käimine 23.44,9 Jekaterina Jutkina Murjani 17.04.04

10 000 m käimine 49.18,18 Jekaterina Jutkina Tampere 24.07.03

5 km käimine 24.07 Jekaterina Jutkina Valga 07.06.03

10 km käimine 49.04 Jekaterina Jutkina Birštonas 03.05.03

20 km käimine 1:43.54 Jekaterina Jutkina Naumburg 02.05.04

Noorsoo

 
Mehed

10 000 m käimine 43.19,2 Meelis Mäeots 14.02.63 Tbilisi 12.03.81

10 km käimine 42.14 Toivo Tanning 08.11.66 Riia 06.10.85

20 000 m käimine 1:32.57,2 Toivo Tanning 08.11.66 Tartu 27.08.84

20 km käimine 1:30.07 Toivo Tanning 08.11.66 Novopolotsk 22.04.85

30 km käimine 2:29.01 Olav Laiv 26.02.48 Tallinn 16.08.70

50 km käimine 4:40.56 Margus Luik 11.01.80 Paralepa 24.08.02

Naised

5000 m käimine 23.44,9 Jekaterina Jutkina 27.11.84 Murjani 17.04.04

10 000 m käimine 49.18,18 Jekaterina Jutkina 27.11.84 Tampere 24.07.03

5 km käimine 24.07 Jekaterina Jutkina 27.11.84 Valga 07.06.03

10 km käimine 49.04 Jekaterina Jutkina 27.11.84 Birštonas 03.05.03

20 km käimine 1.43.54 Jekaterina Jutkina 27.11.84 Naumburg 02.05.04

Juuniorid

Mehed

10 000 m käimine 43.19,2 Meelis Mäeots 14.02.63 Tbilisi 12.03.81

20 000 m käimine 1:32.57,2 Toivo Tanning 08.11.66 Tartu 27.08.84

10 km käimine 42.14 Toivo Tanning 08.11.66 Riia 06.10.85

20 km käimine 1:30.07 Toivo Tanning 08.11.66 Novopolotsk 22.04.85

30 km käimine 2:42.27 Olav Laiv 26.02.48 Tartu 28.08.66

50 km käimine 5:07.04 Andrei Olli 06.06.82 Paralepa 29.09.01

Naised

5000 m käimine 23.55,9 Jekaterina Jutkina 27.11.84 Valga 28.06.03

10 000 m käimine 49.18,18 Jekaterina Jutkina 27.11.84 Tampere 24.07.03

5 km käimine 24.07 Jekaterina Jutkina 27.11.84 Valga 07.06.03

10 km käimine 49.04 Jekaterina Jutkina 27.11.84 Birštonas 03.05.03

20 km käimine 1:53.28 Kaity-Marin Tiitmaa 18.06.84 Haapsalu 29.09.01

A-klass (U18)

Mehed

5000 m käimine 22.10,0 Rainis Saar 01.12.68 Suure-Jaani 28.08.85

10 000 m käimine 45.03,6 Meelis Mäeots 14.02.63 Tšeljabinsk 13.07.80

20 000 m käimine 1:42.04,5 Toivo Kaer 15.11.82 Tartu 07.08.99

5 km käimine 21.40 Heino Palits 10.10.71 Talsi 15.05.88

10 km käimine 43.19 Toivo Tanning 08.11.66 Talsi 21.05.83

20 km käimine 1:38.53 Ainar Veskus 28.07.90 Paralepa 21.07.07

Naised

3000 m käimine 15.15,8 Alla Levtšenko 07.10.73 Krasnodar 29.06.87

5000 m käimine 26.04,2 Maarika Lettens 06.11.70 Liepaja 01.08.87

10 000 m käimine 53.24,9 Maarika Lettens 06.11.70 Karksi-Nuia 26.10.87

5 km käimine 26.30 Kaili Adamson 14.02.70 Talsi 18.05.86

10 km käimine 55.25 Ragle Raudsepp 14.09.90 Leamington 20.05.07

20 km käimine 1:53.28 Kaity-Marin Tiitmaa 18.06.84 Paralepa 29.09.01

B-klass (U16)

Mehed

3000 m käimine 13.40,95 Risko Nogelainen 17.11.89 Hyvinkää 05.09.04

5000 m käimine 24.12,8 Risko Nogelainen 17.11.89 Tartu 25.09.04

10 000 m käimine 51.39,0 Meelis Mäeots 14.02.63 Taškent 22.09.78

5 km käimine 24.20 Meelis Mäeots 14.02.63 Lvov 08.05.78

10 km käimine 50.23,6 Meelis Mäeots 14.02.63 Vilnius 19.08.78

Naised

3000 m käimine 15.15,8 Alla Levtšenko 07.10.73 Krasnodar 29.06.87

5000 m käimine 26.55,6 Kaili Kütt 03.02.71 Murjani 15.06.85

10 000 m käimine 59.47,0 Ragle Raudsepp 14.09.90 Rakvere 24.07.05

3 km käimine 14.34,0 Kaili Kütt 03.02.71 Talsi 18.05.85

5 km käimine 27.29,0 Kairi Palmsaar 13.02.71 Talsi 18.05.86

10 km käimine 58.33 Annika Sillat 14.05.83 Kohtla-Järve 10.05.98

20 km käimine 2:12.01 Ragle Raudsepp 14.09.90 Paralepa 10.09.05

Intervjuu Maarika Taukuliga

• Millal ja kuidas võistluskäimise juurde sattusid?

10. klassi alguses asendas kord tüdrukute kehalise kasvatuse tundi minu tulevane treener Toivo Tiislär, kes kohe tüdrukud staadionil käima pani. Meie klassist kutsuski ta kohe oma 3-4 tüdrukut trenni. Mina läksin, sest eelnevalt mingit süsteemset treeningut polnud teinud ja võimalus kooli basseinis tasuta vabal ajal ujumas käia, tundus samuti ahvatlev. Jaanuaris saadeti kohe ka esimesele võistlusele Tallinnasse, kus sain eelviimase koha.

• Miks võistluskäimine?

Seega võistluskäimine on täiesti juhuslik valik. Vastupidavust mul oli, aga jooks ei sobinud, kuna põlved ja selg ei talunud tol ajal eriti jooksmisega kaasnevat põrutust.

• Millised on Sinu parimad saavutused?

Arvan, et minu parimad saavutused on need võistlused, kus olen parandanud oma isiklikku rekordit. Minu jaoks pole praegu oluline mitte niivõrd koht kui isiklik areng. 

• Millised on alaga seonduvad eesmärgid?

 

Hetkel olen endale kaugemaks sihiks valinud Rio, mille vahepealsed etapid on sellel või järgmisel aastal Eesti rekordi purustamine 20 km distantsil ja edasi OM-normi täitmine.

• Kas oled oma valikuga rahul?

Olen rahul, et tegelen just käimisega, sest see sobib minu keha anatoomiaga kõige paremini - mul on vastupidavust, käimine ei põruta jalgu ega selga ning varustus ja treeningud on suhteliselt odavad.

• Mis on Eesti võistluskäimises hästi/millest tunned puudust?

Hästi on see, et meil ühtteist ikka toimub - on käijaid, on treenereid, on võistlusi, on võimalusi võistlustel osaleda ka väljaspool Eestit.

Puudust tunnen laagritest ja teistest käijatest. Meid võiks siiski rohkem olla, et oleks ka sisekonkurentsi. Kergejõustikutreenerid võiks samuti tihedamini suunata oma õpilasi käimisega tegelema.

Tunnustati Toomas Rosenbergi

Mitmes aasta oli Bruno Junki mälestusvõistlus korraldada ja kuidas kõik alguse sai?

Olen korraldanud Bruno Junki mälestusvõistlusi alates 2000.aastast, seega 13 korda. Esimesed võistlused korraldas E.Susi 1996.a. Haapsalus, teised korraldati 1997.a. Tallinnas, kolmandad Lembo Tanningu poolt 1998.a. Tartus ning neljandad 1999.a. Valgas Toivo Tiisläri poolt. Viiendate mälestusvõistluste korraldamise võtsin üle oma treenerilt Toivo Tiislärilt, kelle juhendamisel alustasin käimistreeninguid 1971.aastal Valgas. Minu eeskujuks käimisrajal sai Valga linnas sündinud ja Valgamaalt Pukast sporditeed alustanud Bruno Junk. See on ka üks põhjusi miks ma üldse neid võistlusi korraldan ja miks just Valgas.

 Kui suur on ürituse eelarve?

Võistluste eelarve on viimastel aastatel olnud 5000 EUR-i ringis.

 Kes on olnud nimekamad külalised ja millistest riikidest on kohale sõidetud?

Osalenud on Austraalia, Rootsi, Soome, Poola, Venemaa, Ukraina, Valgevene, Leedu ja Läti käijad. Nimekam osaleja  on olnud Jaret Tallent ( Londoni OM hõbe, Pekingi OM hõbe ja pronks ) Austraaliast, kes võitis Bruno Junki mälestusvõistlustel 2006.aastal esikoha.

 Mis on mälestusvõistluste korraldamise puhul kõige suuremad väljakutsed?

Suurem väljakutse on see, et saan kaasa aidata ala arendamisele.

 Kes on võistluse korraldamisele kaasa aidanud?

Võistluste toetajateks on olnud Eesti Olümpiakomitee, Eesti Kergejõustikuliit, Valga Linnavalitsus, Puka Vallavalitsus, AS Mefo, AS ROI, U.S. Real Estate Managament OÜ, Eesti Kultuurkapital Eesti KK Valgamaa ekspertgrupp, Hasartmänhgumaksu Nõukogu, Peeter Kangur, Tiina-Piret Peegel, Aita-Maret Arumäe jne.

Miks Sa seda teed?

Teen seda eelkõige missioonitundest, et käimine Eesti spordimaastikul veel säiliks.

Foto: Marko Mumm

Ants Palmar- parim kergejõustikuveteran 2012!

Veteranide maailmameister ja kahekordne Euroopa meister pälvis nende saavutuste eest Eesti parima kergejõustikuveterani tiitli, kusjuures see ei olnud Antsul esimene kord- parimaks on teda ka varem tunnistatud!

Palju Õnne!

Foto: masterathletics.net

Mart Järviste- meistrite meister!

Mart Järviste näol on tegemist Eesti meistrivõistluste kõige edukama käijaga.

Mart oli pühendunud sportlane, kogudes parematel kuudel 900-1000 treeningkilomeetrit. Kompromissitu võitlejana, ei kinkinud ta võitu naljalt kellegile. Selle tõestuseks ka rekordarv meistritiitleid.

1. novembril 1949. aastal Kaareperes sündinud sportlane jõudis pika karjääri jooksul koguda 43 Eesti meistrivõistluste medalit. 

Aastatel 1971–96  tuli Mart 24 korda Eesti meistriks: 8 korda 20 km, 7 korda 10 km, 3 korda 30 km, 1 korra 5 km ja 5 korda sisemv-tel 5000 meetris.

Isiklikke rekordeid:

10 km 42.29,0

20 km 1:28.45,2

30 km 2:22.44,0

Võistelnud 14 korda Eesti koondises. Võitnud 1993 veteranide EM-il ja 1994 MM-il hõbeda.

Foto: ESBL

Intervjuu Virgo Adusooga

• Millal ja kuidas võistluskäimise juurde sattusid?

Võistluskäimise juurde sattusin tänu televiisorist vaadatud võistlustele. Hakkas koheselt meeldima. Seejärel hakkasin vaikselt ise proovima. Otsisin sellealaseid raamatuid, pilte jne. Esimesed treeningud sai tehtud kuskil 16-aastaselt. Kestis ainult mõned kuud. Kahjuks jäi mõneks aastaks soiku erinevatel põhjustel. Uue nn hingamise sain juba 18-aastaselt kui luuümbrise valu ei lasknud enam joosta ja pidin mõtlema, mida edasi teha. Siis võtsin uuesti käimise luubi alla, vaatasin uuesti tehnikaid ja hakkasin ise harjutama. Kuna olin väikesest kohast, siis ka treeneri leidmine oli raske, kes oskaks kiirkäimist õpetada. Seejärel leidsin Toomas Rosenbergi, kes oli koheselt nõus mind aitama ja kutsus ka Narva Eesti KV. Selleks ajaks olin teinud trenni võib-olla 3x. Pärast esimest võistlust (10 000m, aeg 1:00.0), sain tohtu energialaengu, pärast mida hakkasin tõsisemalt tegelema kiirkäimisega. Kuna spordiga ise hakkasin juba tegelema 10-aastaselt, siis põhi oli all korralikult. Põhikoolis sai võisteldud nii jalgpallis, saalihokis, korvpallis kui ka kõigis kergejõustiku alades. Seega vastupidavus oli hea. Esimese aasta areng oli muljeltavaldav ( 10km hooaja parimaks jäi 50.30, seega pea 10-minutiline vahe 6 kuuga)ja sealt ka positiivne tagasiside ja tõuge jätkata kiirkäimisega.

• Miks võistluskäimine?

Nagu eespool mainitud, paelus see ala mind koheselt. See tundus nii raske, kuid samas väga huvitav ja põnev. Kindlasti teistmoodi. Ja olgem ausad, joosta oskavad kõik, kuid kiirkäimisega saavad vähesed hakkama. Seega on ta ju väga raske ala ja see tekitabki mõnusa tunde. Kui mul oli 2007.aastal raske vigastus ja olin spordist loobumas, siis 1a pärast vigastus leidsin, et ma ei saa ilma kiirkäimiseta ja hakkasin uuesti tegelema. See näitab, et see ala on mul hinges väga tugevalt ja mulle meeldib tegeleda kiirkäimisega.

• Millised on Sinu parimad saavutused?

Parimaks saavutuseks rahvusvahelistel võistlustel on 2007. a. 20km 57. koht Euroopa Karikavõistlustelt (Leamington, Inglismaa)

Olen 6-kordne Eesti noorsoo meister. Täiskasvanute meistrivõistlustelt olen kogunud 8 pronksi ja 3 hõbedat.

5000mh-23.28 (2007)

10000/10km-47.38,8 (2007)

20000/20km-1:39.55,14 (2006)

30km-2:44.35 (2006)

50km-4:54.45 (2012)

• Millised on alaga seonduvad eesmärgid?

Eesmärke on mitu. Esmane eesmärk on jõuda vigastuseelsele tasemele. Kui vaadata, siis enamus rekordeid jäävad 2006-2007ndasse aastasse. Vahetult ennem sõjaväkke minekut ja ennem rasket vigastust. Sealt edasi Eesti meistritiitel ja parandada isiklikke rekordeid. Kõige kaugem eesmärk on osaleda tiitlivõistlustel ja käija Eesti rekord 50km-s.

• Kas oled oma valikuga rahul?

Jah, ma olen oma valikuga rahul. Kiirkäimisega tegelemine on mind hoidnud vormis, aitab mind pingetest maandada ja olen aru saanud, et see sobib minu iseloomuga, soovidega ja töötahtega.

• Mis on Eesti võistluskäimises hästi/millest tunned puudust?

Kuna Eestis ei harrastata kiirkäimist ja ega treeneridki ei ole väga huvitaud (ei oska) treenida, siis on hästi isegi see, et viimastel aastatel on vähemalt Euroopa karikal ja Maailma karikal meie võistkond esindatud. Ja on ikkagi fanaatikuid, kes tegelevad kiirkäimisega. Plusspoolele võib veel nimetada, et noorte klassis on võistlejate arv kasvamas, mis on positiivne.

Puudusi on palju. Vähe võistlusi Eesti pinnal, harrastajate arv väike, vähene informeeritus tavainimeste seas ja treenerite seas. Kuid olen kindel, et lähiaegadel tõuseb ka kiirkäimise tase ja võistlejate arv 60-70ndate aastate tasemele.

Intervjuu Lauri Lelumehega

• Millal ja kuidas võistluskäimise juurde sattusid?

Võib öelda, et täiesti juhuslikult. Kergejõustikust olin varem peale kooli kehalise kasvatuse tundide kokku puutunud kesk- ja pikamaa jooksuga. Alates 9. klassist esindasin Tallinna 21. Keskkooli koolidevahelistel võistlustel distantsidel 800m kuni 3000m. Keskkoolist alates lisandusid tõsisemad jooksutreeningud ning sel ajal võistlesin tihti ka pikematel distantsidel. 34 minutiga 10 km läbida polnud probleemiks.

 Kuna mu jooksutehnika läbivad elemendid on olnud kogu aeg „madal samm ja suur sammusagedus”, siis soovitasid nii mitmedki teised jooksjad mul proovida võistluskäimist. Esimest korda sai võistluskäimisega tutvust tehtud 1997. aastal Pärnu staadionil, kus klubile punktide toomise eesmärgil meelitati mind 10 000m starti. Olles eelnevalt vaid korra proovinud võistluskäimise tehnikat jäljendada, õnnestus mul võistlus kehva tehnika kiuste ja tänu stiilikohtunike armulikkusele siiski lõpetada. Seega jõudsin käimise juurde suhteliselt hilja ehk 19 aastasena. 

• Miks võistluskäimine?

Usun, et eelkõige esmane positiivne emotsioon (nimelt õnnestus avavõistlus võita) oli see, mis meelitas. Mul oli juba ca 4 aastat treeninguid selja taga, seetõttu võisin tehnika omandanuna koheselt konkureerida Eesti parimatega kuigi tuleb tunnistada, et toonane tase Eestis oli tulemuste taseme poolest märkimisväärselt praegusest lahjem. Võistluskäimine võib olla väga dramaatiline ning aja jooksul tekib oskus valusatest tagasilöökidest üle olla ja võtta neid kui õppetunde. Erinevalt jooksumaratonist ei või käimises isegi lõpujoont ületanuna olla kindel oma võidus. Ajalugu tunneb mitmeid selliseid diskvalifitseerimisi.

Teisalt on tekkinud ka teatav missioonitunne. Tunne, et panustad ala arengusse.. Kaasnevalt arenened muidugi ka ise – loodetavasti nii füüsiliselt kui vaimselt.

Vaimne pool on tegelikult kõige olulisem. Aju langetab otsuseid, mitte lihased ja reeglina ei saa edukas sportlane olla rumal või tahtejõuetu.

• Millised on Sinu parimad saavutused?

Eesti meistritiitleid on praeguseks kogunenud 20. Veel võib mainida Euroopa Liidu I meistrivõistluste 12. kohta 20 km distantsil 2010. a Alytuses.

Euroopa karikavõistluste parim tulemus on 20 km 36. koht (Olhao, 21.05.2011)

Isiklikud rekordid distantside kaupa on järgmised:

5000 m – 20.26,9 (2010, 13. aprill) Haapsalu ST

5000m h - 20.47,15 (2010, 21. veebruar) Tartu SH

10 000 m – 42.55,6 (2007, 28. aprill) Murjani ST

  

10 km - 43.28 (2008, 11. oktoober) Tabivere

20 000 m – 1:31.48,0 (2011, 16. aprill) Murjani ST

20 km – 1:28.43 (2009, 15. august) Paralepa

  

50 km – 4:33.27 (2009, 3. oktoober) Jurmala

• Millised on alaga seonduvad eesmärgid?

Käia 20 km ajaga 1:27.15. Kõrvaleesmärkideks on 5 km – 20.00, 10 km – 42.00.  Nimetatud 20 km aeg oleks kiireim eestlane läbi aegade.  

• Kas oled oma valikuga rahul?

Kindlasti. Eesti tippudest on kujunenud omalaadne sõpruskond. Hoiame kokku ning toetame üksteist nii treeningutel kui võistlustel. 

• Mis on Eesti võistluskäimises hästi/millest tunned puudust?

Eestis on käimine kergejõustikuklubide tasandil küllaltki tugev, aeg-ajalt kerkib talente esile nii Haapsalust, Tallinnast, Tartust, Valgast kui Ida-Virumaalt. Oluline on motiveerida ka noori treenereid tegelema ala arendamisega, suurendamaks harrastajate arvu. Samuti tuleb korraldada seminare võistluskäimise propageerimiseks ja kutsuda siia esinema heatasemelisi treenereid.

Just tugev konkurents on see, mis innustab üha targemalt ja tugevamalt treenima. Võib öelda, et käimise kitsa kandepinna tõttu ei ole konkurents alati just piisav ning siis tuleb kasutada teisi motivaatoreid, et tulemuste areng ei seisatuks. Eestis on tugev käimistreenerite puudus. Puudub nii kvantiteet kui kvaliteet. Mitmed omaaegsed tipud ei ole tahtnud või ka olnud suutelised enda kogemusi teistele edasi andma. Sellest on kahju, sest noorte suunamisel spordi juurde on treeneri roll väga oluline. Hiljem sõltub juba sportlasest endast, kas ta vajab enda kõrvale pidevalt juhendajat või mitte.

Ise pean väga oluliseks, et mitte ainult treener vaid ka sportlane oleks intelligentne ja omaks teadmisi treeningprotsessi juhtimisest ning treeningmetoodikast. Peale tagasitulekut käimise juurde olen olude sunnil treeninud ilma treenerita, kuid vaatamata sellele olen suutnud tublisti parandada oma isiklikke rekordeid kõikidel võistluskäimise distantsidel. Toetav sõna või hinnang tehnikale on küll see, millest puudust olen tundnud. Olles ca 5 aastat treeninud maestro Uno Källe käe all, tean milline peaks olema üks väga hea treener.

Eestlastele loomuomaselt ei suudeta tihti piisavalt koostööd teha, seda nii ala juhtimises kui klubide vahel. Seni ei ole meil ka võimekat mänedžeri, kes suudaks ala juurde tuua sponsoreid – võistluskäimine tipptasemel ei ole enam odav ala.

Eesti käimise tulevik sõltub suuresti sellest, kuidas suudetakse kogu süsteemi töös hoida ja arendada. Oluline on korraldada ka Eestis piisavalt tugeva konkurentsiga rahvusvahelisi võistlusi ning osaleda käimise Euroopa- ja maailmakarikavõistlustel, samuti tugevatasemelistel võistlustel lähiriikides. Kuigi Eesti käimise ja käijate tase jääb maailmatasemele märgatavalt alla, ei ole võimalik üksnes kodus võisteldes maailma parimatega vahet vähendada. Lähiaastate suureks eesmärgiks on vähemalt ühe Eesti käija osalemine Rio olümpiamängudel.

Pilt: http://pilt.delfi.ee/picture/13514653/