Avastart Mikenase memoriaalil

Reede hommikul kell 9.00 asusime Lelumehega Tallinnast Birštonase suunas teele. Enne seda jõudsin veel koolis ühe tunni anda. Esimene peatuspaik oli Läti kergejõustiklaste treeningkeskus Murjani. Parkisime sõiduvahendi ära ja edasi läks sõit meile vastu tulnud klubi bussiga. 

Kella kuue paiku õhtul tervitas meid südasuvine Lõuna-Leedu kuurortlinn Birštonas. Aafrika soojalaine oli sealse temperatuuri 20 kraadini tõstnud! Peale kaheksa ja poole tunnist teekonda vihmasest ja külmast Tallinnast, olime sattunud otse suve südamesse! Nemunase jõe ääres paiknenud majutuskohas oli see-eest oluliselt külmem kui ões, ruumis kannatas olla vaid jopega. Toasooja oli 11-12 kraadi jagu, päris auru suust ei tulnud, aga palju puudu ka ei jäänud! 

Enne õhtusööki tegime kerge treeningu. Soojendusringiks liitus meiega eelmisel õhtul Sillamäelt startinud Artjom Djatšuk, kelle reis liinibussidega marsruudil Sillamäe-Tartu-Riia-Kaunas-Birštonas vältas lausa 15 tundi!

Järgmisel päeval starti minnes, oli ilm juba rohkem tuttavlik. Öösel oli sadanud, rada lompe täis ja suvesoojast oli saanud kevadine 13-14 kraadi. Sellised tingimused sobisid võistlemiseks paremini, kuna 20-kraadine kuumus oleks organismile esialgu liigne šokk olnud.

Välishooaja avastardi peaeesmärk oli võistluskoormuse saamine ja tehnika testimine. Kohtunikud on sellel võistlusel alati ranged olnud, seega sobis jõukatsumine ideaalselt Euroopa Karikavõistluste peaprooviks.

Distantsi alguses vibutati kõigile usinasti kollaseid kaarte, ei pääsenud neist minagi. Mida aeg edasi, seda rahulikumaks kohtunikud muutusid, ka tehniline tunnetus muutus paremaks. Lelumees oli kogu aeg nägemisulatuses, ohtlikuks ma talle siiski kordagi ei saanud, 20 km spetsialistina oli tal teravust rohkem.

Rada ise oli tõusuderikas ja lompidega kaetud, osa distantsist puhus arvestatav vastutuul. Lisaks veel karmid kohtunikud ning eilne kaheksa ja poole tunnine reis jätsid etteastele kindlasti oma jälje, kuid minek oli avastardi kohta siiski päris hea! Kontrollisin tehnikat ning liigseid riske ei võtnud. Kõik plaanitu õnnestus ning etteastele järgnenud videoanalüüs sisendas kindlust, et vaatamata kahele hoiatusele, olen tehniliselt paremaks läinud. Sama võib öelda ka Lauri Lelumehe kohta, kes samuti vaatamata kahele hoiatusele käis tehniliselt küllaltki hästi.

Kokkuvõttes sai Lelumees 1:34.34ga viienda, mina tema järel 1:35.52ga kuuenda ning Artjom Djatšuk isikliku rekordi 1:48.37ga seitsmenda koha. Esinelik oli seekord püüdmatu, koosnedes Leedu ja Valgevene profikäijatest.

Naiste 10 km käimises oli meie esinumber Maarika Taukul seitsmes, saades ajaks 53.47. Temalgi polnud profisportlaste vastu vähimatki võimalust, küll aga sai kindlust ja kogemusi eesseisvateks võistlusteks.

Lõpujoon ületatud, tormasime kohe pesema ning bussi, et võimalikult normaalsel ajal kodus tagasi olla. Tallinna jõudsime üheteistkümneks õhtul, olles end vahepeal korraliku koguse leedu šašlõkiga  premeerinud. Siinkohal suured tänud Bruno Junk Käimisklubi juhile Toomas Rosenbergile!

Kokkuvõttes saime kõik vajaliku võistluskoormuse kätte. Etteaste oli esimeseks ja ühtlasi ka viimaseks stardiks enne 19. mail toimuvaid Euroopa Karikavõistlusi, kus oleme täiskasvanute distantsidel esindatud parimas võimalikus rivistuses: meeste 20 km Lauri Lelumees, naiste 20 km Maarika Taukul ja meeste 50 km Margus Luik. Eesti koondise juhina sõidab Slovakkiasse kaasa Toomas Rosenberg.

Kohtumiseni karikavõistlustel!

Äitäh Adidas!

Tänu väikesele tutvusele ja osaliselt ka senistele saavutustele, nõustus Adidas mind toetama, andes varustuse, mis katab mu igapäevase põhivajaduse.

Kui olen tubli ja suudan täita tiitlivõistluste normi, võib unistada ka väikesest lepingust.

Ütlemata suured tänud- nii hea kui keegi hoolib! Annan endast parima, et olla varustuse vääriline!

Minu austus läheb Adidas Baltics SIA Estonian Branch-ile!

Tugev testtreening

Möödunud laupäeval tegime Lauri Lelumehega Kalevi staadionil tugeva testtreeningu, läbides 10 000 m. Testi põhieesmärk oli imiteerida võistlust ja kontrollida tehnikat. Selle tarbeks sai kogu treening ka statiivi abil videosse võetud ja läbi analüüsitud. Üritasin hoida 4.30 tempot, see enam-vähem ka õnnestus. Keskmiseks kilomeetri ajaks kujunes 4.33.

Ilm oli jahe ja tuuline, pool maad puhus vastutuul. Õnneks oli väljas päike, mis meeleolu üleval hoidis ja pingutuse nauditavamaks tegi. Kümme kilomeetrit kadus ruttu jalge alt. Kaotasin Lelumehele täpselt 200-meetriga, ajad vastavalt 44.46 ja 45.37.

Sellel laupäeval teeme välishooaja avastardi Leedus Mikenase memoriaalil, kus kavas on 20 km.

Päikest!

Rekorditesadu klubide karikavõistlustel

Halbade ilmastikuolude tõttu toimusid Eesti klubide karikavõistlused seekord Jõhvi külje all asuvas Ahtme Spordihallis. 150-meetrisel ringil oli palju möödaminekuid ja kurvis käimist, mis võistlemist raskendasid. Ometi suutsid pea kõik meie paremad käijad näidata isiklikke rekordeid. See annab lootust edukatele välisstartidele!

Naiste 3000 meetri käimises oli kindel favoriit Bruno Junk Käimisklubi esindaja Maarika Taukul, kel võidu vormistamisega raskuseid ei tekkinud. Taukuli võiduaeg 14.48,4 tähistas isiklikku rekordit ja kõigi aegade teist tulemust. Teise koha saanud Margarita Kozlova Sillamäe Kalevist kaotas liidrile üle kahe minuti, saades lõpuajaks 17.16,0. Kolmas oli samuti Sillamäe Kalevi esindaja Anastasija Ponomarenko ajaga 17.26,3.

Võistkondlikus arvestuses läks naiste võit KJK Sillamäe Kalevile (23 punkti), järgnesid PSK Narvic (14 punkti) ja Bruno Junk Käimisklubi (12 punkti).

Meeste 5000 meetris sündis võistluste tugevaim tulemus kui Bruno Junk Käimisklubi sportlane Lauri Lelumees läbis distantsi isikliku rekordi ja Eesti kõigi aega teise tulemuse 20.43,6ga. Vassili Matvejevi Eesti siserekordist (20.17,4) jäi puudu vaid 26 sekundit! Teise koha sain klubikaaslasena mina. Aeg 22.01,2 erilist rahulolu ei paku, samas ei olnud resultaat sellel võistlusel põhieesmärgiks, oluline oli tehnika testimine. Kolmas oli pikalt käimisspordist eemal olnud ja vahepeal Belgias elanud Sillamäe kalevlane Ainar Veskus, ajaga 22. 53,1. Neljanda koha sai isikliku rekordi püstitanud Eesti Maaülikooli sportlane Virgo Adusoo (23.17,3), neljas oli samuti rekordit parandanud Artjom Djatšuk Sillamäe Kalevist, saades lõppajaks 24.36,5.

Klubide karika meeste arvestuses võitis kindlalt Bruno Junk Käimisklubi (27 punkti), järgnesid KJK Sillamäe Kalev (19 punkti) ja Narvic PSK (11 punkti).

Treeningud Türgis

16-31 märts viibisime Lauri Lelumehega Türgi kuurortlinnas Alanyas treeninglaagris. Põhieesmärgiks oli ära teha kuus võtmetreeningut. Esimesel nädalal oli plaanis 7x2km, 17,1 km temp. ja 40 km. Teisel nädalal 8x2 km, 18,2 km temp. ja 45 km. Nädalate kogumahud tulid 174,7 ja 177,1 km. Mikrotsüklis kulus treeningutele keskeltläbi 25 tundi. Kokku tegime 25 workouti. Kõige adekvaatsema hinnangu andsid meid iga päev pilguga saatnud kaupehed, hõigates kommentaare stiilis „don`t run so much, it`s bad for your health!“ ja „come on men, you are on holiday!“.

Ilm soosis treeninguid, püsides stabiilselt 20 soojakraadi juures. Paaril päeval pakkusid pilved ja hoovihm mõnusat kosutust. Korra käisime jonni pärast ka Vahemeres ära.

Tegemist oli vaieldamatult karjääri paremini õnnestunud laagriga. Kõik plaanitu sai väga kvaliteetselt ellu viidud. Rikkalik hommiku- ja õhtusöök, massaaž, saun ning 11-tunnine ööuni garanteerisid piisava taastumise.

Magama läksime kella 21-22 vahel, äratus oli kell 8.00. Lisaks pikutasime 90 minutit lõunapausi ajal.

Kohalikele pakkus meie liikumisviis suurt huvi. Plaksutati, pildistati ning ergutati vahetpidamata. Üks noormees üritas meid rolleriga sõites hoo pealt filmida, pääsedes napilt kokkupõrkest äärekiviga. Väikese käimispisiku me kuurortlinna ikka poetasime, sest ühel hommikul pargis võimeldes, kihutas meist mööda vägagi stiilipuhast kiirkäiku tegev ülikonnas türklane!

Vabal ajal lugesime Lelumehega üksteise võidu raamatuid, arvutist käisime kaarega mööda- kordagi ei tekkinud tahtmist kuvarile pilku heita!

Elu-olu meenutas pisut elitaarset vanadekodu. Ümberringi jõukad pensionärid ja kaunis ümbrus. Meie meelelahtus piirdus õhtuse jalautuskäigu ja kohalike ärimeeste eest põgenemisega. Nimelt sai esimestel päevadel härradele lubatud, et mõtleme nende pakkumiste üle järele. Türklased tõlgendasid seda kindla ostusoovina ja tüütasid meid päevast-päeva. Lõpuks tuli liikuda juba kõrvalteedel.

Müügimehed on nad muidugi kõvad, nii lahkus Lauri lõhnapoest ühe pudeli asemel kolmega, kusjuures hind jäi peaaegu samaks.

Ühel õhtul õnnestus siiski ka midagi märkimisväärset korda saata-peale õhtusööki rebis kohalik kaunitar meil Lelumehega särgid seljast ja kamandas vanurite ette kõhutantsu tegema. Nii me siis tädide meeleheaks koos türklannaga pisut pulli tegime. Meiega koos tiriti ette ka esialgu paaniliselt toolist kinni hoidnud vanahärrad, kes tüüpiliste põhjamaalastena algul vedama ning hiljem pidama ei saanud. Uskuge mind, palja ülakeha ja korraliku kõhuga meessoost vatsatantsija on naljakas vaatepilt! Türgi kõhutantsu põhielemendid said meile kõigile igatahes selgeks.

Paaril korral kogesin ka tüüpilist „Lelumehe-nalja“ kui õhtul pimedas teki alla pugedes toatelefoniga kohtud või treeningule sättides sokist vaseliinipurgi leiad.

Kokkuvõttes olid igati meeleolukad ja kordaläinud kaks nädalat. Jõudlus ja mahud ainult spordile pühendudes olid poolteist korda suuremad kui kodus töö kõrvalt pusides- kvaliteedi ja mahu vahe oli meeletu!

Aprilliga algab võistlushooaeg, ootame lume sulamist ja esimesi starte!

Kes soovib, see saab ehk kohtumine kilpkonnaga

Teinekord pakub elu imelisi hetki, olukordi, mida on raske mõistusele tuginedes seletada ja mis panevad mõtlema, et keegi kõrgem valitseb meie meeli ja mõtteid.

Öeldakse, kes väga tahab, selle soov ka täitub. Kogesin seda hiljuti omal nahal.

Viimased kaks nädalat veetsin treeninglaagris Türgi kuurortlinnas Alanyas. Kohe esimesel päeval sattusin aktiivse müügimehe peale, kes üritas mind laevareisile meelitada, lubades palju päikest ja kauneid kaljusid. Kuna ilm ja vesi olid meresõiduks pisut jahedavõitu ning treeningplaan tihe, ei kaalunud ma müügimehe pakkumist tõsiselt. Küll aga jäi kripeldama reklaamplakatil ilutsenud pilt turistist hiiglalsliku merikilpkonnaga. Mees lubas, et kilpkonni näeb kindlasti!

Nagu ülalpool mainitud, ei võimaldanud treeningplaan päevapikkust merereisi siiski ette võtta. Lohutasin end mõttega, et küll kunagi turistina saab ka see sümpaatne mereelukas üle vaadatud.

Möödusid mõned päevad. Pikka otsa tehes, möödusin ootamatult hotellist nimega Turtle. Selle kõrval, turistidest puutumata rannaribal, möödusin äkitselt väikesest merikilpkonnast, kes usinasti kõnniteel sibas. Olin pika ja raske treeningu lõppfaasis, väsinud ning pisut omas maailmas. Millegipärast ma ei peatunud, vaid põrutasin edasi, heites kilbule vaid hoo pealt kiire pilgu. See silmapilk jäi päevadeks kummitama- ei suutnud end ära kiruda, et pikemat peatust ei teinud.

Ühel õhtul linnas jalutades, nägin peatänava ääres basseini, kus paar merikilpkonna usinasti ringi ujusid. Uurisin ja puurisn elukaid iga nurga alt, katsudes näpuga ja tõstes ühest paigast teise. Noor kilpkonnapoiss oli väga uudishimulik, ujudes minu näppu nähes koheselt ligi. Vanem kilpkonnaonu end käperdada ei lasknud, hoides elukogenult eemale. Oli tore kogemus, aga minu soov on alati olnud vaadelda loomi vabas looduses. Sellest saadav emotsioon on hoopis võimsam ja ehedam!

Järgmisel nädalal olin taas pikka otsa tegemas, möödudes tuttavast rannast. Otsisin tulutult silmadega kilpkonni. Äng ja kahetsus kasvas üha suuremaks. Positiivselt mõtleva inimesena, olin siiski tänulik ka selle põgusa kohtumise eest möödunud nädalal.

Laagri viimane päev oli päiksespaisteline ja ilus. Valitses pisut nostalgiline tunne viimast korda koduseks saanud treeningrada läbida. Hotellini ei olnud enam palju maad kui ühtäkki seisis minu ees kõnniteel keskmise meloni mõõtu väärikas kilbikandja. Küll mitte merikilpkonn, aga tema maal elutsev sugulane. Ehmatasin hetkeks paigale, suutmata uskuda oma õnne! Seekord jätsin stopperi seisma ja võtsin väärika külalise korraks käte vähele, aidates looma kõnniteelt looduslikule pinnasele. Kilpkonnaonu laskis sel rahulikult silmi pilgutades sündida, võttes suuna üle kiviklibuse maariba mere poole.

Süda hüppas rõõmust ja treeningu lõpp kujunes hea emotsiooni ajel oodatust tempokamaks! Ma siiski nägin teda!

Koduteel tabasin end mõttelt- kui inimene sisimas midagi väga tahab, siis suure tõenäosusega ka soov ühel või teisel kujul täitub. Soovi jõud peitub selle suuruses.

Never ever give up!

Mahutsükli kokkuvõte

Põhja ladumise kuud said üldjoontes hästi sooritatud, arvestades asjaolu, et kogu ettevalmistus toimus olude sunnil lumel, mitte päikese ja palmide all. Novembris sai treenida ilma lumeta, mis muutis harjutuskorrad koheselt kiiremaks ja kvaliteetsemaks. Eesti oludes harjutades, võivad ettevalmistuskuud aastast-aastasse oluliselt erineda- kui ikka lund novembris maha ei tule, on ka treeningute kvaliteet hoopis teine! Mahu üles saamisega oli alguses raskusi (november 434,8km), aga detsember-jaanuar kogusin lumel töö kõrvalt harjutades juba 500,8 ja 504,7 km. Puhkepäevi kogunes kahe kuu jooksul vaid neli. Päris värskelt end selle perioodi jooksul ei tundnudki- koormused olid suhteliselt piiri peal. Kogemuste põhjal tundub, et täiskohaga töötades ongi optimaalseks mahuks 500-550 km kuus. Rohkem tehes on tõsine oht üle pingutada. Veebruaris andiski organism järele ja praktiliselt kogu kuu võitlesin nohu ja nõrkustundega. Õnneks palavikku polnud, aga üldine jõudlus oli väike ning seetõttu kannatas ka kuu kilometraaž.

Perioodi kvaliteediga võib rahule jääda- kõik pikad otsad läbisin alla 7 minuti tempos, keskeltläbi 6.42/km. Ülipikki otsi (40+) oleks võinud rohkem olla. Kevadel kui lumi läinud, katsun selle vajakajäämise korvata. Muidu kujunes pikkade otsade seeria järmiseks: nov (23-30-32km), dets (40-35,1-30km), jaan (30-35-36-30km) ja veebruar (25-40km).

Pisut sai ka kiirust üleval hoitud. Lisaks mõnele lõigutrennile, läbisin korra nädalas tempokalt 10km. Keskmised kilomeetri ajad jäid 5.04-5.17 vahele, gaasi põhja ei lükanud. Kokku tuli 9x10 km tempotreeninguid (1:04, 59.06, 52.54, 51.07, 55.11,50.51,51.06,52.35,50.58).

Lühemat „pudi-padi“ sai ka pisut tehtud, treeningud stiilis 10x400, 5x60+10x400+600+200+100, 5x1 (2x), 3x2, 3x2+1 ja lõpetuseks tõbisena 5000 meetri sisemeistrivõistlused.

Treeningutele kulus nädalas keskeltläbi 14-16 tundi. Suurt rõhku panin venitusharjutustele, tehes neid iga päev, 3-4 korda nädalas isegi 30-60 minutit järjest.

Märtsiga algab kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamise tsükkel. Rõhk läheb kvantiteedilt üle kvaliteedile. Ees ootab 2-nädalane treeninglaager Türgis Alanyas. Üle pika aja saab lumevabalt ja lühikestes pükstes kilomeetrid koguda!

Mida manustan

Mahesportlased, nagu me Lelumehe sõnul oleme, ei anna minu toidulisandeid võrrelda tippsportlaste omadega, kellel terve labor selja taga. Ei mingeid glükoositilguteid ega vereülekandeid, rääkimata EPO-st. 

Lisaks mitmekesisele toidule, võtan Life Quality Pack-i vitamiine ja Retaferi rauatablette. See on kõik, muid medikamente ma ei kasuta. Lühemate distantside eel võtan vahel Sloveenia olümpiakoondises kasutatavat Shleha ergutit. Pikemate distantside korral loomulikult ka energiageele ja spordijooki.

Päris sousti ja kartuli pealt ka teha ei taha, kindlasti on vitamiinikompleksil toetav mõju olemas! Kõige tähtsam on aga endiselt treening, kuna siiani pole keegi suutnud turule tuua tabletti, mis treenimata tugevaks teeks!

Tabletid sisse ja treeningule!

Sisemeistrivõistlused

Täna olid kavas käimisdistantsid. Midagi head mul enda kohta kirjutada ei ole. Vabandused ei huvita kedagi, aga etteastele hinnangut andes tuleb kõiki aspekte arvesse võtta.

Hommikul ärgates oli pea paks ja nina vesine. Vahepeal paranemise märke näidanud tervis hakkas uuesti jupsima. Palavikku pole, aga mingi pisik on juba pea 2 nädalat sees- nohu ja nõrkus!

Esimese kilomeetri suutsin veel enam-vähem 4.21ga läbida, siis jõud rauges. Lelumees läks peagi omateed, vahe kolmandal kohal käinud Virgo Adusooga oli üle ringi. Jäi üle vaid teine koht vormistada. Tuleb tunnistada, et seegi oli parajalt raske ülesanne, kuna nõrkushoos ei suutnud enam tehnikat kontrollida- jalg vajus töntsti põlvest läbi. Jõudu vigade parandamiseks praktiliselt polnud, samas ei saanud ka tempot päris alla lasta, sest pronksmedal oleks tähendanud katastroofi.Õnnega pooleks õnnestus siiski kahe hoiatusega lõpetada! Vähemasti sai tehtud korralik kiirustreening!

Kaheksandat aastat järjest võttis 5000 meetris kulla Lauri Lelumees, ajaga 21.42,52. Minutiliste vahedega järgnesime mina (22.44,76) ja Virgo Adusoo (23.45,12).

Meeste järel asusid võistlustulle naised. Maarika Taukul võttis 3000 meetris kindla esikoha, isiklikku rekordit tähistava 14.51,74ga. Talle järgnesid Margarita Kozlova (17.47.44) ja Anastassija Ponomarenko (18.07.11).

Sportliku taseme poolest oli Lelumehe võiduaeg kindlasti parim, tunnustust väärib ka Maarika Taukuli isiklik rekord. Lauri tasemeni on veel aega, aga Maarika kasuks räägib noorus!

Foto: Ahto Sooaru/Delfi

Täielikud tulemused:

Naiste 3000 m käimine

Meeste 5000 m käimine

Sissejuhatus sisemeistrivõistlusteks

16.-17. veebruaril toimuvad Lasnamäe kergejõustikuhallis Eesti sisemeistrivõistlused. Käimisdistantsid on kavas pühapäeval. Mehed võtavad mõõtu 5000 meetris (kell 13.40), naised läbivad 3000 meetri distantsi (kell 14.15).

Alljärgnevalt väike ülevaade favoriitide ettevalmistusest ja plaanidest:

Maarika Taukul

Kahjuks tuleb Maarikal meistritiitel lihtsalt ära vormistada, sest rohkem tõsiseslt harjutavaid naiskäijaid lihtsalt ei ole! Samas tuleb kiita kõiki, kes võtavad vaevaks stardijoonele rivistuda!

Plaan on 3000 meetrit läbida alla 15 minuti. Treeningute põhjal võib seda ka kindlalt prognoosida- ühel kiirusproovil läbis Maarika 3x1000 meetrit 4.45/km...

Lauri Lelumees

5000 meetri distantsil aastaid võitmatuna püsinud ja selgi korral peafavoriidiks peetav Lelumees on rahadnusministeeriumi lõunapause kasutanud jooksulindil kiiruse arendamiseks, sekka veel mõned pikemad käigutrennid lumel ja rohkelt suusatamist. 

Lõigutreeningutega alustas Lauri 5. veebruaril, et paari kiirustreeninguga rajatunnetus kätte saada. Nagu tavaks saanud, ei keskendu meie kõvemad tegijad sisevõistlusteks, vaid koguvad hetkel mahtu. Sama käib ka Lauri kohta, kel põhirõhk kilomeetrite kogumisele suunatud.Sellegipoolest on põhjust oodata aega alla 22 minuti, hea õnnestumise korral ka isegi alla 21 minuti!

Margus Luik

Ise olen sellel aastal hallis käinud juba novembrist alates, läbides kord nädalas tempokalt 10 km. Spetsiifilist lõigutrenni olen teinud siiski vaid mõned korrad. Ka minu treeningute põhirõhk lasub hetkel mahu kogumisel. Veebruari keskpaigast on plaan hakata üha rohkem keskenduma kiirustreeningutele. 

Talvine ettevalmistus on toimunud lumel. Olusid arvestades, olen saanud korralikult harjutada. Kahjuks õnnestus veebruari alguses viirushaigus külge saada, seetõttu on mõned olulised kiirustreeningud tegemata jäänud. Loodan siiski, et olulist vormilangust haigestumine ei põhjustanud.

Täna hommikul ärgates, oli nohu tagasi ja pea uimane ning paks. Midagi head see ei tähenda, aga kuna kraadiklaas näitas 35,9, siis tulen starti.

Aeg üle 22 minuti ei pakuks mingit rahulolu!

Virgo Adusoo

Virgo treeningud on sujunud normaalselt, kuigi ka teda kimbutasid jaanuari lõpus haigused. Pronksmedali eest tuleb Adusool võitlema asuda Artjom Djatšukiga.

Artjom Djatšuk

Noormees on viimasel ajal usinasti treenima asunud. Jaanuari lõpus toimunud noorteklassi meistrivõistlustel sai ta väljaspool arvestust käies 5000 meetri ajaks 25.50, hiljuti trennis aga juba 24.45! Julgust püüda pronksmedalit annab ka tõik, et ühistreeningul läbisime hallis 10 km 51 minutiga, poiss pidas ilusti vastu! Võib arvata, et lahing pronksmedalile tuleb kõva! Kahjuks ei pääsenud ka Artjom päris terve nahaga- nädal enne starti niitis palavik mehe maha, loodetavasti suudab ta siiski õigeks ajaks terveks saada!

Kohtumiseni sisehallis!

Minu "profipäevad"

Neid tuleb ette küllaltki sageli, kuid kaugeltki mitte nii tihti, et võiksin ennast profisportlaseks nimetada. Olen läbi ja lõhki amatöör- täiskohaga treener ja kehalise kasvatuse õpetaja! 

Tuleb siiski mainida, et hinges olen eelkõige sportlane- kogu elu on treeningute järgi sätitud, niipalju kui seda töö kõrvalt korraldada annab. Tööpäeva katsun võimalikult väikese jõukuluga õhtusse saata, vabad tunnid kuluvad treeninguteks. 

Kõige nauditavamad on minu jaoks nn "profipäevad", mil saan tegeleda ainult treenimisega. Sellel õppeveerandil mul kolmapäeviti tunde pole,  seega saan põhitreeningu sooritada hommikuti Tallinna Spordihallis. 

Tõeline nauding on sportida viie-kuuekesi kogu hallis, kaaslasteks Gerd Kanter, Märt Israel, Erki Nool, Andres Raja ja Mikk Pahapill! Tunda, et ka mina saan ühe päeva vältel olla nendesugune- tegeleda oma lemmikalaga ajal, mil enamus inimestest oma päevatööd teeb! Nende meeste tööks on sport ja kolmapäeviti on see nii ka minuga, vähemasti meeldib mulle niimoodi mõelda. See on suurim nauding, ideaalpäev! Kujutage ette- te võite oma lemmiktegevusega tegeleda kasvõi päev läbi, niikaua, kuni enam ei jaksa! Selliseid päevi ei ole elus just üleliia palju!

Koolivaheajad mööduvad samuti suures osas "profipäevade" tähe all- töökoormus on siis minimaalne ja fookus suunatud harjutamisele.

Suved on spordipedagoogil reeglina vabad, seega võib ka neid perioode "profipäevade" kategooriasse liigitada. 

Mõlema perioodi puhul jääb absoluutsest unistusest puudu vaid see, et rahapuudusel ei saa neid veeta laagris, mis omakorda tähendab, et igapäevakohustused häirivad treeningrütmi. Ometi on see parem variant kui töö kõrvalt treenida!

Hooaja kulminatsioon saabub aga kevadeti kui lendame lõunalaagrisse. Kaks nädalat märtsikuus on maksimum, mida töö ja rahaliste vahendite arvelt endale lubada saan, aga seda enam ma neid hindan! See on mõnusaim aeg aastas- kogu elu keerleb treeningute ümber! Rutiin "söön-seedin-treenin-passin" on parim päevaplaan maailmas!

Profipäevad on aeg, mil tunnen end tõeliselt õnnelikuna. Neil hetkedeil tunnetan, et tegelen oma kutsumusega ja see on äraütlemata mõnus tunne!

Alati Teie

Margus

Eesti vanuseklasside meistrivõistlused

20. jaanuaril oli Lasnamäe Spordihallis Eesti A- ja B-klassi meistrivõistluste teine päev ja kavas käimisdisantsid. Peeter Randaru helistas paar päeva varem ja kutsus kohtunikuks.

36-kilomeetrisest treeningust veel täielikult toibumata, kihutasin peale 30-minutilist taastumisaega Lasnamäele, jõudes 3 minutit enne starti kohale. Õnneks oli ajakava pisut nihkes ja jõudsin täpselt õigeks ajaks, vähemasti käimise vanemkohtunik Jekaterina Jutkina oli mind nähes rõõmus ning tänas, et kohale jõudsin. Nagu ma aru sain, siis üks kohtunik jäigi tulemata ja enda puudumisest ette ei teatanud! Minu jaoks natuke mõistmatu käitumine, aga inimesi on igasuguseid.

Noori käijaid oli stardis palju. Kogenud kohtunik Peeter Randaru teadustas, et tegemist on viimase paarikümne aasta rekordiga!

Kõigi vanusegruppide peale kokku osales 28 käijat. Kiita tuleb Narva (16 sportlast) ja Sillamäe (7) treenereid, sest lõviosa võistlejaist tuli just sellest kandist. Kahju, et mujalt Eestist oli esindatus väga lahja- 28st vaid 5 olid väljaspoolt Narvat ja Sillamäed. Kõik viis olid Haapsalu sportlased, esindades jooksuklubi Tempot (2) ja Läänemaa Kergejõustikuklubi (3).

Tüdrukute B-klassi 3000 meetri distantsile startis kümme noort neidu. Kindla võidu sai konkurentidest kolm aastat noorem Anastasija Skaško (JK Tempo), ajaga 18.27,29.

Poiste B-klassi stardis oli neli võistlejat. Ka siin oli kindel liider JK Tempo noormees Ruslan Sergašov, võites endast kaks aastat vanemaid pea kahe minutiga! 3000 meetri läbimiseks kulus Ruslanil 15.54,83 minutit.

Kolme osavõtjaga tüdrukute A-klassi 3000 meetrit võitis KJK Sillamäe-Kalevi esindaja Margarita Kozlova, ajaga 17.49,09.

Sama vanuseklassi poistest (osalejaid kolm) oli parim Igor Jakovlev NPSK Narvicust. 5000 meetri ajaks märgiti noormehele 29.02.

Naisjuunioride klassis startis vaid Anžela Suhhanova Narvicust, saades 3000 meetri ajaks 19.11,76.

Meesjuunioridest võidutses nelja mehe konkurentsis Kalev-Sillamäe esindaja Kirill Boržitski, läbides 5000 meetrit 26.28,2ga. 

Naiste noorsooklassis kahjuks võistlejaid ei olnud. Mehi startis kaks. Narva poiste omavahelise mõõduvõtmise võitis Anton Fortkin, saades 5000 meetri ajaks 29.22,2

Väljaspool arvestust vormi testinud Artjom Djatšuk läbis 5000 meetrit 25.50,3ga. Loodetud 24 minutit jäi seekord veel alistamata.

 Tulemused

Uuel aastal uue hooga!

Foto: Marko Mumm

Eesti rekordid ja tipptulemused

Eesti rekordid ja tipptulemused

Mehed

10 km käimine 40.30,0 Vassili Matvejev Alušta 25.02.84

20 000 m käimine 1:27.21,0 Vassili Matvejev Tallinn 07.09.85

20 km käimine 1:23.00,5 Vassili Matvejev Alušta 13.10.85

30 km käimine 2:19.24,0 Arvo Orupõld Mõdriku 28.06.80

50 km käimine 4:07.09,8 Olav Laiv Kohtla-Nõmme 14.06.75

Naised

5000 m käimine 23.44,9 Jekaterina Jutkina Murjani 17.04.04

10 000 m käimine 49.18,18 Jekaterina Jutkina Tampere 24.07.03

5 km käimine 24.07 Jekaterina Jutkina Valga 07.06.03

10 km käimine 49.04 Jekaterina Jutkina Birštonas 03.05.03

20 km käimine 1:43.54 Jekaterina Jutkina Naumburg 02.05.04

Noorsoo

 
Mehed

10 000 m käimine 43.19,2 Meelis Mäeots 14.02.63 Tbilisi 12.03.81

10 km käimine 42.14 Toivo Tanning 08.11.66 Riia 06.10.85

20 000 m käimine 1:32.57,2 Toivo Tanning 08.11.66 Tartu 27.08.84

20 km käimine 1:30.07 Toivo Tanning 08.11.66 Novopolotsk 22.04.85

30 km käimine 2:29.01 Olav Laiv 26.02.48 Tallinn 16.08.70

50 km käimine 4:40.56 Margus Luik 11.01.80 Paralepa 24.08.02

Naised

5000 m käimine 23.44,9 Jekaterina Jutkina 27.11.84 Murjani 17.04.04

10 000 m käimine 49.18,18 Jekaterina Jutkina 27.11.84 Tampere 24.07.03

5 km käimine 24.07 Jekaterina Jutkina 27.11.84 Valga 07.06.03

10 km käimine 49.04 Jekaterina Jutkina 27.11.84 Birštonas 03.05.03

20 km käimine 1.43.54 Jekaterina Jutkina 27.11.84 Naumburg 02.05.04

Juuniorid

Mehed

10 000 m käimine 43.19,2 Meelis Mäeots 14.02.63 Tbilisi 12.03.81

20 000 m käimine 1:32.57,2 Toivo Tanning 08.11.66 Tartu 27.08.84

10 km käimine 42.14 Toivo Tanning 08.11.66 Riia 06.10.85

20 km käimine 1:30.07 Toivo Tanning 08.11.66 Novopolotsk 22.04.85

30 km käimine 2:42.27 Olav Laiv 26.02.48 Tartu 28.08.66

50 km käimine 5:07.04 Andrei Olli 06.06.82 Paralepa 29.09.01

Naised

5000 m käimine 23.55,9 Jekaterina Jutkina 27.11.84 Valga 28.06.03

10 000 m käimine 49.18,18 Jekaterina Jutkina 27.11.84 Tampere 24.07.03

5 km käimine 24.07 Jekaterina Jutkina 27.11.84 Valga 07.06.03

10 km käimine 49.04 Jekaterina Jutkina 27.11.84 Birštonas 03.05.03

20 km käimine 1:53.28 Kaity-Marin Tiitmaa 18.06.84 Haapsalu 29.09.01

A-klass (U18)

Mehed

5000 m käimine 22.10,0 Rainis Saar 01.12.68 Suure-Jaani 28.08.85

10 000 m käimine 45.03,6 Meelis Mäeots 14.02.63 Tšeljabinsk 13.07.80

20 000 m käimine 1:42.04,5 Toivo Kaer 15.11.82 Tartu 07.08.99

5 km käimine 21.40 Heino Palits 10.10.71 Talsi 15.05.88

10 km käimine 43.19 Toivo Tanning 08.11.66 Talsi 21.05.83

20 km käimine 1:38.53 Ainar Veskus 28.07.90 Paralepa 21.07.07

Naised

3000 m käimine 15.15,8 Alla Levtšenko 07.10.73 Krasnodar 29.06.87

5000 m käimine 26.04,2 Maarika Lettens 06.11.70 Liepaja 01.08.87

10 000 m käimine 53.24,9 Maarika Lettens 06.11.70 Karksi-Nuia 26.10.87

5 km käimine 26.30 Kaili Adamson 14.02.70 Talsi 18.05.86

10 km käimine 55.25 Ragle Raudsepp 14.09.90 Leamington 20.05.07

20 km käimine 1:53.28 Kaity-Marin Tiitmaa 18.06.84 Paralepa 29.09.01

B-klass (U16)

Mehed

3000 m käimine 13.40,95 Risko Nogelainen 17.11.89 Hyvinkää 05.09.04

5000 m käimine 24.12,8 Risko Nogelainen 17.11.89 Tartu 25.09.04

10 000 m käimine 51.39,0 Meelis Mäeots 14.02.63 Taškent 22.09.78

5 km käimine 24.20 Meelis Mäeots 14.02.63 Lvov 08.05.78

10 km käimine 50.23,6 Meelis Mäeots 14.02.63 Vilnius 19.08.78

Naised

3000 m käimine 15.15,8 Alla Levtšenko 07.10.73 Krasnodar 29.06.87

5000 m käimine 26.55,6 Kaili Kütt 03.02.71 Murjani 15.06.85

10 000 m käimine 59.47,0 Ragle Raudsepp 14.09.90 Rakvere 24.07.05

3 km käimine 14.34,0 Kaili Kütt 03.02.71 Talsi 18.05.85

5 km käimine 27.29,0 Kairi Palmsaar 13.02.71 Talsi 18.05.86

10 km käimine 58.33 Annika Sillat 14.05.83 Kohtla-Järve 10.05.98

20 km käimine 2:12.01 Ragle Raudsepp 14.09.90 Paralepa 10.09.05

Intervjuu Maarika Taukuliga

• Millal ja kuidas võistluskäimise juurde sattusid?

10. klassi alguses asendas kord tüdrukute kehalise kasvatuse tundi minu tulevane treener Toivo Tiislär, kes kohe tüdrukud staadionil käima pani. Meie klassist kutsuski ta kohe oma 3-4 tüdrukut trenni. Mina läksin, sest eelnevalt mingit süsteemset treeningut polnud teinud ja võimalus kooli basseinis tasuta vabal ajal ujumas käia, tundus samuti ahvatlev. Jaanuaris saadeti kohe ka esimesele võistlusele Tallinnasse, kus sain eelviimase koha.

• Miks võistluskäimine?

Seega võistluskäimine on täiesti juhuslik valik. Vastupidavust mul oli, aga jooks ei sobinud, kuna põlved ja selg ei talunud tol ajal eriti jooksmisega kaasnevat põrutust.

• Millised on Sinu parimad saavutused?

Arvan, et minu parimad saavutused on need võistlused, kus olen parandanud oma isiklikku rekordit. Minu jaoks pole praegu oluline mitte niivõrd koht kui isiklik areng. 

• Millised on alaga seonduvad eesmärgid?

 

Hetkel olen endale kaugemaks sihiks valinud Rio, mille vahepealsed etapid on sellel või järgmisel aastal Eesti rekordi purustamine 20 km distantsil ja edasi OM-normi täitmine.

• Kas oled oma valikuga rahul?

Olen rahul, et tegelen just käimisega, sest see sobib minu keha anatoomiaga kõige paremini - mul on vastupidavust, käimine ei põruta jalgu ega selga ning varustus ja treeningud on suhteliselt odavad.

• Mis on Eesti võistluskäimises hästi/millest tunned puudust?

Hästi on see, et meil ühtteist ikka toimub - on käijaid, on treenereid, on võistlusi, on võimalusi võistlustel osaleda ka väljaspool Eestit.

Puudust tunnen laagritest ja teistest käijatest. Meid võiks siiski rohkem olla, et oleks ka sisekonkurentsi. Kergejõustikutreenerid võiks samuti tihedamini suunata oma õpilasi käimisega tegelema.

Tunnustati Toomas Rosenbergi

Mitmes aasta oli Bruno Junki mälestusvõistlus korraldada ja kuidas kõik alguse sai?

Olen korraldanud Bruno Junki mälestusvõistlusi alates 2000.aastast, seega 13 korda. Esimesed võistlused korraldas E.Susi 1996.a. Haapsalus, teised korraldati 1997.a. Tallinnas, kolmandad Lembo Tanningu poolt 1998.a. Tartus ning neljandad 1999.a. Valgas Toivo Tiisläri poolt. Viiendate mälestusvõistluste korraldamise võtsin üle oma treenerilt Toivo Tiislärilt, kelle juhendamisel alustasin käimistreeninguid 1971.aastal Valgas. Minu eeskujuks käimisrajal sai Valga linnas sündinud ja Valgamaalt Pukast sporditeed alustanud Bruno Junk. See on ka üks põhjusi miks ma üldse neid võistlusi korraldan ja miks just Valgas.

 Kui suur on ürituse eelarve?

Võistluste eelarve on viimastel aastatel olnud 5000 EUR-i ringis.

 Kes on olnud nimekamad külalised ja millistest riikidest on kohale sõidetud?

Osalenud on Austraalia, Rootsi, Soome, Poola, Venemaa, Ukraina, Valgevene, Leedu ja Läti käijad. Nimekam osaleja  on olnud Jaret Tallent ( Londoni OM hõbe, Pekingi OM hõbe ja pronks ) Austraaliast, kes võitis Bruno Junki mälestusvõistlustel 2006.aastal esikoha.

 Mis on mälestusvõistluste korraldamise puhul kõige suuremad väljakutsed?

Suurem väljakutse on see, et saan kaasa aidata ala arendamisele.

 Kes on võistluse korraldamisele kaasa aidanud?

Võistluste toetajateks on olnud Eesti Olümpiakomitee, Eesti Kergejõustikuliit, Valga Linnavalitsus, Puka Vallavalitsus, AS Mefo, AS ROI, U.S. Real Estate Managament OÜ, Eesti Kultuurkapital Eesti KK Valgamaa ekspertgrupp, Hasartmänhgumaksu Nõukogu, Peeter Kangur, Tiina-Piret Peegel, Aita-Maret Arumäe jne.

Miks Sa seda teed?

Teen seda eelkõige missioonitundest, et käimine Eesti spordimaastikul veel säiliks.

Foto: Marko Mumm

Ants Palmar- parim kergejõustikuveteran 2012!

Veteranide maailmameister ja kahekordne Euroopa meister pälvis nende saavutuste eest Eesti parima kergejõustikuveterani tiitli, kusjuures see ei olnud Antsul esimene kord- parimaks on teda ka varem tunnistatud!

Palju Õnne!

Foto: masterathletics.net

Mart Järviste- meistrite meister!

Mart Järviste näol on tegemist Eesti meistrivõistluste kõige edukama käijaga.

Mart oli pühendunud sportlane, kogudes parematel kuudel 900-1000 treeningkilomeetrit. Kompromissitu võitlejana, ei kinkinud ta võitu naljalt kellegile. Selle tõestuseks ka rekordarv meistritiitleid.

1. novembril 1949. aastal Kaareperes sündinud sportlane jõudis pika karjääri jooksul koguda 43 Eesti meistrivõistluste medalit. 

Aastatel 1971–96  tuli Mart 24 korda Eesti meistriks: 8 korda 20 km, 7 korda 10 km, 3 korda 30 km, 1 korra 5 km ja 5 korda sisemv-tel 5000 meetris.

Isiklikke rekordeid:

10 km 42.29,0

20 km 1:28.45,2

30 km 2:22.44,0

Võistelnud 14 korda Eesti koondises. Võitnud 1993 veteranide EM-il ja 1994 MM-il hõbeda.

Foto: ESBL

Intervjuu Virgo Adusooga

• Millal ja kuidas võistluskäimise juurde sattusid?

Võistluskäimise juurde sattusin tänu televiisorist vaadatud võistlustele. Hakkas koheselt meeldima. Seejärel hakkasin vaikselt ise proovima. Otsisin sellealaseid raamatuid, pilte jne. Esimesed treeningud sai tehtud kuskil 16-aastaselt. Kestis ainult mõned kuud. Kahjuks jäi mõneks aastaks soiku erinevatel põhjustel. Uue nn hingamise sain juba 18-aastaselt kui luuümbrise valu ei lasknud enam joosta ja pidin mõtlema, mida edasi teha. Siis võtsin uuesti käimise luubi alla, vaatasin uuesti tehnikaid ja hakkasin ise harjutama. Kuna olin väikesest kohast, siis ka treeneri leidmine oli raske, kes oskaks kiirkäimist õpetada. Seejärel leidsin Toomas Rosenbergi, kes oli koheselt nõus mind aitama ja kutsus ka Narva Eesti KV. Selleks ajaks olin teinud trenni võib-olla 3x. Pärast esimest võistlust (10 000m, aeg 1:00.0), sain tohtu energialaengu, pärast mida hakkasin tõsisemalt tegelema kiirkäimisega. Kuna spordiga ise hakkasin juba tegelema 10-aastaselt, siis põhi oli all korralikult. Põhikoolis sai võisteldud nii jalgpallis, saalihokis, korvpallis kui ka kõigis kergejõustiku alades. Seega vastupidavus oli hea. Esimese aasta areng oli muljeltavaldav ( 10km hooaja parimaks jäi 50.30, seega pea 10-minutiline vahe 6 kuuga)ja sealt ka positiivne tagasiside ja tõuge jätkata kiirkäimisega.

• Miks võistluskäimine?

Nagu eespool mainitud, paelus see ala mind koheselt. See tundus nii raske, kuid samas väga huvitav ja põnev. Kindlasti teistmoodi. Ja olgem ausad, joosta oskavad kõik, kuid kiirkäimisega saavad vähesed hakkama. Seega on ta ju väga raske ala ja see tekitabki mõnusa tunde. Kui mul oli 2007.aastal raske vigastus ja olin spordist loobumas, siis 1a pärast vigastus leidsin, et ma ei saa ilma kiirkäimiseta ja hakkasin uuesti tegelema. See näitab, et see ala on mul hinges väga tugevalt ja mulle meeldib tegeleda kiirkäimisega.

• Millised on Sinu parimad saavutused?

Parimaks saavutuseks rahvusvahelistel võistlustel on 2007. a. 20km 57. koht Euroopa Karikavõistlustelt (Leamington, Inglismaa)

Olen 6-kordne Eesti noorsoo meister. Täiskasvanute meistrivõistlustelt olen kogunud 8 pronksi ja 3 hõbedat.

5000mh-23.28 (2007)

10000/10km-47.38,8 (2007)

20000/20km-1:39.55,14 (2006)

30km-2:44.35 (2006)

50km-4:54.45 (2012)

• Millised on alaga seonduvad eesmärgid?

Eesmärke on mitu. Esmane eesmärk on jõuda vigastuseelsele tasemele. Kui vaadata, siis enamus rekordeid jäävad 2006-2007ndasse aastasse. Vahetult ennem sõjaväkke minekut ja ennem rasket vigastust. Sealt edasi Eesti meistritiitel ja parandada isiklikke rekordeid. Kõige kaugem eesmärk on osaleda tiitlivõistlustel ja käija Eesti rekord 50km-s.

• Kas oled oma valikuga rahul?

Jah, ma olen oma valikuga rahul. Kiirkäimisega tegelemine on mind hoidnud vormis, aitab mind pingetest maandada ja olen aru saanud, et see sobib minu iseloomuga, soovidega ja töötahtega.

• Mis on Eesti võistluskäimises hästi/millest tunned puudust?

Kuna Eestis ei harrastata kiirkäimist ja ega treeneridki ei ole väga huvitaud (ei oska) treenida, siis on hästi isegi see, et viimastel aastatel on vähemalt Euroopa karikal ja Maailma karikal meie võistkond esindatud. Ja on ikkagi fanaatikuid, kes tegelevad kiirkäimisega. Plusspoolele võib veel nimetada, et noorte klassis on võistlejate arv kasvamas, mis on positiivne.

Puudusi on palju. Vähe võistlusi Eesti pinnal, harrastajate arv väike, vähene informeeritus tavainimeste seas ja treenerite seas. Kuid olen kindel, et lähiaegadel tõuseb ka kiirkäimise tase ja võistlejate arv 60-70ndate aastate tasemele.