Kiirkäimise kuldne kolmik!

Järgmise aasta mais Venemaal Saranskis toimuvateks maailma karikavõistlusteks käimises on Eestil välja panna kuldne kolmik:

Naiste 20 km- Eesti meister Maarika Taukul!

Meeste 20 km-Eesti meister Lauri Lelumees!

Meeste 50 km-Eesti meister Margus Luik!

Hoiame lippu kõrgel!

Mõttevarmu...

Järjekordne hooaeg on möödunud, aga soovitud tulemust 50 km distantsil pole sündinud. Viimane arenguhüpe sel distantsil toimus 2007. aastal, mil õnnestus isiklikku rekordit parandada koguni 7 minutiga! Arvestades asjaolu, et rekord sündis rebenenud meniskivalu trotsides on tagantjärgi vaadates tegemist väikese imega.


Viimastel aastatel pole aeg paranenud. Tõsi, mitmel korral on alt vedanud ilm. Võistelda on tulnud nii 8-kraadises jaheduses kui 30 soojapügalaga leitsakus. Viimati tuli trotsida lausa tormi mõõtu välja andnud tuulepuhanguid. Samas on olnud ka soodsaid tingimusi, erinevatel põhjustel pole soovitud resultaati aga tulnud.


Lisaks ilmastikuoludele olen teinud vigu tempo valikus, alustades mõnel korral liiga bravuurikalt.


Üht-teist on jäänud ka ebasobiva konkurentsi taha. Nimelt olen pea kõigil jõukatsumistel pidanud liikuma uhkes üksinduses-kord on vastased liiga tugevad, kord jälle nõrgad. Minu masti meestega on kohtutud liiga harva! Hea näide on tuua isikliku rekordi püstitamise aastast, kus õnnestus pool maad lõunanaabri Grigorjevsi tempos liikuda. Selline konkurents aitab püsida õiges tempos ja säilitada motivatsiooni kogu distantsi lõpuni! Üksi käies annad juba alateadlikult mingi protsendipunkti võrra tempos järele.


Mingil määral on tulemustele jälje jätnud ka halvad võistlusrajad. Küll on trass määrustevastaselt liiga järskude pööretega, küll liiga tõusuderohke. Tihtilugu on tulnud võistelda lubatud 2,5 km ringi asemel näiteks 1 km rajal. See tähendab automaatselt poole rohkem pöördeid ja tempomuutuseid. Halva raja taha ei saa muidugi täielikult pugeda, kuna enamus kordadel olen isiklikust rekordist siiski päris kaugele jäänud- ebakavaliteetne rada on tulemust mõjutanud võibolla 4-5 minuti jagu...


Kõige suurem põhjus peitub siiski minus eneses-tõenäoliselt on ettevalmistuses tehtud vigu. Olen asja peale mõelnud ja jõudnud alljärgnevate järeldusteni:


1. Selleks, et rekordi püstitamine ei oleks loteriivõit, tuleb oluliselt tõsta mahtu. Oma töökoormust arvesse võttes, pean absoluutseks maksimumiks läbida aastas praeguse 5000-5300 km asemel 6000 km.


2. Pikad, 40 km otsad peavad saama rutiiniks. Keha tuleb viia seisundisse, kus 40-45 km on tavaline iganädalane koormus. Palju mängib siinkohal rolli meie karm talv-möödunud hooajal polnud füüsiliselt võimalik üle 30 km lumes sumbata! Seega sõltub talvise mahutreeningu kvaliteet oluliselt ilmast!


3. Oluline on veelgi suurendada pikkade tempotreeningute arvu-40/45 km treeningud võistluskiiruse lähedases tempos on võtmetähtsusega vormile viimase lihvi andmisel.


4. Absoluutkiiruse osas on piisav reserv olemas ja lõigutreeninguid tuleks jätkata samas mahus. Minu 20 km rekord eeldaks pisut paremat 50 km marki, seega on probleem pigem kiiruslikus vastupidavuses kui puhtas kiiruses.


5. Oluliselt rohkem tuleb tähtsustada jõu- ning tehnikaharjutusi!


6. Tõenäoliselt tuleks vähendada ettevalmistusperioodi treeningute arvu, tehes kahe lühikese harjutuskorra asemel ühe pika ja korraliku! Siin tuleb läbi vaadata töögraafik ja treeningkoormused tööplaanidega kooskõlla viia.


7. Töö kõrvalt harjutava sportlase edu valemiks on kolme põhilise aspekti: suhted-töö-sport oskuslik sobitamine ühtseks tervikuks. Kui õnnestub leida sobiv valem, ei tohiks ka edu ennast kaua oodata lasta...


Uute ideedega tulevikku vaadates...


alati Teie,

Margus

Võit viiekümnes!

Võitlus vastutuulega- nii võiks kahe sõnaga kokku võtta täna Valgas Pedeli jõe ääres toimunud Eesti maantekäimise meistrivõistlused. Tegemist ei olnud lihtsalt vastutuulega vaid kohati lausa maru mõõtu välja andnud puhangutega. Tuul oli nii kõva, et rebis maast lahti suure riietumistelgi!

Juba kohale jõudes oli selge, et sellise maruga isiklikku ei püüa, sellegipoolest ei tahtnud enne starti alla anda ja alustasin rekordtempos. Üsna pea sai aga selgeks, et looduse vastu ei saa-peale 15. kilomeetrit tuli leppida tõsiasjaga, et tänane kujuneb võitluseks iseendaga, eesmärgiga lõpetada ja kaitsta meistritiitlit.

Vahed olid suured ja lõviosa distantsist tuli rühkida üksinda. Suutsin kogu aja hoida enam-vähem normaalset liikumissagedust, tempo hoidmisest ei tulnud muidugi midagi välja-liikumiskiirus langes tugevate tuulte rüpes vaikselt aga kindlalt. Protokolli märgiti 4:45.17.

Tegemist oli tõepoolest ühe raskeima 50 km võistlusega minu elus! Väga keeruline oli end vastutuules liigutada, samas sain väärtusliku kogemuse võrra rikkamaks! Kahju ainult, et see aasta jäi hea vorm loodusjõudude tõttu realiseerimata.

Teise koha võitis mõneti üllatuslikult supersoorituse teinud Virgo Adusoo, läbides esmakordselt elus 50 km, aega kulus selleks 5:09.05. Kolmas koht oli veelgi üllatuslikum-pronksi võttis vanameister Ants Palmar! Lauri Lelumees ja Rein Sumberg pidid erinevatel põhjustel distantsi pooleli jätma.

Naiste 20 km distantsil võttis teenitud võidu meie kindel esinumber Maarika Taukul ajaga 2:03.11. Maarika ihkas aega alla kahe tunni, kuid nagu kõigile sai saatuslikuks tugev tuul. Tõenäoliselt olnuks aeg alla kahe tunni igati jõukohane ja järgmisel aastal toimuvatel maailma karikavõistlustel on see aeg kindlasti vaid vormistamise küsimus! Kahvatumat karva medalid jagasid omavahel Kaidi Kori ja Anneli Aru. Tublid tüdrukud, et sellise ilmaga lõpuni vastu pidasid!

Miinimumeesmärk sai täidetud ja meistrikuld kaitstud. Nüüd pean paar nädalat teenitud puhkust ja seejärel alustan ettevalmistust uueks aastaks.

Tuulest viidud...

alati Teie

Margus

Viiekümneks valmis!

Tänasest jääb Valgas aset leidvate 50 km käimise meistrivõistlusteni 10 päeva. Kerges vihmasajus sai sooritatud viimane tempotreening- 4x3 km.


Etteasteks valmistudes on pikkade otsadena läbitud 6x25 km, 9x30km, 4x35 km, 3x40 km, 1x45km ja 2x50 km.


Absoluutkiiruse poolest olen pisut kehvem kui möödunud aastal, kuid piisav kiiruslik reserv 50 km tarvis peaks olemas olema.


Jõudumööda on suurendatud jõuharjutuste osakaalu, sama võib öelda ka tehnikadrillide kohta. Nüüd mil põhitöö tehtud ja aeg värskust koguma hakata, suureneb oluliselt tehnikaharjutuste osakaal.


Nagu ülalpool mainitud, algab tänasest kergemate treeningute periood. Katsun ilusti välja puhata, toonust hoida ning vaimuvärskust koguda.


Päev varem sõidan Valka kohale. Toomas Rosenberg organiseeris mulle öömaja uhkes ja õdusas "Metsise" hotellis. Sealt jääb võistlusrajani vaid 300 meetrit!


Vormile viimast lihvi andes...


alati Teie

Margus

Jõudumööda jõudu...

Aasta-aastalt olen jõuharjutuste osakaalu treeningutes suurendanud. Samas tuleb tõdeda, et maailma tippudega võrreldes on arenguruumi veel korralikult!



Pean jõuharjutusi eriti tähtsaks 50 km distantsil kus nelja tunni vältel tuleb säilitada korrektne tehnika ja korralik sammusagedus.




Paaril viimasel aastal olen talvisel ettevalmistusperioodil rohkem mässanud jõusaalis, tehes 15-minutilisi ringtreeninguid. Programmis on kõhu, selja ja õlavöötme harjutused, raskuseks 15 kg ketas. Treening koosneb kolmest ringist, igaühes 4-5 harjutust. Vormi timmimine on kiire ja intensiivne, puhkepausid harjutuste vahel puuduvad. Jõutreeningute arv nädalas 2-3.




Suvisel võistlushooajal muutuvad harjutused erialasteks, lisaraskusi ei kasuta. Treeningul läbin vaid ühe ringi, tehes igat harjutust 100 korda. Jõutreeningutele pühendan võistlusperioodil 2 päeva nädalas.




Kaks nädalat enne tähtsaid võistluseid loobun lõtvuse saavutamiseks jõuharjutustest täielikult.


Töö kõrvalt treenides on kilomeetrite kogumise taustal jõuharjutustele väga raske aega leida, hea planeerimise korral on see siiski võimalik.



Optimaalsete jõunäitajate saavutamiseks tuleks praegused 15-minutilised setid 45-minutilisteks timmida. Kindlasti tuleks suurendada jalgade toonust tõstvate jõuharjutuste hulka. Talvised treeningud lumes on ühtlasi ka jõutreeningute eest, siiski tuleks juurde panna sammhüppeid ja poolkükke kangiga, seda eriti kevadel!



Aasta-aastalt üritan jõule pühendatud minuteid suurendada ja mõne hooaja pärast ei jää jõu taha enam midagi!


Jõudu-jaksu soovides,


alati Teie,


Margus

Bruno Junki lahtistel meistrivõistlustel näidati häid tulemusi

Taasiseseisvumispäeval võttis vabariigi käimisparemik üksteiselt mõõtu Valgas Pedeli jõe äärsel terviserajal. Eesti võistlejate ridu tugevdasid lätlased, saates stardijoonele mitmed veteranid.
Ilm oli laupäeval vihmane ja tuuline, sooja vaid napp 15 kraadi. Vaatamata kehvale ilmale olid võitjate resultaadid head.

Meeste klassis õnnestus 10 km-s võit napsata Lauri Lelumehel isikliku rekordi lähedase tulemusega 43.39, teiseks jäänud Margus Luik sai samuti kirja soliidse 44.42.

Naiste 10 km võitis viimastel võistlustel püsivat arengut näitav Maarika Taukul ajaga 55.16, mis on Eesti kõigi aegade 6. tulemus sellel distantsil.

Järgmine jõuproov Eesti käijatel on 24. septembril toimuvad Eesti Meistrivõistlused, kus mehed võtavad sihikule 50 km ja naised 20 km.



Lauri Lelumees

Kuuetunnine tööpäev ehk 50 km vabas tempos

Tänase laupäeva sisustasin rahlikus tempos kiirkäiku tehes. Kuus nädalat enne otsustavat tuleproovi oli viimane aeg ühe korra võistlusmaa ka trennis läbi käia. Mentaalselt ülivajalik treening!

Tavapärase 11ne asemel, alustasin treeningut juba kell 9. Organism oli kergelt hämmeldunud ja enne kümmet väga tööle hakata ei tahtnud. Võib öelda, et kõige raskem osa distantsist oligi algus. Hiljem kui kondid juba soojad, polnud enam hullu!

Kõige teravam see minek just ei olnud-juba trenni alguses andis möödunud nädalal toimunud 20 km meistrivõistlus end pehmete jalgade näol tunda. Sellele vaatamata otsustasin distantsi iga hinna eest läbi käia. Värske Eesti meister Lelumees aitas mu pikka tööpäeva paari tunni vältel sisustada, läbides 20 km.

Vaatamata väsinud jalgadele, suutsin oma eesmärgi täita ja pressisin lõpuni. Aega kulus selleks 5h 59 min ja 21 sek-i, keskmiseks tempoks kujunes 7.13 km peale. Kiirus oli muidugi tagasihoidlik, aga eesmärgiks oligi distantsi läbimine-rasked ja pikad tempotreeningud seisavad veel ees...

Tasapisi taastudes,

Alati Teie,

Margus

"Kõverast" põlvest

Viimastel aastatel olen Eestis saanud kuulda pidevat kriitikat oma "kõvera põlve" osas. Väljaspool vabariiki on diskvalifitseerimisi aga harva ette tulnud.

Eks minu puhul teeb hindamise raskemaks kaasasündinud põlve kuju. Nimelt on olemas kahte "sorti" põlve-üks loomuliku läbipaindega ja teine nö suurema "põlvekühmuga". Just viimase korral on põlvesirutust suurtel kiirustel raske hinnata.

Kuna videokordused tehnika hindamisel pole lubatud, on sellise põlve puhul hakatud jälgima ka põlveõndlaid-juhul kui jalg on põlveõndlast sirutunud on sirge ka põlv. Kui põlveõndlas on nurk, jääb kõveraks ka põlv ise.

Miks ma sellest räägin? Räägin seetõttu, et käies tunnen väga selgelt kuidas põlv sirutub maksimumini! Tõenäoliselt on aga suure "põlvekühmu" tõttu seda kiirel kõnnil raske näha.

Minu sisetunnet kinnitavad ka ülaltoodud pildid. Kõik ülesvõtted on tehtud erinevatel aastatel ja kaadrid on juhuslikud! See peaks veelgi tõestama mu tehnilist puhtust! Vaadake ja veenuduge ise...

Samas tuleb tunnistada, et tehnika on veel kaugel ideaalsest ja arenguruumi ning tööd jätkub pikaks ajaks!

Alati Teie,

Margus

Endel Susi esitles raamatut

30. juuli oli Eesti käimise jaoks ajalooline päev. Lisaks Eesti meistrivõistlustele, presenteeris käimisfanaatik Endel Susi oma trükisooja raamatut "117 aastat kiirkäimist Eestis".

Lauri Lelumehe aasta alguses ilmunud õpiku kõrval on see alles teine, raamatu mõõtu välja andev trükis Eesti 117-aastase käimisloo vältel! Loodetavasti saab sellest Tartu kehakultuuritudengite kohustuslik kirjandus järgnevaks 50 aastaks!

Raamatus antakse põhjalik ülevaade käimise ajaloost ja statistikast. Kirsina tordi peal on ära toodud maakonna edetabelid, mis nii uskumatu kui see ka pole, eksisteerivad ainult nende kaante vahel! Isegi kergejõustikuliidul puudub sellekohane ülevaade!

Äitäh Teile treener! Eesti käimine vajas seda raamatut!

Napp pääsemine ehk hõbe Eesti meistrivõistlustelt

Meeste 20 000m käimise Eesti meistriks tuli Lauri Lelumees ajaga 1.34.08,14, hõbedale Margus Luik ajaga 1.39.09,66 ning pronksile Virgo Adusoo 1.45.35,13.

Naiste 10 000m käimise Eesti meister on tänasest Maarika Taukul ajaga 55.58,51, teiseks tuli Kaidi Kori ajaga 58.27,06 ning kolmandaks Triin Tiitsu 1.02.50,56.

Selline oli statistika, alljärgnevalt vaatame pisut numbrite taha.

30. juuli hommik oli vihmane. Unetunde oli seljataha jäänud heal juhul paar, võibolla ka vähem. Vähkresin asemel ja ei saanud kuidagi rahu. Üliharva teeb äratuskella pinin headmeelt, see oli üks neist hommikutest.

Staadionile jõudes, vormistas Maarika parasjagu oma meistritiitlit. Ilusa stiiliga lõpetas ta 10 000m distantsi 55 minuti sees nagu oli plaaninud. Tore on üle pika aja näha korralikult tasemel naiskäijat!

Soojenudsele asudes tundsin koheselt, et tänasest kujuneb ellujäämiskursus. Jalad olid treeningutest pehmed ja liikumine vaevaline. Samas oli selline vormiajastus teadlik-24. september ei ole enam kaugel (EMV 50 km) ja pikad tempotreeningud tuleb iga hinna eest ära teha!

Sellegipoolest lootsin pealtvaatajatele pisut põnevamat vastasseisu pakkuda. Paraku sain üsna võistluste alguses kaks hoiatust. Kuna eesmärk oli igal juhul lõpetada, võtsin tempo alla ja lasin Lelumehel minna. Ega ma võitu noolinudki, küll aga oleksin Laurit parema aja saavutamisel aidanud ja ka pealtvaatajatel oleks olnud huvitavam näha meievahelist duelli kui lihtsalt distantsi lõpuni kõmpimist.

Tuleb tunnistada, et väsinud lihastega on mul korraliku tehnika hoidmine raskendatud. Jalad ei taha kuidagi kontrollile alluda, samas ei tundnud ma sugugi, et oleksin tehnika vastu patustanud- kindlasti mitte tahtlikult! Rõhutasin spetsiaaselt põlvesirutust ja mingit varu ei jäänud! Kõrvalt paistis pilt aga tõenäoliselt teistsugune...

Igatahes oli võistlus kohe alguses kahe hoiatusega lõpetatud ja nii võis iga mees oma tempos rahulikult lõpuni käia.

Samal ajal liikus Lelumees korraliku rütmiga lõpujoone suunas. Võit oli veenev ja vääramatu. Aeg oleks olnud kindlasti parem kui minul oleks lastud teda pisut kauem tagant utsitada. Teistest mitu ringi ees, vihmaga võideldes, oli arvatavasti üsna keeruline end veelgi nobedamalt liikuma sundida.

Igatahes kinnitas Lelumees järjekordselt oma favoriidistaatust Eesti 20 km käimises. Mina lõpetasin kaht hoiatust silme ees hoides rahuliku kõnnakuga viis minutit hiljem. Minust omakorda kuue minuti kaugusele jäänud Virgo Adusoo võttis igati teenitult pronksmedali Ainar Veskuse ees.

Kokkuvõttes tuleb olla õnnelik, et erinevalt möödunud aastast, õnnestus seekord distants lõpetada ja üks korralik tempotreening kirja saada. Sügisesi meistrivõistlusi silmas pidades oli see vajalik!

Järgmine start on kolme nädala pärast Valgas. Sõidan sinna eesmärgiga testida uut rada. Hooaeg kulmineerub 24. septembril just seal, Pedeli jõe kallastel.

Elagu Lelumees ja Taukul!

Alati Teie,

Margus

Kõigepealt konkurentidest...

Algavateks Eesti meistrivõistlusteks on üles antud viis konkurenti:

Lauri Lelumees

Kahtlemata kullapretendent number üks! Lauri on etteasteks korralikult valmistunud. Koos sooritatud lõigutreeningutel jäin temast kaugele maha. Lelumehe võitu võivad takistada ainult kohtunikud!



Akim Ovsjannikov

Tiitlikaitsja on omamoodi must hobune. Pärast katkestamist kevadistel Euroopa karikavõistlustel, otsustas Akim võistlusspordist loobuda. Üllatuslikult on mees aga taas stardinimekirjas! Ovsjannikovi hetkevormi kohta andmed puuduvad, kuid starti tuleb ta kindlasti medalimõtetega!




Ainar Veskus

Mõnda aega võistlusspordist eemal olnud Ainar on tagasi! Võites Rakveres omavanuste tiitlivõistlused, sõitis noormees Belgiasse treenima. Heas vormis Veskus võib mõne atleedi ebaõnnestumisel medalile mõelda.

Virgo Adusoo

Mõni aeg tagasi isaks saanud mehel kulub põhiaur lapse kasvatamisele. Isarõõmude kõrvalt on pisut ka treeningutele panustatud. Tõenäoliselt tuleb kohtade arvestuses Veskusega maid jagama asuda.

Kirill Borzitski

Võistluste pesamuna on andekas ja hea tehnikaga võhmamees, kuuludes veel eelmisel aastal omavanuste seas Baltimaade paremikku. Selle hooaja esitused enam nii veenvad pole olnud. Noormehe osaks jääb tõenäoliselt distantsi lõpetamine ja kogemuste hankimine.

Lisamärkusena tuleb mainida, et käimises loeb lisaks füüsilisele võimekusele ka tehnika. Seoses sellega, võib lõppjärjestuses alati üllatusi olla. Medalit võiksid silme ees hoida kõik startijad!





Eestikate ootuses,




alati Teie,




Margus

Eestikate eel...

Laupäeval aset leidvatel Eesti meistrivõistlustel on eesmärgiks kõrge koht, aja osas lootusi ei hellita, kuna põhitöö käib 24. septembril toimuvate 50 km meistrivõistluste tarbeks.

Pealegi on staadionil toimuv 20 000 m käimismaailmas väga harva käidav distants.

Pärast maikuus 29. kohaga tipnenud Euroopa karikavõistluseid (50 km), olen pika taastumise ja pingelanguse perioodi seljatanud ning taas hea treeningrütmi leidnud.

Seljataga on viienädalane intensiivne treeningtsükkel, mis lõppes möödunud nädalal tehtud kahe kvaliteet-treeninguga. Teisipäevasel kiirustreeningul tegin võistlustempos lõike, pikkusega 2+2+2+3+3+2 km, reedel läbisin 30-kraadises leitsakus tempokalt 25 km.

Selle nädala teisipäeval pigistasime Lelumehega Viimsi staadionil 3x2 km. Tunda on, et rasked treeningud on organismi kurnanud ja suur väsimus istub kontides. Kolmapäeval ootab ees 15 km ja massaaz, neljapäeval puhkus, reedel soojendus ja laupäeval astun loodetavast puhanuna stardijoonele.

Medalimõtteid mõlgutades,

alati Teie,

Margus

Külaskäik käimisajaloo lätetele ehk treeningud Tabiveres

Kaks nädalat enne riigi meistrivõistluseid otsustasime Lelumehega end tavapärasest treeningrutiinist lahti rebida ja reisida Eesti käimisajaloo lätetele Tabiveres. Mitmete allikate väitel peeti just seal esimene käimisvõistlus, mis leidis aset 1898. a. suvel Tartu-Voldi maanteel.

Meie kohapealseks võõrustajaks oli hetke naiste esinumber Maarika Taukul, kes lisaks oma abikaasale nõustus korterisse mahutama veel kaks rõõmsameelset meesterahvast. Väga mõnus ja abivalmis perekond!

Tore oli üle pika aja kõik koos treenida! Kaunid Saadjärve vaated ja hea seltskond tegid olemise mõnusaks.

Peale laupäevast pikka otsa tegime Tabivere spordibaasis sauna, päev varem pakkus Toomas Rosenberg oma staadioniäärses suvilas sašlõkki-elu oli ilus!

Vabal ajal ringi käies kogesime kohaliku külaidülli-poe ees istuvaid õlleuimas mehi ja kobarasse kogunenud noori.

Ühel õhtupoolikul ringi jalutades tekkis Lelumehel mõte pesunööril kuivavad riided pisut kõrgemale elektriliinidele riputada-saime kõvasti naerda aga tegudeni ei jõudnud...

Järgneval õhtul, kõik koos Maarika rõdul istudes, elasime kaasa kohalikule tõsieludraamale, kus alkoholiga liiale läinud abikaasa üritas kõiki vahendeid kasutades koju magama pääseda. Karjudes ja uksele prõmmides avaldas mees tungivat soovi sisse saada, aga naine oli kange ja järeleandmisi ei teinud! Lelumees pakkus, et äkki tagus viinauimas mees vale ukse taga, kõrvalmajas ootas naine pikisilmi elukaaslast, pannkoogid laual! :))

Oli kuidas oli, järgmisel päeval kohtasime sama meest sirgel sammul kodupoole astumas-ju tuli öö siiski lageda taeva all veeta.

Tugevad treeningud, kaunis loodus ning toredad ja abivalmis inimesed-selliselt võib lühidalt kokku võtta treeninglaagri Tabiveres, mille ehk peamine ülesanne oli meie väikese käimiskogukonna ühtekuuluvustunde suurendamine. Aeg-ajalt on sellised ühisüritused hädavajalikud!

Nüüd oleme tagasi Tallinnas. Enne meistrivõistlusi seisab ees veel kaks arendava suunitlusega treeningut, millest esimene algab 45 minuti pärast.

Võtame viimast!

Alati Teie,

Margus

Ettevalmistused eestikateks...

Tänasest jääb täpselt 4 nädalat juuli lõpus toimuvate Eesti meistrivõistlusteni. Eraldi selleks puhuks vormi ajastada ei plaani, starti lähen tugevate treeningute pealt. Põhieesmärgiks on ikka 25. septembril toimuvad 50 km meistrivõistlused.

Peale 22. mail toimunud Euroopa karikavõistlusi, olen tegelenud august välja ronimisega. Taastumine 50 km-st võttis kolm ja pool nädalat. Kogu selle aja valdas mind nõrkus, meeleolulangus ja apaatsus. Tõenäoliselt oli tegemist pingelangusest tingitud emotsionaalse madalseisuga. Ka füüsis oli nõrk-juba treeningu alguses käis pea kergelt ringi ning jalad olid pehmed.

Kolm päeva enne Alytuse 20 km-t, hakkas tunne taas inimlikumaks muutuma. Võistluspäevaks oli vaim virge, füüsiline vorm aga veel abras, nii tuli üle finisijoone jõudmiseks viimastel kilomeetritel tublisti pingutada.

Nüüd, omakorda kaks nädalat peale viimast võistlust, üritan treeningmahud kolmeks nädalaks taas üles tõsta. Suure aeroobse mahu foonil tuleb rõhku panna ka kiiruse arendamisele!

Ees seisab kolm nädalat tõsist tööd!

Põnevusega meistrivõistlusi oodates,

alati Teie,

Margus

Võistluskäimise paremik esines rahvusvahelisel käimisfestivalil Alytuses

17. juunil esindasid Eestit Leedus toimunud rahvusvahelisel käimisvõistlusel meestest Lauri Lelumees ja Margus Luik ning naistest Maarika Taukul ja Kaidi Kori. Võistkonna esindajaks, treeneriks oli Toomas Rosenberg ning kohtunikuks Mart Järviste, kelle nimi käimismaailmas tutvustamist ei vaja.

Eraldi peeti ka maavõistluse arvestus Leedu, Läti, Eesti ja Rootsi käijate vahel. Selles arvestuses pidime kahjuks seekord naabritele alla vanduma kuigi võistkond tervikuna esines korralikult.

Võistlus oli väga kõrgetasemeline – alla tiitlivõistluste A normi suutis käia 6 meest vaatamata küllaltki rasket rularampi meenutavale rajale, mis sisaldas kahte korraliku tõusu.
Meeste 20 km võistluse võitis valgevenelane Ivan Trotski ajaga 1:21.22. II koht läks samuti Valgevenesse ning kolmas Poola.

Lelumehe laeks jäi seekord 22. koht seni välisvõistluste parima resultaadiga 1:31.16, suutes eesmärgiks võetud aja 1:30 peaaegu saavutada. Luik polnud veel ülikurnavast 50 km käimismaratonist 100%-liselt taastunud, mistõttu pidi distantsi II poolel nii mõnegi minuti loovutama (aeg 1:35.48).

Naiste 20 km distantsil ei andnud teistele võimalust leedulanna Birgita Virbalite, kes püsitas ka Leedu rekordi. Alla kvaliteedimärki tähistava tiitlivõistluste A normi suutis käia 3 naist, sealhulgas ka Läti tõusev täht Agnese Pastare, kes võttis III koha. Eestlannadest esines südilt Maarika Taukul, kes vägeva tagasituleku märgiks sai 13. koha ajaga 1:58.33. See on Eesti naiste kõige aegade edetabelis väärt 5. kohta.

Neidude 10 km distantsil püsitas Kaidi Kori mängleva kergusega isikliku rekordi võttes 10. koha ajaga 57.19.

Eesti koondisest kogenuima käija Lelumehe hinnangul tuleb koondise esinemist lugeda kordaläinuks : « Esile võib tõsta Maarika tulemust. Temas on korralik potentsiaal ning tahtejõud. Veelgi enam pühendumist ning sellisel juhul ei oleks aasta pärast võimatu käia ka alla 1:45. Võrdluses teiste Balti riikidega oleme me hetkel kõige keerulisemas seisus, kuid positiivne on näha seda, kuidas ala eestvedajad eriti eesotsas Toomas Rosenbergiga Bruno Junk Käimisklubist pingutavad tõsiselt, et pakkuda meile arenguks hädavajalikke välisvõistlusi. Ka Eesti Kergejõustikuliidu suhtumine ala arengusse on toetav ja posiitiine. Sellelt foonilt on võimalik edasi minna ainult paremuse poole ning meie sportlastel lõpuks näidata ka rahvusvahelisele tasemele vastavaid tulemusi. »



Lauri Lelumees

Maavõistlusele mõeldes

17. juunil toimub Lõuna-Leedu käimismekas Alytuses maavõistlus, millest võtavad osa Baltimaade ning Soome ja Rootsi parimad kiirkäijad. Meestel on kavas 20 km, naised läbivad kümme.

Meie seekordne koondis on neljaliikmeline-naistest kaistevad Eesti au Maarika Taukul ja Kaidi Kori, meeste seas hoiavad lippu kõrgel Lauri Lelumees ja Margus Luik. Koondist juhib Toomas Rosenberg.

Hetkevorm on suur küsimärk, kuna kolme nädala tagune 50 km on veel jalgades ja täielik taastumine pole aset leidnud. Õnneks on stardini veel 4 päeva aega, teinekord on see imesid teinud!

Saagu mis saab, see võistlus on eelkõige tugeva treeningu eest. Koondist on vaja esindada ja ega niisama nalja ka tegema minda-annan endast maksimumi, kuigi kõiki asjaolusid arvesse võttes, ei ole see heaks resultaadiks piisav. Siiski, sport on ettearvamatu ja selles peitubki ta võlu!

Maavõistluse ootuses,

Alati Teie,

Margus

Karikavõistluste video ja minust meedias

Seekordne tulemus vääris ka meedias mainimist. Videolõiku minu võistlusest ja meediakanalite kajastusi võite vaadata järgnevatelt linkidelt:

http://http://sport.postimees.ee/?id=446134

www.laanlane.ee/article/margus-luik-v%C3%B5itis-koondisele-l%C3%A4bi-aegade-parima-koha

http://sport.delfi.ee/news/kergejoustik/eesti/margus-luik-pustitas-kaimises-hooaja-tippmargi.d?id=46484725&l=fplead

http://www.ohtuleht.ee/428006

http://sport.err.ee/kergejoustik/cedd57bd-ff65-43c8-aeac-1430a2170d51

http://www.ekjl.ee/uudised?id=6533

Euroopa Karikavõistlused- 29. koht!!!

21. mai hommikul helises äratuskell 4.00 hommikul. Lõuna-Portugali väikelinn Olhao magas sügavat und. Ümberringi valitses pilkane pimedus ja vaikus. Tõusin, panin teleka käima ja asusin prantsuse muusikakanali mcm naljakate muusikavideote saatel hommikuvõimlemist tegema.

Raske oli kehale selgeks teha, et nüüd, õige pea, tuleb valmis olla senise karjääri raskeimaks katsumuseks-Euroopa karikavõistlusteks 50 km käimises. Pinget lisas asjaolu, et tegemist oli mu esimese 50 km võistlusega väljaspool Baltimaade piire.

4.45 hotelli sööklasse jõudes, tervitasin paari konkurenti, kes samuti end varahommikuseks eineks üles olid ajanud. Kelnerid vaatasid meid pisut kaastundlike nägudega, vähemasti mulle tundus nii.

Kõht täis, läksin tuppa tagasi. Abimees ja delegatsiooni juht, Toomas Rosenberg, oli ka juba pooleldi ärkvel, üritades kell 5.00 hommikul tõrkuma hakanud hotelli-ust töökorda seada. Mõne aja pärast tal see õnnestuski ja Toomas premeeris end veel tunnipikkuse uneajaga. Mina aga jälgisin tühja pilguga toitu seedides jällegi naljakaid prantsuse muusikavideoid.

6.44 stardipaika sammudes, valdas mind imeline tunne-varahommikuline vaikus ja värskus, merekohalt tõusev päike, palmipuude allee ja tänavakõlaritest kostuv vaikne muusika, kõiges selles oli midagi muinasjutulikku!

Soojenduse lõppedes oli elu Olhaos käima läinud-muusika kõlarites valjemaks keeratud, sportlased valmis ja esimesed fännid kohale jõudnud.

7.38 anti väikese viivitusega lõpuks stardipauk. Tõttasin teele koos lätlastega, sest nende võimeid ma teadsin ja hindasin enda omadega ligilähedaseks. Pikka ja kurnavat 50 km distantsi alustasid 48 sportlast. Ilmateade lubas stardis 18 soojakraadi, keskpäevaseks finisihetkeks lubati aga 29 kuumakraadi! Teadsin, et sellest tuleb maapealne põrgu.

Kuna viimasel koduvõistlusel võeti mind tehnilise ebakindluse tõttu maha, valitses päris suur vaimne pinge. Tajusin pinget juba kaks nädalat tagasi, kohe pärast diskvalifitseerimist Bruno Junki mälestusvõistlustel. Väga raske oli endale sisestada, et olen võimeline nelja ja poole tunni jooksul ka tehniliselt puhtalt käima ning seda 1-kilomeetrilisel sirgel, Euroopa tippkohtunike valvsa pilgu all! Vaimsest pressist vabanemiseks ja psühholoogilise kindluse saavutamiseks, töötasin läbi suure hulga eneseabimaterjale. Lisaks tuletasin meelde varem NLP-koolitusel õpitut.

Stardihetkeks saavutasin lõpetamise osas 70 %-lise enesekindluse. Katkestamist ma ei kartnud, oleksin ennast kasvõi tilgutite alla käinud, ainsaks taksituseks võisid saada kohtunikud.

Taktikaline plaan oli liikuda alguses lätlastega koos ja distantsi edenedes nad maha raputada. Juhtus aga nii, et õige pea jäin üksi ja kellegiga koostööd teha ei õnnestunud. Poole maa peal näitas kell rekordigraafikut. Kuna vahepeal oli ilm väga kuumaks muutunud, hakkas raja servas silma üha rohkem kurnatusest kokku vajunud ja võistluse pooleli jätnud sportlasi.

Kuna võistluse algfaasis olin saanud üsna mitu märkust, otsustasin käia heas rütmis ja tehnikale keskendudes. Kella vaatamisest loobusin sootuks, tempovalikul usaldasin sisetunnet. Plaan nägi ette ka hoiatustetabloo eiramist-otsustasin käia tehniliselt nii hästi kui võimalik ja vaadata, kaua liikuda lastakse.

Üllataval kombel talusin seekord kuuma hästi, mis on minu puhul suhteliselt haruldane. Küllap aitas siinkohal kahenädalane treeninglaager tulikuumas Tais. Konkurente aga kukkus järjest nii eest kui tagant. Vaatamata julgele algustempole, suutsin head rütmi säilitada kogu võistluse vältel. Sellega seoses kasvas ka enesusk ja tehniline kindlus. Peale 30ndat kilomeetrit, olin lõpetamises kindel!

Kõvade konkurentide krimpsus näod ja ootamatud katkestamised andsid sellise enesekindluspuhangu, et sisemiselt lausa lendasin ja nautisin kuumust ning kõikjalt valutavat keha.

Finisijoone ületatuna ei suutnud emotsioonipisarat tagasi hoida-kaks nädalat psüühilist pinget langes ühe hetkega õlult ja uskumatu sai teoks! See oli kahtlemata üks senise elu õnnelikemaid sekundeid!

48-st startinud mehest katkestas 19, neist kolm diskvalifitseeriti ebakorrektse tehnika tõttu. Mina aga vahetasin oma senise parima, 47. koha, 29nda vastu, saades ühtlasi ka Eesti koondise läbi aegade kõrgeima lõppkoha karikavõistlustel. Eelmine kõrgeim koht oligi minu 47.

Arvestades, et minu näol oli tegemist ühega vähestest startinud amatöörsportlastest, jäin etteastega rahule. Paneksin esinemisele hindeks 4-.

Hiljem statistikat vaadates, tõdesin, et minu taktikaline plaan hoiatustablood ignoreerida oli igati kordaläinud. Selgus, et distantsi algfaasis kiirustades, olin juba esimese 15 kilomeetriga teeninud kaks hoiatust. Seega läbisin 35 km kahe hoiatusega! Sellest teadlik olnuna, oleks surve mind nii moraalselt kui tehniliselt hävitanud! Mina aga liikusin omas maailmas, nii kiiresti ja hästi kui suutsin ning lõpetasin suusatajate keeles punktikohal!

Plaanisin õhtusel banketil õnnestunud esitust pisut tähistada, paraku niitis aga väsimus mu südaöö paiku jalust.

Esimene start suurtel tiitlivõistlustel 50 km-s õnnestus seega igati ning andis suure annuse enesekindlust! Järgmisel aastal ootavad juba Maailma karikavõistlused! Ehk õnnestub sealgi mõnel elukutselisel "selg prügiseks" teha!

Alati Teie,

Margus

Euroopa Karikavõistlused

21. mail kogunesid Euroopa parimad käijad Portugali väikelinna Olhaosse, eesmärgiga selgitada Euroopa võistkondlikud karikavõitjad.

Eesti koondis oli seekord kolmeliikmeline. Meeste 20 km distantsil esindasid Eestit Lauri Lelumees ja Akim Ovsjannikov, 50 km-s hoidis lippu kõrgel Margus Luik.

Portugalis valitsenud kuumad ilmastikuolud vajutasid enamiku atleetide esinemisele pitseri, paljud katkestasid, enamuses jäädi alla ka isiklikele rekorditele.

Meeste 20 km-s startinud nooruke Akim Ovsjannikov jättis võistluse kõhuvalule viidates pooleli juba üsna algfaasis, tõenäoliselt oli katkestamise põhjuseks liialt kiire algtempo.

Lauri Lelumees, kogenud sportlasena, alustas ettevaatlikult. Tänu targale tempovalikule, õnnestus tal, erinevalt paljudest konkurentidest, distants lõpetada. Aeg oli küll kuuma ilma tõttu tagasihoidlik (1:42.57), ometi andis see 50 startija seas 36nda koha, mis on mehe kõrgeim asetus seni osaletud karikavõistlustel.

Enda võistlemisest kirjutan lähemalt järgmises postituses.

Alati Teie,

Margus

Põrumine Valgas

Laupäeval Valga keskstaadionil toimunud Bruno Junki mälestusvõistlused tegid meele ärevaks. Tehnilised probleemid on hetkel üsna tugevad ja see ei loo just kõige kindlamat enesetunnet kahe nädala pärast Portugalis algavateks Euroopa Karikavõistlusteks.

Seekord õnnestus 10 000 meetri distantsist läbida 9600 meetrit, täpselt ring enne lõppu näidati kellahelina saatel punast. Millegipärast kõrvaldati mind seekord kolme hoiatuse asemel kahega, tõenäoliselt ei julgenud üks kohtunikest oma hoiatuskaarti näidata. Olgu mis oli, fakt on see, et tehnika on hetkel alla igasugust arvestust ja kahe nädalaga suuri muudatusi ei tee. Seega võimalused Euroopa Karikavõistlustel distants lõpetada on hetkel 50/50.

Lootust sisendab tõsiasi, et järgmisel päeval 25-te kilomeetrit läbides, leidsin vist vea üles. Samas olen ka varem korduvalt sellistele avastustele tulnud ja tulemus on olnud endiselt DQ. Loodetavasti tabasin seekord naelapea pihta, ehk õnnestub uut tehnikat juba karikavõistlustel rakendada. Uue liigutusvilumuse kinnistamine on tegelikult kuudepikkune protsess, seega erilist imet allesjäänud 13 päevaga ei tee, kuid päris püssi põõsasse ka ei viska-füüsiline vorm on hetkel üsna lubav, jõuaks see tehniline külg ka ükskord järele!

Võistlustest niipalju, et seegi kord napsati eestlaste eest esikoht ära. Napilt aga kindlalt võitis lõunanaaber Arnis Rumbenieks, väikese vahega järgnes meie parim Lauri Lelumees, ajad vastavalt 43.55,6 ja 44.04,9. Päeva kolmanda tulemuse eest hoolitses noor leedukas Marius Savelskis, lõpetades ajaga 44.43,2.

Alati Teie,

Margus

Õppigem parimatelt...

Siin on lühike videolõik, mida viimastel nädalatel korduvalt silme eest läbi olen lasknud-nii kaks korda päevas! :)



Videol on aegluubis nähtaval Georgio Rubino ja Jefferson Perezi stiilinäide. Materjal on vaieldamatult tippklassist-need mehed on oma liikumise ideaali-lähedaseks timminud.

Tegemist väga hea õppevideoga!

http://www.youtube.com/watch?v=CO9dLqfaU-c



Tudeerige käimissõbrad, tudeerige! :))


Alati Teie,


Margus

Parimad klubid käimises on meestest KJK Kalev Sillamäe ja naistest KSK Alem

23. aprillil avati Tabiveres Eesti klubide karikavõistlustega käijate suvine võistlushooaeg. Meeste karikavõistluste distantsil 10 00 meetris saavutas esikoha Bruno Junk Käimisklubi võistleja Lauri Lelumees ajaga 43.14,2, mis on ka nende võistluste rekordiks. Eesti klubide karikavõistlusi käimises peetakse alates 1991. aastast. Naiste 5000 m distantsi võitis KSK Alem naiskäija Kaidi Kori ajaga 28.55,4. Võistkondlikult osutusid meeskondadest kolmeks paremaks klubiks KJK Kalev Sillamäe, Bruno Junk Käimisklubi ja NPSK Narvic. Naiskondadest võitis esikoha KSK Alem NPSK Narvic ees.

Lisaks ametlikule kokkuvõttele tasub mainimist, et võistlesime seekord vastrenoveeritud ja uue tartaankatte saanud Tabivere staadionil. Ilm oli vähese tuulega, päikeseline ning sooja oli ca 15 kraadi.

Ringi pikkuseks oli 314,2m kuid 10 000m oli cm täpsusega välja mõõdetud - siin hinnaalandust ei tehta! Harjumatu pikkusega ring tulemustele mingisugust pitserit ei vajutanud, pigem vastupidi. Distantsi esimese poole läbisin ajaga 21.44. Tihedalt püsis mul kannul noor ja vihane konkurent Akim Ovsjannikov. Lasin ta vahelduseks paariks ringiks ette tööd tegema ning raputasin seejärel otsustava kiirendusega maha. Teine 5 km läbisin kiiremini kui esimese – ajaga 21.30. Kokkuvõttes tuli elu paremuselt teine tulemusel sel distantsil. Akim andis lõpus tempos veidi järgi ning lõpetas ajaga 44.50.

Tublit vormi näitas meie klubi veterankäija Rein Sumberg, kes suutis edastada tervet trobikonda endast kolm korda nooremaid sportlasi ja näidata aega 55 minuti sees. Hea oli vaadata, kuidas Rein tehniliselt korrektse ja võimsa käigustiiliga noortele mahlamütsidele koti pähe tõmbas J

Vahendas Lauri Lelumees

"Kõigest" Eesti meister...

Viimasel ajal on minu kõrvu jõudnud sosinad, justkui poleks Eesti meistritiitlil enam mingit väärtust! Kiibitsejad väidavad, et konkurente on vähe ja mis nii viga tiitleid noppida!

Esimese hooga võib see tõepoolest nii tunduda, tegelikkus on siiski sootuks teine! Loomulikult ei ole Eesti meistritiitel võrreldav olümpiavõiduga, kuid niisama ei riputata medalit kaela ühelgi alal. Piisab kasvõi ühest tugevast konkurendist ja tiitlivõit muutub vägagi väärtuslikuks!

Tugeva konkurendi olemasolu eeldab kogu oma vaba aja, energia ja jõu mängu panekut. Konkurentide arv ei oma siinkohal mingisugust tähtsust- on neid üks või üksteist, pingutada tuleb ikka kogu hingest!

Inimesed ei hooma kui palju tööd ja pühendumust nõuab eesmärk olla mingis valdkonnas Eesti parim. Isegi Eesti edukaim margikoguja peab kõvasti pingutama ja kogu oma vaba aja markide otsimisele pühendama, et keegi temast ei mööduks! Kui mõni mõtleb, et käimine on Eestis suhteliselt marginaalne ja vähepopulaarne spordiala, siis on tal osaliselt õigus, see aga ei tähenda, et Eesti meistriks tulekuks piisab lihtsalt distantsi läbi jalutamisest.

Selleks, et näiteks mina suudaks oma tiitlivõitu kaitsta, tuleb aasta lõikes läbida iga päev keskeltläbi 15-20 km. Lisades sinna juurde veel jõu-, tehnika- ja venitusharjutused, tuleb iga päev pingutada keskeltläbi 2-2,5 tundi. Seda kõike peale 8-tunnist tööpäeva!

Loomulikult on aastas ka puhkepäevi, need aga teenitakse välja siis kui laupäeviti on läbitud 57 km. Selline treening "ampsab" 6-7 tundi sinu vabast laupäevast.

Lisaks sellele, tuleb jälgida toidusedelit ja unereziimi, loobudes liigsest pidutsemisest ja muudest ahvatlustest. Kõike seda järgides, olen jõudnud Eesti ja Baltimaade paremikku. Nüüd kujutage ette, millist pühendumust ja pingutust võiks nõuda sealt edasi liikumine?


Alati Teie,

Margus

Eesti „mahekäijad“ võistlesid edukalt Läti meistrivõistlustel käimises

Taaskord viib kevade saabumine, lume minek ja lindude tulek meid naabervabariiki, kus igakevadise vormitestina ootas ees 50 ringi ehk 20 000m läbimine Murjani spordikooli tartaankattega staadionil.

Saabusime võistluspaika reedel, 15. aprillil ehk päev varem. Meid tervitas kohapeal endine käimiskorüfee Aivars Rumbenieks ning päevinäinud koolimaja. Teinud kohustusliku tiiru ümber hoone põikasime korra sisse ka kooli võimlasse (tegu on sama kooliga, kus nooruspõlves ladus põhja meie edukaim maratonimees Pavel Loskutov).

Võimlasse sisenedes oleks keegi justkui käivitanud ajamasina – nii nagu see võimla nägi välja 40 aastat tagasi, samasugune oli pilt ka täna. Vana inventar, päevinäinud kummimattidest jooksurada, nurgas üksikud sangpommid, hantlid jm vahendid.. elamus oli ehe! Kahjuks olime meie Margusega seekord ainukesed Eesti esindajad. Erinevatel põhjustel Eesti naiskäijad sellel võistlusel ei osalenud. Võistluspäeval oli meeste stardiaeg tavapäraselt kell 13:30. Kõik see tähendas pikka praadimist ja vedelemist. Tegevus, mis tõsiselt treeningutesse suhtuvatele sportlastele on väga harjumatu.

Stardipaugu kõlades oli tegemist, et Läti paremikuga ühes tempos püsida. Juhtgrupi moodustasid tugev Läti kolmik - olümpiasportlased Arnis Rumbenieks ja Igors Kazakevics ning üha paremasse vormi tõusev noorema generatsiooni esindaja Janis Strautins. Jätnud väikese aupakliku vahe järgnes neile Margus ning seejärel mina. Kuna Marguse algtempo (ca 4.30 km kohta) tundus mulle liiga kiire, siis käisin väikese vahega läbides kilomeetreid ca 4.37 tempos. Kaarte segasid nooremad 10 km käijad, kes startisid meiega samaaegselt. Aeg ajalt möödusime ringiga mahajääjatest. Enne 10 km läbimist sain Marguse kätte ning hambad ristis tempot hoides möödusin (10 km vaheaeg 46.24). Mida lähemale jõudis finišijoon, seda paremaks läks enesetunne ja kiiremaks tempo. Viimased 5 km läbisin lausa 21.58-ga, lõpus möödusin veel Strautinsist. Raske pingutuse tasuks tuli isiklik rekord 20 000m distantsil ehk 1:31.48,0 – tegemist on kõigi aegade 7. tulemusega Eestis. Lõpetasin võistluse seega III kohaga, Läti meistriks tuli Arnis Rumbenieks ajaga 1:29.35,0.

Margusel oli eelmisel nädalavahetusel läbitud 37 km tugevat treeningut veel jalgades, seetõttu oli distantsi II pool vaevarikas – lõppaeg 1:36.29,0 (5. koht). Võttes võistlust pigem tugeva treeninguna on tema põhieesmärgiks ikkagi edukas esinemine maikuistel Euroopa karikavõistlustel, see aga eeldab kõikide mahutreeningute järjepidevat sooritamist.

Tehniline pool oli meil mõlemal veel veidi konarlik, kuid avavõistluste kohta lootustandev. Üks on selge – tehnikaharjutuste osakaalu tuleb lähikuude treeningutes oluliselt suurendada.

Koostas,

Lauri Lelumees

Seiklusjutte maalt ja merelt

Reisi korraldusliku külje pealt tuleb mainida, et lendasime äriklassis ja ööbisime 4-tärni hotellides. See kõik ei olnud priiskamine, vaid Lelumehe hea organistaoorse töö vili.

Valitud loteriimajutusega pakett kujunesi igati eksklusiivseks! Lennujaama ooteruumis pakuti tasuta süüa-juua-internetti, isegi dusi all sai käia! Sama luks oli lennusõit-joogid-söögid-telekad ja pikk istmevahe.

Hotellis serveeriti naeratuste saatel lisaks tasuta kohvile-küpsistele ja internetile ka regulaarselt puuviljavalikuid.

Lisaks treeningutele sai Phuketi piirkonnas ka pisut ringi vaadatud. Esimesena võtsime ette Khao Sok-i rahvuspargis paikneva vihmametsa. Sadamast 2 tunni paadisõidu kaugusel asuv mets jättis võimsa mulje. Pidev siristamine, ahvide kisa ja meeletu kuumus-kõik see oli uus ja põnev kogemus!

Ahvide hääli oli pidevalt kosta, puu otsas nägime neid aga alles oma ekspeditsiooni lõpus-ega nad väga kergelt näole anna! Meie giidi sõnul, pidi eriti kõva kisa tegema emane ahv, andmaks märku, et on just isase käest "sutsaka" saanud ja rohkem koslilasi külla ei oota.

Linde, liblikaid ja sisalikke kohtas teepeal üsna ohtralt. Kõige suuremat elevust tekitasid siiski lehtedel ja jõgedes varitsenud kaanid, kes end aplalt meie jalgade külge imesid. Laurid meeldisid neile millegipärast eriti, mind ei puretud kordagi!

Äkki meeldisid neile, nagu ka Tai naistele, karvased jalad? Minu raseeritud sääremarjad jätsid need elukad igatahes külmaks.

Öö veetsime järve peal ujuvates bambushüttides, aknad-uksed pärani. Harjumatult olid sealsed ööd sääsevabad. Hommikul ärkasin katusekilel peesitava sisaliku krabina peale.

Lelumehe happy-ending

Ühel vabadest pealelõunatest külastasime lähedal asuvaid Phi-Phi saari. Filmist "The Beach" tuntud paradiisirand Maya bay-s jättis kustumatu mulje. Kuna liikusime suure alusega, peatus see umbes 500 m rannast ja meil lubati vaid paadi juures snorgeldada. Meid see ilmselgelt ei rahuldanud, tahtsime Lelumehega jala paradiisirannas maha panna!

Sel ajal kui 200 turisti paadi ümber jalgadega vehkides kalu eemale ajasid, otsustasime omal jõul rannas ära käia. Arvestasime, et meile antud tunnist ajast peaks selle tarvis piisama. Algatuseks võtsime suuna lähedal asunud kõrval-ranna suunas. Sinna jõudmine ei valmistanud kummalegi erilist raskust. Pärast pisikest hingetõmbepausi, otsustasin põhiranda ujuda. Lauri jäi vanasse kohta hinge tõmbama ja kalasid vaatlema. Poolel teel randa vaatasin, et snorgeldajate mass vees hakkab vähenema, tekkis kahtlus, et äkki minnakse varem liikvele. Pidasin targemaks tagasi ujuda, rannast lahutas mind vaid 100 meetrit!

Tagasitee laevade vahel oli üpris raske-suured lained käisid üle pea ja vahepeal ka sügaval kurgus. Loomulikult ei olnud mul ja Lelumehel ainuksestena ka päästeveste. Jõudsin siiski viimasel minutil pardale. Plaanitud tunni asemel snorgeldati 25 minutit!

Koheselt pandi mootorile hääled sisse ja tehti minekut. Vaatasime vennaga ringi, et leida Lelumeest, aga poissi polnud kusagil! Jooksime madruste juurde ja selgitasime, et üks mees veel ujub! Nemad aga keeldusid tagasi minemast, väites, et graafik on tihe ja küll keegi ta üles korjab! Nii jäi Lelumees ujumispükste ja hingamistoruga paradiisisaart ümbitsevasse Maya baysse kalu imetlema.

Olime vennaga terve reisi pinges! Vahepeal külastasime ahvide saart. Aplad ahvid jõid turistide pakutud fantat ja sisisesid ähvardavalt kui keegi üritas liialt lähedalt pilti teha. Minekule sättides, üritasin kanuud oksa küljest lahti sõlmida, aga suur isaahv kalpsas ligi ja paljastas ähvardavalt kihvad. Kavalad loomad ei taha oma toitjaid enam saarelt minema lasta!

Laeva juures ulpides, visati igaühele küpsiseid. Neid vees leotades, muutus ümbrus koheselt ligi ujunud kaladest roheliseks-aplad kalad olid küpsiseampsu eest nõus isegi mõnda aega peos istuma.

Monkey beachilt naasnuna ja Phi-Phi don-il keha kinnitanuna, ootas meid sadamas ujumispükstes Lelumees, kellele oli ära jäänud ekskursiooni kompensatsiooniks tasuta kiirnuudlisupp pihku topitud. Seal ta oli-nuudleid löristav ja päikesest põlenud, aga ometi õnnelikult pääsenud!

Poiss oli ennast itaallaste paati vinnanud ja päästmist palunud. Need võtsid merehädalise lahkelt pardale ja nii õnnestus Lelumehel, erinevalt minust, siiski jalg paradiisirannale asetada-lõpp hea, kõik hea!

Tagasi Phuketil, tutvusime sealsete elevantidega, kes banaani saanuna meil ilusti londiga ümber kaela kinni võtsid ja siis kummardades valjuhäälselt tänu avaldasid.

Omaette "atraktsiooniks" kujunes ka kohalik massaaz. Mõnele mehele hakkas see nii meeldima, et käis üle päeva kaunite Tai noorikute manu. Võibolla oli aga põhjuseks karmidest treeningutest valutavad jalad-tõenäoliselt oli tõde kuskil vahepeal. Oma tööd need tütarlapsed igatahes oskasid!

Üheks vaba aja veetmise vormiks kujunes kohalikega turul tingimine. Minule see ajaviide ei meeldinud, aga vend Laurit paistis kohalikke naeruväärsete hindadega ärritamine lõbustavat.

Taktika seisnes selles, et kõigepealt käidi välja hinnapakkumine ja kui kaupmees selle välja naeris, tuli käsi laiutades sündmuskohalt minema jalutada. Pöördvõrdeliselt eemalduvate sammude arvuga, langes kauba hind. Harvad polnud juhused kui oleks kokkuleppele jõutud isegi alghinnast madalama summa osas. Nii suur oli kaupmeeste soov äri teha!

Tagasivaadates sai tehtud nii rasket tööd kui nalja-käis töö ja vile koos!

Alati Teie,

Margus

Treeningutest Taimaal

Pean kõigepealt vabandama, et oma postitusega nii hiljapeale olen jäänud. Viimased kaks nädalat on olnud väga kiired ja väsitavad-siinse kliima, ajavahe ja elu-oluga harjumine võttis päris kaua aega. Siiamaani lähen peale AK-d magama ja uinun silmapilkselt. Lisaks valitseb kerge tusatuju, nagu ikka sügavast suvest talve naastes.

Nüüd aga treeningutest. Nagu eelmises postituses mainisin, viibisime kaks nädalat päikesepaistelisel Phuketi saarel. Valge liiv, palmid ja helesinine vesi-kõik olid olemas. Olin laagris koos kahe, 23. aprillil sündinud Lauriga-üks neist minu vend, teine kauaaegne konkurent ja sõber.

Vend Lauri valmistus kevadiseks Riia maratoniks, meie Lelumehega peagi algavatesks Euroopa Karikavõistlusteks.

Läksime Taisse kuuma ilma kogemust saama, eesmärgiga valmistuda Euroopa Karikavõistlusteks ja seal valitsevaks põrgukuumuseks. Karikavõistlused toimuvad 21. mail Lõuna-Portugali kalurilinnakeses Olhaos. Mai lõpp Lõuna-Portugalis on tavaliselt kuum-kuum, nii et pisikene praadimine Tai päikese all tuli eeldavasti kasuks.

Tuleb tunnistada, et see eesmärk meil ka täielikult õnnestus- öösel lennukist maha astudes oli tunne, nagu saanuks sooja fööniga näkku. Päevane temperatuur oli pidevalt 30-35 kraadi, öösel langes termomeetri näit 24ni. Kõik see tingis olukorra, kus vaatamata tugevale tahtele, olime sunnitud osad treeningud jooksulindil sooritama. Sealne 25-kraadine õhk tundus õuest sisenenuna hetkeks kui külmkappi astumine. Lindil tööd tehes aga nõretasid juba mõne aja pärast higist. Higistatud sai üldse kõvasti, suur õhuniiskus pani veel i-le täpi. Laagri lõppedes kaalusin 64,6 kg-nii madalat näitu ma oma varasematest mõõtmistest ei mäletagi!

Kuumuse tõttu andsime mahus veidi järele, samas võitsime intensiivsuses-lindil sooritatud tempotreeningud olid väga kvaliteetsed ja nõudlikud! Minu jaoks olid linditreeningud esmakordne kogemus ja peab tõdema, et lindil liikudes on tehnikat hoopis kergem kontrollida-seega oli sellekohane treening igati õigustatud!

Treeningute kokkuvõtteks võib öelda, et kõik vajalik sai enam-vähem tehtud. Treeningud olid intensiivsed ja kvaliteetsed, pikkade otsade tempo oli selle hooaja kiireim. Kummagil nädalavahetusel läbisin vastavalt 30 ja 32 km. Suure õhuniiskuse ja 35 kraadise kuumuse kohta oli see suhteliselt maksimaalne pingutus. Kodumaal, lörstisi sumbates, läheb nende kiirusteni jõudmiseks veel pisut aega!

Kuigi nädala mahud jäid 140-150 km vahele, treenisime kohalikke olusid arvestades piiripealselt. Selle tõenduseks olime mõlemad vennaga ühe päeva siruli maas-süda kloppis ja pea valutas, tundus et oli ka palavik. Lauril juhtus see laagri keskpaigas peale 30 kilomeetrist jooksuotsa, minul aga laagri viimasel päeval.

Minu piinad kestsid ka terve järgmise päeva ja 12-tunnise lennusõidu. Raske öelda, kas palavik, peavalu ja kõhulahtisus olid tingitud kuumast kliimast ja tugevatest treeningutest või kohalikust toidust, mis eurooplasele tihtilugu harjumatu. Igatahes Helsingisse jõudes oli palavik taandunud ja enesetunne oluliselt paranenud. Oli ka viimane aeg, kuna Helsingis tuli meil aja parajaks tegemise eesmärgil viis tundi mööda linna kõmpida-haigena oleks see olnud mõeldamatu! Vaatamata väikestele tagasilöökidele, saime kaasa kõva emotsionaalse puraka. Sealset päikest hinges hoides, põrutame nüüd täistuuridel kevadele vastu!

Esimesi kevadisis starte oodates,

alati Teie,

Margus

Treeningud Taimaal (14-28 märts)

13. märtsil lähme venna ja Lauri Lelumehega traditsioonilisse kevadlaagrisse. See aasta viibime kaks nädalat kuumas ja niiskes Tais.

Eesmärgiks on kohaneda kuuma ilmaga, mis meid mai lõpus Lõuna-Portugalis toimuvatel Euroopa Karikavõistlustel tõenäoliselt ees ootab.

Kahe nädala sisse olen planeerinud 4 tõsist arendavat treeningut. Kaks lühemat 15-20 kilomeetrist tempotreeningut ning kaks 40-45 km pikka tempotrenni.

Laagri põhieesmärgiks on kiirusliku vastupidavuse tõstmine võistlusvormi lähedasse seisu, suurt rõhku plaanin panna ka tehnika- ja jõuharjutustele.

Kevadlaagri ootuses,

alati Teie,

Margus

Veebruar- 400,6 km

Veebruar oli lühike, külm ja töörohke. Kõik see tingis treeningmahu suhtelise languse-ühe nädala jagu oli tarvis tööasjus Helsingis viibida, kuu lõpus veetsin töise nädalavahetuse Stockholmis.

Mahu languse tingisid mõningal määral ka Eesti sisemeistrivõistlused. Samas sai tehtud mõned tugevad kiirusliku vastupidavuse treeningud, mis olid meeldivaks vahelduseks väljas tammumisele. Ühtlasi andsid need ka ülevaate hetkevormist, mis karmi talve ja kiirustreeningute vähesust arvesse võttes pole sugugi paha.

Pikkadest otsadest läbisin ühel nädalal 25 km, kuu viimasel nädalavahetusel õnnestus libedat ja külma trotsides teha ka 35 km ots. Tempo oli muidugi tagasihoidlik, kuna lumel liikumine kiirkäimist, selle otseses tähenduses, teha ei võimalda. Paari nädala pärast algavas laagris tahaks pikkade otsade kiiruse tõsta 7 minutilt kilomeetri kohta 5.55ni.

Kevadist laagrit oodates,

alati Teie,

Margus

Eat. Sleep. Go racewalking!

Jah, mis võiks olla mõnusam kui võimalus süüa, magada ning treenida? Minu helesinine unistus, mis saab reaalsuseks igal suvel. Seda mõnuast aega on aastas kahe nädala jagu märtsis laagerdades ja juulis-augustis koduses Haapsalus treenides. Sel ajal tunnen ennast profisportlasena ja see tunne on ülim! Neil päevadel tunnen, et tegelen millegi olulisega, millegagi, mis omab minu jaoks eksistentsiaalset tähendust.

Igas vähegi ambitsioonikas inimeses on soov jätta endast ajalukku jälg. Jälje sügavus sõltub andekusest ja töökusest. Sügavus polegi esmatähtis, tähtis on jätta mingigi märge oma olemasolust, anda midagi tagasi ühiskonnale selle eest, et sind siia ilma loodi.


Õnn on leida tee, midamööda käies tunned naudingut. Leides õige tee, tunned, et ei eksisteeri ilmas asjata, vaid sul on misioon ja eesmärk. See annab elule mõtte ja sära, loob põnevust ning katkematu soovi edasi rühkida, ikka kõrgemale ja ikka kaugemale!


Spordi võlu seisneb ettearvamatuses, selles, et kunagi pole võimalik täpselt prognoosida, milleks sa võimeline oled. Iga kord on eriline, iga kord on ettearvamatu!


Minu narkootikum on käimine. See on kirglik soov tõestada endale ja teistele, et oled milleksi suuremaks võimeline kui lihtsalt tööl käima ja arveid maksma. Elus peab olema veel midagi! Midagi, mis annab igapäevastele tegemistele mõtte ja eesmärgi, sest sihitu kulgemine on minu jaoks mõeldamatu!


Naudin päevi, mil põhitähelepanu kuulub käimisele, kui ei ole vaja tegeleda igapäevaprobleemidega ja saab keskenduda olulisele, sellele, mis sind tõeliselt rahuldab.


Treeningud on küll rasked ja kohati rutiinsed, aga eesmärk silme ees, ei tundugi see kõik nii hull! Pealegi, kõik sporditegemisega kokku puutunud inimesed teavad tunnet, mis valdab inimest peale suurt pingutust-seda rahulolu ja mõnutunnet on raske sõnadesse panna!


Teine võrratu tunne valdab inimest isiklikku rekordit püstitades-vaadates tagasi kõigile neile rasketele treeningutele, aastast-aastasse, päevast-päeva kulgevatele rutiinsetele tegevustele, mille tasuks on lõpuks võimas hüpe kõrgemale tasemele, seda õnne ja rahulolutunnet on raske kirjeldada!


Huvitav on ka see, et spordi tegemise mõju kandub üle teistesse eluvaldkondadesse-pingutuse ja distsipliiniga harjunud iseloom ei luba jätta nõusid kraanikaussi, lükata prügikasti viimist homsele, jätta lõputöö kirjutamist viimasele nädalale, lükata mõned ülesanded väsimuse tõttu järgmisele päevale või anda endale armu päeva tiheduse osas.


Sportlasena oled harjunud võtma igast päevast maksismumi, mis tähendab töötamist täpselt planeeritud plaani alusel, maksimaalse efektiivsusega. Päeva aitab õhtusse saata tõdemus, et puhkuse ja magusa une oled ära teeninud vaid täisväärtusliku ja sisutiheda päeva korral!


Loomulikult peab olema ka nn laadimispäevi, mil eesmärgiks puhkus ja taastumine, päevi mil naudid voodis lugemist, kinoskäiku või mõne ürituse külastamist-ka need päevad on väga tähtsad ja vältimatud! Ilma laadimispäevadetta ei ole sisutihedad tööpäevad mõeldavad!


Kõike kokku võttes tuleb siiski meeles pidada, et miski pole jääv ning asendamatu. Vigastus võib lõpetada sportlastee, ootamatud sündmused või aastate kulg loob korrektiive sinu tõekspidamistes-kõik on pidevas muutuses!


Ometi on põhimõtteid, mis ei muutu iial-tee kõik, mis sinu võimuses ja sõltumata tulemusest valdab sind rahulolu!


Carpe diem!


Alati Teie,


Margus

Ilmus raamat võistluskäimisest

13. veebruaril toimus Lasnamäe spordihallis raamatu „Võistluskäimine“ esitlus. Osalesid sportlased, treenerid, kohtunikud, EKJLi esindajad ja teised võistluskäimise huvilised.

Raamatus vaadeldakse kõiki võistluskäimise seisukohast olulisi aspekte – käimise reeglistikku, eesmärkide püstitamist, treenimist, võistlemist, toitumist jpm. Raamat on sobilik nii sportlastele kui treeneritele, kuid siit leiab piisavalt informatsiooni käimisega tutvumiseks ka esmakordselt võistluskäimisega kokku puutuv inimene.

Raamat peaks aitama kaasa käimise kandepinna laienemisele Eestis. Eesmärgiks on, et kunagi jõuaks mõni Eesti andekas sportlane uuesti tiitlivõistluste pjedestaalile, nii nagu seda suutis omal ajal meie kahekordne olümpiapronks Bruno Junk. Tippu jõudmise elementaarseks vahendiks on kaasaegsete treeningmeetodite tundmine, praegu on Eestis olnud puudus erialasest kirjandusest, meil ei ole olnud eestikeelset võistluskäimisele pühendatud raamatut.

Info ja raamatu tellimine:
Lauri Lelumees raamatu autor,
18-kordne Eesti meister erinevatel võistluskäimise distantsidel
Tel: 52 800 78E-post: Lauri.Lelumees@fin.ee

Käimismeistriteks tulid Lelumees ja Jutkina

Kergejõustiku Eesti sisemeistrivõistlustel selgusid pühapäeva hommikupoolses programmis medaliomanikud käimises.

Meeste 5 km distantsi võitis Lauri Lelumees (21.36,73), kellele järgnesid Margus Luik (22.04,42) ja Virgo Adusoo (24.54,43). Naiste 3 km käimises moodustasid esikolmiku Jekaterina Jutkina (14.57,24), Maarika Taukul (15.33,19) ja Anžela Suhhanova (18.05,57).

ERR SPORT

http://sport.err.ee/index.php?06120694

Ametliku pressiteate täienduseks tuleb mainida, et võtsin üritust mõnusa vahepalana rasketele ja rutiinsetele treeningutele.

Põhieesmärgiks oli käia tehniliselt korrektselt ja see mul ka õnnestus. Liigseid riske võtmata, pääsesin vaid ühe hoiatusega. Füüsiline vorm lubanuks aega 21.40ne ringis, tehniline pool aga veel nii kindel polnud, seega käisin kindla peale ja lõpetasin 24 sekundit kehvema ajaga.

Kohe stardis tempokalt alustanud ja favoriidi koormat tunnetanud Akim Ovsjannikov pingele vastu ei pidanud ja katkestas peale 2,8 km-t.

Võitjas ei olnud mul algusest saadik mingit kahtlust-Lauri on viimastel aastatel olnud 5000 m distantsil kindel favoriit. Välistingimustes on tegu läbi aegade kiireima eestlasega sellel distantsil!

Kokkuvõttes oli igati tore ja meeleolukas hooaja avapauk, mille tegi eriti ilusaks Jekaterina tagasitulek käimisradadele!

Kevadet oodates,

alati Teie,

Margus

Eestikate eel...

13. veebruaril toimuvad Eesti sisemeistrivõistlused kergejõustikus. Sel aastal otsustasin neid võtta kui meeldivat vahepala lumes sumpamisele. Seetõttu olen rõhunud peamiselt mahule, kiirustreeninguid on nädal enne starti tehtud vaid kolm. Kolm, nagu öeldakse, on kohtuseadus, seega miinimumprogramm on täidetud!

Järgmisel nädalal olen komandeeritud Helisngisse, loodetavasti leidub seal mõni sisehall või jooksulint, kus saab teisipäeval vormile veel viimast lihvi anda!

Seni olen kiirustreeningutel läbinud 7 km 34.01ga (4.53 tempos) ja 5 km 22.18ga (4.27 tempos). Eile tegin esimese lõigutreeningu. Teisipäevasest kontrollvõistlusest valusate reitega läbisin kilomeetriseid lõike üsna reipalt-4.14/4:12/4:17/4:19/4:19. Nagu näha, jätab kiiruslik vastupidavus veel soovida, aga nädal koos ühe kiirustreeninguga on veel ees!

Kesist kiiruslikku ja tehnilist ettevalmistust arvesse võttes, näen maksimumuresultaadina aega 21.40-e kandis. Esikohta see ei taga, hõbemedalivõimalus on aga hea õnne korral olemas.

Eestikate eel,

alati Teie,

Margus

Jaanuar- 466 km

Sünnipäevakuu oli pikk, sündmusterohke ja mitmete tagasilöökidega. Aasta viimasel päeval lumepudrus läbitud 35 km venitas põlvesidemeid ja järgmised üheksa päeva sain vaid läbi valu kergelt sörkida, nädalas kogunes 40 treeningkilomeetrit. See ja väga rasked ilmastikuolud tegid korraliku mahunumbri püüdmise pea võimatuks.

Kuu lõpus tegin sisemeistrivõistlusi silmas pidades esimese kiirustreeningu-7 km tempokalt (4.53 km) tappis päris ära. Järgmised neli päeva oli tunne, nagu oleks esimest korda käimisega kokku puutunud-polnud lihast mis ei valutaks! Kuna treeningust taastumine võttis 4 päeva aega, kaotasin kõvasti kilometraazis. Samas oli viimane aeg tempotreeningutega alustamiseks!

Pikki otsi sai vaatamata ülikeerulistele ilmaoludele thtud rahuldavas koguses-31km-35 km-25 km.

Kokkuvõttes valmistas jaanuar siiski pettumuse, samas tuli vigastusega riskida, sest ennast hoides tulemust ei tee. Treenida tuleb viimase piiri peal!

Õhinal veebruari oodates,

alati Teie,

Margus

Eesti talvised A- ja B-klassi meistrivõistlused

Võistlused toimusid 23. jaanuaril Tallinnas Lasnamäe spordihallis. Noormehed võistlesid 5000m ja neiud 3000m käimises.

Võistlejatest oli eeldatavalt teravaimas vormis Tartu Ülikooli ASK esindaja Akim Ovsjannikov, kes ring ringilt kaasvõistlejatega vahet käristades saavutas suurepärase aja 21.55,24. Bravuurikalt alustades (esimene 200m ring koguni 46 sekundiga) langes Akimi tempo võistluse edenedes – kui esimese kilomeeter läbiti ajaga 4.13, siis järgnevad kilomeetrid aeglasemalt kui 4.20. Sinna kadus ka lootus ületada Meelis Mäeotsale kuuluv parim tulemus selles vanuseklassis – 21.26,0. Tulemus on püstitatud koguni 1981. aastal.

Treener Vladimir Kurašini sõnul võistlusteks siiski spetsiaalselt ei keskendutud, treeningul on Akim näidanud ka oluliselt paremaid aegu. Eesti meistrivõistlustel saab põnevus olema haripunktis, sest tervelt kolm meest (lisaks Ovsjannikovile ka Luik ja tiitlikaitsja Lelumees) on võimelised näitama kiiremat aega kui 21.30.

Meesjuunioride tase osutus kahvatuks, võidu võttis Edgar Bers ajaga 29.01,52.

Noorsooklassi neidudest oli parim Triin Tiitsu 17.39,92, naisjuunioridest Kaidi Kori ajaga 17.03,11.

Koostas,

Lauri Lelumees

Bruno Junk Käimisklubi lahtised meistrivõistlused käimises

15. jaanuaril toimus selle aasta esimene mõõduvõtt võistluskäimises. Traditsiooniliselt asetasid käijad jalad joonele Tartu spordihallis.

Võistlused olid väga osavõturohked, erinevates vanuseklassides pani oma võimed proovile koguni 31 sportlast. Seega ala kandepind tõsist muret ei tohiks valmistada.

Südatalvele omaselt oli võistluste tulemuste tase keskpärane. Siiski oli ka helgeid momente – naiskäijaid üllatas kunagise Eesti ühe parema käija Maarika Taukul´i võimas

tagasitulek tartaanile! Varsti oma 26. sünnipäeva tähistav neiu võttis kindla esikoha, püstitades seejuures Tartu spordihalli rekordi 3000m-s ajaga 15.40,2.

Pärast pikka vigastuspausi sai käimisrajal näha Virgo Adusood, kes lõpetas võistluse enda kohta korraliku resultaadiga 5000m-s - 24.52,6.

Võrreldes eelmise hooaja tulemusega oli vähikäiku teinud Lauri Lelumees, kes meeste võistluse küll veenvalt võitis, kuid ajaga ei saa rahul olla – 22.41,3 ei taga tõenäoliselt 12.-13. veebruaril toimuvatel Eesti meistrivõistlustel esikohta.

Koostas,

Lauri Lelumees

Võistluskäija vanusest-Eesti vs muu maailm

Alljärgnevalt võtan vaatluse alla läbi aegade 10 paremat Eestis ja maailmas, keskendudes sportlaste vanusele.

Naiste 20 km kõigi aegade edetabelit juhib Olimpiada Ivanova, kel rekordi püstitamise aegu oli vanust 31 a. Noorim neiu on 6. kohal paiknev Olga Polyakova 20 eluaastaga, vanim 10. olev 29-aastane Larisa Emelyanova.

Eesti naiste edetabelit juhib 20-aastaselt rekordini jõudnud Jekaterina Jutkina. Noorim on 6. kohal paiknev 16-aastane Ragle Raudsepp, talle järgneb vanimana 31-aastane Niina Liim.

Top 10 keskmine vanus maailma kõigi aegade edetabelis on 23,4, eestlannadel aga 22 eluaastat. Meie naiste nii noor keskmine on tõenäoliselt tingitud varakult lõppenud karjäärist.

Meeste 20 km on maailmas kõige kiiremini läbinud tol hetkel 20-aastane olnud Sergey Morozov. Noorim top 10 liige on viimasel kohal paiknev 19-aastane Roman Rasskazov. Vanimana leiame 5. kohalt 30-aastase Vladimir Stankini.

Eesti meestest on edetabelijuht 28selt rekordi käinud Vassili Matvejev. Noorimana paikneb 19-aastane Toivo Tanning 9. kohal. Vanima mehe tiitlit jagavad vastavalt 5. ja 7. kohal olevad 31-aastased Lauri Lelumees ja Ants Palmar.

Top 10 keskmine maailmas on hetkel 24,6 aastat meie meeste 27,6 aasta vastu. Suures vahes on "süüdi" noored Vene imelapsed. Eesti mehed küpsevad kaua.

50 kilomeetris püstitas Denis Nizhegorodov maailmarekordi 28-aastaselt. Noorimana mahub top 10-sse 6. asetsev hiinlane Zhao, kel vanust kõigest 21 aastat. Vanimana leiame 8. kohalt 40-aastase German Skurygini.

Eesti rekordit hoiab tol ajal 27ne olnud Olav Laiv. Noorimatena paiknevad kohtadel 7-9 25-aastased Rein Sumberg, Raimo Aija ja Jaan Priivits. Vanim mees 37 aastaga on 4. kohal asuv Arvo Orupõld.

50 kilomeetris on top 10 keskmine vanus maailmas ja eestlaste puhul suhteliselt sarnane, vastavalt 29,2 ja 29,6 aastat. Sellest võime järgeldada, et maratonidistantsil edu saavutamine on harva võimalik mõne aastaga-piisava aeroobse baasi kogumine võtab aega!

Alati Teie,

Margus