Meie parimana võistlustel 44. koha saanud Lauri Lelumees kommenteeris oma etteastet järgmiselt:
"Euroopa karikavõistlustel
osalemine osutus seekord parajaks loteriiks. Esiteks ei olnud võimalik
see aasta välistingimustes eelnevalt võistelda. Teiseks osutus eelnev
võtmetreeningute kvaliteet kõikuvaks. Tihtipeale
tuli neid külmas ja sajus läbi viia, mis viis ka lõikude läbimise tempo
alla. Ka taastumine oli teinekord ebapiisav. Kui juba esimestest
lõikudest peale hakkab
võitlus iseendaga, siis kokkuvõttes nõuab titaanlikku
pingutust ettekavatsetu täide viia. Kolmandana niitis mind
võistluseelsel nädalal ca 4 päevaks rivist välja kõhuviirus ja palavik.
Psühholoogiliselt mõjutas niigi
savijalgadel enesekindlust ilmateade, mis võistluspäeval lubas lagipähe
paistvat päikest ja 28-29 soojakraadi. Põhjamaisest kliimast saabunule
on see sama
nagu autole vale kütuse tankimine.
Mõnes mõttes meil isegi vedas,
sest just paar päeva enne näitas termomeeter isegi kuni 40 soojapügalat.
Murcia linn asub ca 10 km merest, kaljudevahelises katlas ning on
Hispaania üks kuumemaid
ja kuivemaid piirkondi.
Eestis treenides nägin ma selles
väikest vandenõu – on täiesti selge, et hispaanlaste tulemused
kodukamaral ekstreemses kuumas kannatavad vähem kui põhjamaalastel.
Vaatamata vahetult võistluseelsel
päeval saabumisele ning kahele eelnenud ümberistumisele
(Tallinn-Oslo-Murcia) läksime Margusega laupäeva õhtul kohe
pärast hotelli saabumist vapralt soojendust
tegema.
Esimene km pidi oleme rahulik,
kuid Margus hakkas ees täpiks kaduma. Minu roidumus reisist oli
ilmselgelt suurem. Seejärel väikesed venitused ning üks km kiiremas
tempos õnnestus juba paremini.
Õhtul jalutasime linna pea ainsa
arvestatava vaatamisväärsuse juurde – võimas katoliiklik katedraal, mis
oma suursugususega ületas tublisti meie pühakodasid.
Võistluspäeval oli meie start
17.15. See nõuab psühholoogiliselt päris head kohanemist. Tuleb terve
päev niisama mööda saata, kuid siiski hoida vaim ja füüsis veidi
tegevuses. Lugemine ja
paar jalutuskäiku aitasid aega sisustada. Ootaja aeg on pikk... Targem
on mitte liigselt ees seisvale katsumusele mõelda. Bussiga rajale sõites avastasime ühe positiivse momendi – võistlusrada oli pea täienisti varjus, asi seegi!
Juba enne starti olin arvestanud,
et liikuda tuleb omale sobivas tempos ning mitte minna kiiremate
gruppidega kaasa. Minu olukorras oleks see ilmselgelt liigsete riskide
võtmist tähendanud.
Margusel oli sobivalt sama plaan.
Nii liikusimegi paarisrakendis tempoga ca 4.55 km kohta. Ajutist
leevendust 29 kraadilisele palavusele pakkus rajalt olnud uduvihma
piserdav dušš ning joogipunktist
jaheda vee pähe kallamise võimalus. Juba ca 4 km-l tegi mulle hoiatuse
võistluste karmim kohtunik, kogenud soomlanna. Tegemist on piinlikult
printsipiaalse õigusmõistjaga, kes ka kurvides oma terava kullipilguga
kõikide käijate tehnikat silmab.
Õnneks rohkem ma sel võistlusel
hoiatusi ei saanud, kuid siiski ka üks hoiatus mõjub psühholoogiliselt.
Käijana sa tead, et piisab ka ühest tehniliselt lohakast ringist ja sa
oled mängust
väljas.
Kahjuks oli kohtunikel Marguse
suunas rohkem saua viibutusi. Käimises on võimalik ka märkusi saada,
kuid praktika näitab, et tiitlivõistlustel neid praktiliselt ei anta.
Käijate mass on piisavalt suur ning olukorra paremaks kontrolliks üritatakse juba eos ettevaatlikkusele sundida.
Ca 9km läbimisel õnnestus veidi
tempos juurde panna, enesetunne oli küllaltki hea. Tekkis ka ca 10
meetrine vahe Margusega. Järgmised konkurendid eespool olid kaugel, üks
austerlane jälle
ohutult tagapool.
Keskendusin oma võistlusele, vaatama kahetsusväärsele asjaolule, et Margus pidi rajalt kõrvale astuma.
Pärast 15 km muutus ka 5’ tempo
hoidmine keeruliseks, siiski sain sellega üldiselt hakkama.
Lõpptulemusena sulgus stopper ajal 1:39.11. Tasuks 44. koht ca 59
osavõtja hulgas. Nii katkestajaid
kui diskvalifitseerituid oli suhteliselt palju. 5km vaheajad: 24.51 - 24.38/49.29 – 24.39 - 25.03
Arvestades minu praegust füüsilist vormi võib lõppresultaadiga laias laastus rahule jääda."
No comments:
Post a Comment