Endel Susi ehk treener, nagu mina teda kutsun on olnud mulle teise
isa eest. Tema süstis minusse spordipisiku kui olin vaid 11-aastane
poisiklutt. See pisik istub sees tänaseni. Nüüd olen 35, aga
võistluskäimist pole jätta suutnud. Trennist leidsin endale parimad
sõbrad kogu eluks, olen saanud palju maailmas reisida, kogenud
suurepäraseid emotsioone ning pidanud raevukaid võitluseid – kõik tänu
Endel Susile!
Treener on ainuke inimene, keda teietan. Tänu Endel Susi
ennastsalgavale tööle, eksisteerib täna Eestis kergejõustikuala nimega
võistluskäimine. Ala, kus Eesti rahval on kahekordne olümpiamedalist
Bruno Junk. Kui Endel poleks võistluskäimise taaselustamist 90ndate
alguses enda õlule võtnud, oleks see pikkade traditsioonidega
distsipliin tänaseks välja surnud. See on Endli elutöö, mille tähtsust
mõistame võib-olla alles aastakümnete pärast.
Ühes oma raamatus lausub juubilar, et elu on võitlus. Endel on ise
tuntud kompromissitu võitlejana ning pidanud elus palju raskeid
lahinguid. Kõigist neist on ta võitjana välja tulnud ning jõudnud
tänaseks 75. eluaastani mis on suur saavutus!
Endel Susi auhinnakapis on palju medaleid nii enda sportimise ajast
kui tööst treenerina, kuid ühe tähtsa auraha jaoks leidub kindlasti veel
ruumi. Juubelipeol kinkisin vend Lauriga talle matsaka kuldmedali
elatud aastate eest. Selle medali esiplaati ei kaunista
traditsiooniliselt number 1 vaid 75, mis on ju oluliselt uhkem arv!
Palju õnne treener, kohtume 80. juubelil!
Margus Luik
24-kordne Eesti meister võistluskäimises
24-kordne Eesti meister võistluskäimises
No comments:
Post a Comment