Omapärane päev!

Täna oli ilus ja omapärane laupäev. Üle pika aja taevas säranud päike tegi trenni mineku lihtsaks, ees ootav rutiine 45 km ei tundunud samuti üleloomuliku pingutusena. 

Kuna mõelda oli palju, sattusin omas mullis olles erilisse kulgemise seisundisse. Kaunid ja tuttavad Haapsalu kodurajad libisesid märkamatult ning suurema vaevata jalge all. Kõik ümberringi oli kuldkollane ja udus. Väljusin transist alles vahetult koduukse ees kui pilk registreeris tuttava koha. Märkamatult olin selja taha jätnud 46 km ning veetnud imeilusa suveilma seltsis 5 tundi ja 35 minutit. Huvitav kuidas aeg kulgemise faasi sattudes lendab- viis tundi võib tunduda vaid hetkena...

P.S.- Nüüd, mõned tunnid hiljem, annab keha siiski märku, et midagi oleks nagu tehtud :)

Võtsin mis võtta andis ehk hõbe Eesti meistrivõistlustelt

3. augustil toimusid Tallinna Kadrioru staadionil Eesti meistrivõistlused kergejõustikus. Kuuma ilma kartuses tõsteti käimisalad võistluspäeva hommikusse. Ülejäänud distsipliinidega alustati alles õhtul. Tühjade tribüünide ees ootas 50 ringi 26-kraadises kuumuses. Kohal viibisid siiski ka mõned pealtvaatajad. Erilised tänusõnad lähevad siinkohal minu vanematele, kes valmistasid toreda üllatuse, saabudes varahommikuse bussiga. Nende jaoks algas pühapäev kella 5.30se äratusega- minu lugupidamine! Vanemate kohalolu lisas vastutust ja indu. Kuna möödunud korral oli mind diskvalifitseeritud, oleks seekordne mahavõtmine tähendanud suurt pettumust nii minule kui kohale sõitnud pöidlahoidjatele. Ei tahtnud mõeldagi, et isa-ema sõidavad kaks aastat järjest Haapsalust Tallinna, vaatamaks kuidas nende poeg on sunnitud võistluse pooleli jätma.

Alustasin ettevaatlikult, plaan oli käia kindla peale. Teadsin, et kulda sellise vormiga ei püüa, samuti oli välistatud rekordi võimalus. Vaja oli vaid tehniliselt korrektselt käia ning hõbemedal välja teenida. Vedasin poolteist ringi, siis hindas Lelumees tempo liiga aeglaseks ja tegi järsu kiirenduse. Enne kui jõudsin järgnemisele mõelda näitas kohtunik Mart Järviste hoiatust, andes mõista, et ärgu ma isegi üritagu. Ega ma üritanudki, teadsin oma võimeid väga hästi. Lelumees on praegu lühikestel distantsidel kindel liider, tema võit oli vaid vormistamise küsimus.

Liikusin tehniliselt nii korralikult kui suutsin. Kohe kui tegin mõned kiiremad liigutused, vibutati kollast kaarti. Tundsin nagu oleksin raamidesse surutud. Kuld kuulus kindlalt Lelumehele, aga kaotus kujunes lubamatult suureks ja seda eelkõige just tehnika arvelt. Lõpuringil üritasin veelkord tublisti kiirendada kuid sain kohe hoiatuse. Lõppaeg oli  ülimalt tagasihoidlik, aga karme kohtunikke, kuuma ilma ja vähest treenitust arvesse võttes loomulik. Siinkohal on oluline märkida, et kehv vorm ei ole tingitud mitte laiskusest vaid erinevatest terviseprobleemidest, mida möödunud ja ka sellel hooajal taluma olen pidanud. Treeningutesse olen kogu karjääri vältel suhtunud alati täie tõsidusega. Sportlastee lõpusirgel võin seega kerge südamega tõdeda, et olen andnud endast kõik mis selles kontekstis võimalik.

Kokkuvõttes siis kuld kindlalt Lauri Lelumehele, ajaga 1:38.47,52, hõbe 1:42.57,51ga mulle ning pronks Sillamäe-kalevlasele Ainar Veskusele 1:51.04,91. Viies ja kuues olid noored tulevikumehed Ruslan Sergatšov (JK Tempo) ja Kirill Titov (KJK Kalev-Sillamäe), aegadega 1:56.03,21 ja 2:02.16,49. Meeste distantsilt seega kaksikvõit Bruno Junk Käimisklubile. Klubi kontole peaks sügisel laekuma Lelumehe meistritiitli eest 500 euro suurune preemia, lisaks tunnustati treener rolli täitnud Toomas Rosenbergi 300 eurose toetusega. Igati väärt initsiatiiv!

Naiste konkurentsis oli Angela  Mandeli (KJK Kalev-Sillamäe) 10 000 m võiduaeg 55.58,13 uueks Eesti B klasssi tipptulemuseks, mis on endisele haapsallasele Ragle Raudsepale kuulunud tippmargist parem 3 minutit ja 12 sekundit. Teisena lõpetas KJK Atleetika neiu Anna Tipukina (57.11,69), kolmas oli jällegi Sillamäe esindaja Anastassija Ponomarenko (58.55,71). Sarnaselt meestega lõpetas naiste distantsil viis käijat, möödunudaastane medaliomanik Margarita Kozlova diskvalifitseeriti.

Kes keda Kadriorus?

Pühapäeval kell 9.30 antakse Kadrioru staadionil start meeste 20 000 ja naiste 10 000 meetri käimise Eesti meistrivõistlustele.

Meeste seas on kullapretendente vaid üks. Lauri Lelumees on hetkel teistest peajagu üle. Kuigi mehe vorm pole kaugeltki nii hea kui möödunud aastal on ta ometi suurfavoriit. Läänemaa lahtistel meistrivõistlustel kaotasin Laurile 20 km-s küll vaid ühe sekundiga (aeg 1:34.56), sellest ei maksa aga teha liiga kaugeleulatuvaid järeldusi. Minu keskmine tase lühematel distantsidel on hetkel Lelumehest oluliselt nõrgem.

Endale suuri pingeid peale ei pane. Sellel hooajal olen saanud erinevate tagasilöökide tõttu vähe treenida. See ei tähenda, et oleksin treeningutest sootuks loobunud. Olen regulaarselt harjutanud, kuid mahud ja intensiivsused on olnud tagasihoidlikud. Loodan vormi jõuda sügiseks ning teha oma põhialal 50 km-s korralik tulemus. Kus võistelda ning kust leida raha on esialgu lahtine.

Kolmas suurfavoriit medalile on Sillamäe mees Ainar Veskus. Noormees on sellel aastal vähe võistelnud. Viimane start oli mai keskpaigas toimunud Bruno Junki memoriaalil, kus 10. koha 10 000 meetris andis aeg 50.20,4. Veskuse hetkevormi kohta andmed puuduvad. Kindlasti on ta konditsioonis mis lubab võidelda medali eest.

Stardijoonele rivistuvad ka kaks noort debütanti. Ruslan Sergatšov on võistluste must hobune, kes võib hea õnnestumise korral püüda pronksmedalit. Noor käija on viimastel aastatel hoogsalt arenenud ning selles eas on rekordiparandused reeglina suured. Rakveres toimunud Eesti noorsooklassi meistrivõistlustel ületas Sergatšov kümme aastat vana B-klassi noorterekordi, saades 5000 meetri distantsil ajaks 23.38,6.

Kirill Titov on viisikust kindlasti kõige vähemkogenum. Medal oleks antud hetkel veel liiga suur unistust. Poisile on võistlus kogemuste hankimise kohaks.

Naiste konkurentsis on Sillamäe tüdrukud hetkel konkurentidest veenvalt üle. Tiitlikaitsja Angela Mandel võitis kaks nädalat tagasi täiskavanute Balti maavõistlusel kõigest 14-aastasena kolmanda koha. Tema 5000 meetri B-klassi tipptulemus (25.40,08) jääb Eesti kõigi aegade edetabelis alla vaid Jekaterina Jutkinale. 

Hõbemedal peaks vähemasti paberil kuuluma Mandeli klubikaaslasele Anastassija Ponomarenkole. Ka tema parandas Balti matšil tublisti isiklikku tippmarki ja on kindlasti väga heas vormis. Ülejäänud viis tüdrukut võitlevad pronksmedali eest. Suurimad võimalused selleks on Eesti käimise isa Endel Susi arvates Kohtla-Järve neiul Anna Tipukinal. Eraldi äramärkimist väärib 39-aastane Anneli Aru, kes pikalt alale truuks jäänuna on endiselt valmis noortele tüdrukutele konkurentsi pakkuma.

Kohtumiseni Kadriorus!

Eesti käijate esinemisest Euroopa ja Maailma Karikavõistlustel

Eesti käimiskoondis on karikavõistluste karusellis tiirelnud nüüdseks 13 aastat. Esimene kord osaleti käimisentusiasti ja alarühma vanema Endel Susi initsiatiivil 2001. aastal Slovakkia väikelinnas Dudinces. 

Seni on parimateks tulemusteks naiste seas Jekaterina Jutkina Eesti rekordiga saavutatud 72. koht naiste 20 km käimises. Seni kehtivateks rekordnumbriteks märgiti 2004. aasta Maailma Karikavõistlustel Naumburgis 1:43.54.

Meeste seas on parimaid tulemusi näidanud Margus Luik. 2011. aasta Euroopa Karikavõistlustel Olhaos läbis ta 50 km 4:34.11ga, olles sellega 29. Aasta hiljem toimunud Maailma Karikavõistlustel Saranskis saavutas Luik 50 km distantsil 70. koha, ajaga 4:38.37. Luige saavutatud kohad on Eesti käimisajaloo kõrgeimad.

Alljärgnevalt lühike kokkuvõte meie koondislaste saavutustest läbi aegade:

Dudince EK 2001

Margus Luik oli koondise parimana 75 mehe konkurentsis 63., 20 km läbimiseks kulus 1:44.28. Naistest esines kõige paremini Maia Liitmaa, saades 20 km distantsil (55 osalejat) 53. koha, ajaga 2:01.41. Kerly Lillemets oli 55., ajaga 2:04.43. Tütarlaste 10 km (42 osalejat) distantsil sai Kaity-Marin Tiitmaa 39. ja Annika Sillat 40. koha. Ajad vastavalt 59.11 ja 1:01.41.

Torino MK 2002

Paraku juhatas Margus Luige ebaõnnestunud etteaste sisse Eesti käimiskoondise täieliku fiasko nenedel karikavõistlustel. Naiste 20 kilomeetris diskvalifitseeriti Kerly Lillemets, sama saatus tabas Lauri Lelumeest 50 km distantsil. Kaity-Marin Tiitmaa tuli rajalt ära omal initsiatiivil. Ainukesena õnnestus tulemus kirja saada Maia Liitmaal, kes oli 79 lõpetanud naise seas (võistlust alustas 95 käijat) 78. ehk eelviimane, saades ajaks 1:56.06. 

Chebokasry  EK 2003

Margus Luik lõpetas 52. kohaga 57 sportlase seas, kulutades 20 km läbimiseks 1:38.51. Kerly Lillemets diskvalifitseeriti.

Naumburg MK 2004

Jekaterina Jutkina püstitas naiste 20 km distantsil uue Eesti rekordi (1:43.54), olles selle tulemusega 104 startinud naise seas 72. Hästi käis ka noormeeste konkurentsis Sergei Kutsonko, olles 48.45ga 64 starinud noormehe seas 47. Tütarlastest oli edukaim Svetlana Gribkova, kes läbis 10 km distantsi 56.33ga, olles 41. Maarja Rand (1:02.17) ja Kadri Pulst (1:03.34) lõpetasid üksteise järel 49. ja 50. kohaga.  Margus Luik  toidumürgituse tõttu starti ei tulnud.

Miskolc EK 2005

Margus Luik oli 62 startinu seas 47. Aeg 1:41.56 tähistas meie koondise ajaloo seni kõrgeimat positsiooni karikavõistlustel. Noormeeste 10 km distantsil olid Risko Nogelainen (50.24) ja Anton Vileito (55.16) 39 juuniori seas vastavalt 36. ja 39. Tütarlaste kohad 40 startinu seas olid vastavalt 35. (Ragle Raudsepp) ja 37. (Darja Komersantova). Aega kulus Raglel 1:01.56, Darja lõpetas 1:04.34ga.

La Coruna MK 2006

Meeste 20 km stardis oli 115 meest, lõpuni õnnestus tulla 95 atleedil. Margus Luik oli koondise parimana 1:38.30ga 87. Lauri Lelumees lõpetas 1:39.42 ja 89. kohaga. Nii tagasiohoidlik kui Luige etteaste ka ei olnud, oli see ometi Eesti meeskäija kõrgeim koht Maailma Karikavõistluste ajaloos. Noormeeste 10 km distantsil lõpetasid Risko Nogelainen ja Artjom Djatšuk 60 startija konkurentsis vastavalt 49. (48.48) ja 54. (55.22 PB) kohaga. Naisi meil kahjuks välja käia polnud, küll aga terve võistkonna jagu neidusid. Parimana lõpetas Ragle Raudsepp 10 km distantsi isiklikku rekordit tähistava 58.24ga, olles 48 startinu seas 42. Svetlana Gribkova lõpetas koha võrra tagapool 59.53ga, narvalannale järgnes Evelin Tomingas 1:09.44ga.

Leamington EK 2007

Meie esinumbrid Margus Luik ja Lauri Lelumees diskvalifitseeriti. Eesti meeskäijate au päästis Virgo Adusoo, kes lõpetas 62 startija seas 52. kohal, läbides 20 km ajaga 1:41.31. Ülejäänud koondise liikmed tegid oma ära. Noormeeste 10 km distantsil oli Ainar Veskus 40 startija seas 34. (aeg 47.07). Risko Nogelainen lõpetas koht tagapool 47.46ga. Riskole oli kaotus suureks pettumuseks, sest senimaani oli ta Ainarist alati pisut parem olnud. Risko ja Ainari võistkondlik 12 koht noormeeste seas on seni jäänud meie koondise parimaks.Tütarlaste 10 km käimises lõpetasid Ragle Raudsepp ja Meeli Pällin 40 neiu konkurentsis vastavalt 36. ja 37. kohaga. Ajad 55.25 ja 58.06.

Cheboksary MK 2008

Lauri Lelumees tegi meeste 20 km distantsil koondise parimana hea etteaste, läbides trassi 1:33.53ga, olles 112 startinu seas 85. Noormeeste 10 km-s oli Risko Nogelainen 63 startija seas 57., ajaga 50.28. Tütarlaste samal distantsil saavutasid Ragle Raudsepp ja Meeli Pällin 56 tütarlapse konkurentsis vastavalt 51. ja 53. koha, aegadega 56.04 ja 56.23.

Metz EK 2009

35-kraadises põrgukuumuses esindasid Eestit kaks meest. Ainar Veskus lõpetas noormeeste 10 km distantsi 43 startija seas 32. kohaga, kulutades võistlusmaa läbimisele täpselt 48 minutit. Meeste 20 km distantsil ei suutnud Lauri Lelumees suurest kuumusest ja tehnikavigadest tingituna distantsi lõpetada, olles sunnitud rajalt lahkuma (DQ).

Chihuahua MK 2010

Raha puudusel osa ei võetud

Olhao EK 2011

Koondise parim oli Margus Luige 48 startinud mehe seas saavutatud 29. koht 50 km käimises, ajaga 4:34.11. Tegemist oli ja on siiani eestlaste kõrgeima kohaga. Meeste 20 km-s startinud nooruke Akim Ovsjannikov jättis võistluse kõhuvalule viidates pooleli juba üsna algfaasis. Lauri Lelumees sai 1:42.57ga 50 startija seas 36nda koha, mis on mehe kõrgeim asetus seni osaletud karikavõistlustel

Saransk MK 2012

Koondise edukaimaks osutus Margus Luik, olles 50 km käimises 71. (110 osavõtjat), ajaga 4:38.37.Ühtlasi oli ning on see Eesti käimisajaloo kõrgeim positsioon maailma karikavõistlustel. Lauri Lelumees oli 20 km distantsil 123 atleedi konkurentsis 99., ajaga 1:39.17. Naiste 20 km käimises ei mahtunud Maarika Taukul enne viimast ringi ajalimiiti, ning aega kirja ei saanud. Küll aga fikseeriti koht mis oli 105 naise konkurentsis 87.

Dudince EK 2013

Meeste 20 km distantsil oli Lauri Lelumees parimana 75 startija seas lõpuks 55. Aeg 1:36.06 oleks võinud olla parem kuid kuum ilm ja ettevaatlik algus ei lubanud vaatamata võimsale teisele poolele paremat aega püüda. Naiste 20 km käimises lõpetas kõhuvaluga võidelnud Maarika Taukul 46. kohaga, saades ajaks 1:56.22. Ühtekokku startis 58 naisatleeti. Meeste 50 km käimises oli Margus Luik sunnitud diskvalifitseerimise tõttu rajalt lahkuma.

Taicang MK 2014 

Raha puudusel ei osaletud. 

Balti maavõistlus

Saanud koondisekutse Balti matšile ei mõelnud ma pikalt. Esiteks on tänavune võistluskalender ülimalt hõre ning rahvusvahelisi võistluseid polnud sellel hooajal veel ühtegi vöövahel. Lisaks ahvatles võimalus võistelda ning suhelda ka teiste alade tegijatega. Harva on käijad oodatud koondisse. Vaatamata kehvale vormile tuli seda võimalust igal juhul kasutada!

Päev varem sõitsin bussiga Pärnu. Peale väikest suplust võtsime Lelumehe autoga suuna Valmiera poole.

Kohale jõudnud, ei suutnud me alguses uskuda, et tegu on õige staadioniga. Areeni esine oli paksult autosid täis pargitud, nagu oleks maavõistluse asemel rokk-kontsert toimunud. Kõnest alarühma vanemale Toomas Rosenbergile saime kinnitust, et seisame õige staadioni ees. Kuna avamisele oodati Läti presidenti, siis oli korralduslik tase ja publiku huvi meeletu. Pilgeni täis tribüünid, tv-ülekanded ja staadionil paiknev hiiglaslik ekraan lõid tõelise suurvõistluse atmosfääri.

Saanud koondise juhilt Marko Aleksejevilt juhtnöörid kätte, suundusime sööma ja öömajale. Majutus oli lõunanaabritele kohaselt ülimalt askeetlik. Öö veetsime mingi kutsekooli ühiselamus, mis meenutas TTÜ kuulsaid õpilaskodusid enne remonti. Magades külge pöörates andsid vedrud üksteise järel kõva kriginaga alla, kohati tundus, et mõni lausa purunes. Kõigest sellest polnud aga midagi, oleme aastate jooksul selliste tingimustega hästi kohanenud ning tegelikult mulle isegi meeldivad need nostalgilised nõuka-aegsed urkad.

Võistluspäeva hommik oli kuum ja päikseline. Õnneks anti start juba 9.45 hommikul, see päästis meid suurematest piinadest. Sellegipoolest ulatus termomeetri näit juba varahommikul tublisti üle 22 soojapügala.

Juhendi järgi tohtis iga riik maakohtumise arvestuses välja panna kaks võistlejat. Lätlastel osales väljaspool arvestust veel kaks varumeest, leedulasi oli kohal vaid üks. Seega seisis stardijoonel seitse patriootilist atleeti.

Profileiba söövad lõunanaabrite esinumbrid panid koheselt omas tempos minema. Meie Lelumehega võtsime sisse nendest järgnevad positsioonid. Peagi sai selgeks, et tänase vormi juures korralikku minekut ei ole. Pidime Lauriga veel kaks lätlast mööda laskma. Lelumehel läks vahepeal olemine niivõrd raskeks, et kaotas juba mullegi pea 40 meetriga. Lõpupoole meie esinumber siiski kosus ja mingil hetkel, saanud nagu teise hingamise, tormas tuhinal minust mööda. Kuna olin vahepeal juba kaks hoiatust teeninud, lasin Lelumehel rahus minna. Üritasin käia kindla peale. Mõne aja pärast märkasin, et ees käiv lätlane Ivzans hakkab iga ringiga selg ees lähemale tulema. Mõõdukalt riskides, püüdsin konkurendi kinni. Paiknesin nüüd viiendal positsiooni, kindla vahega Läti varumeeste ees. Vahepeal sain veel ühe märkuse. Kartsin, et see on minu lõpp, õnneks polnud tegu siiski hoiatusega. Lõpetasin kahe hoiatuse ning viienda kohaga. Kodune konkurent Lelumees finišeeris neljandana 200 meetrit eespool. Lähim lätlane 60 meetrit tagapool. Katsime 10 000 meetrit vastavalt 46.22.47 ning 47.13.14ga. Võidu võttis lätlasest olümplane Arnis Rumbenieks 43.25.99ga.

Kokkuvõttes tegime hetkevormi arvestades kohtade poolest oma ära ning koondis sai punktid kätte. Esikolmik oli seekord liiga tugev. Tippvormis olles olnuks kolmas koht kindlasti püütav, paraku ei lubanud möödunud nädalane 20 km võistlus ning kesine kehaline seisund medalihetlusse sekkuda.

Kui mehed esinesid tagasihoidlikult, siis naiste 5000 meetri käimises tegid meie omad supertöö. Vaid 14-aastane Angela Mandel saavutas igati hinnatava kolmanda koha, seda Eesti kõigi aegade teise tulemuse ning A-klassi rekordit tähistava 25.40.08ga. Meie teine esindaja, 15-aastane Anastassija Ponomarenko oli isikliku rekordi 28.30.88ga viies. Naiste võit läks samuti Lätimaale. Olümpia kogemusega Agnese Pastare võiduajaks märgiti 23.51.67.

Läänemaa lahtised meistrivõistlused

Täna korraldas Läänemaa Kergejõustikuklubi juba traditsiooniks saanud nelja ala lahtised võistlused.

Et vältida kuuma ilma, otsustati kiirkäimise võistlusega alustada hommikul kell 8.30. Tegelikkus osutus sootuks teistsuguseks. Puhus vinge idatuul ja sooja oli napilt 14 kraadi. Harjumatuks tegi selline temperatuuri langus võrreldes eelnevate päevadega. Kui meie vabariigi parimate käijate Lauri Lelumehe ja Margus Luige tulemustele võis selline ilmamuutus mõju avaldada, siis noortele mitte. Lauri ja Marguse 20 km ajad olid vastavalt 1:34.55 ja 1:34.56.

Mihhail Jutkini hoolealused jooksuklubist Tempo püstitasid kokku 4 maakonna C-klassi noorterekordit.

Sergei Sannikov käis 5 km ajaga 27.24. Anastasia Skatško parandas oma möödunud aastal püstitatud 10 km rekordit 8 sekundit, saades ajaks 58.57. Tema käimise vaheajad nii 3-s kui 5-s km on samuti C-klassi rekordid. Need ajad olid 17.25 ja 29.18.

Allikas: Lääne Elu/Endel Susi

Foto: Reimo Nebokat

Võistlust analüüsides tuleb tõdeda, et hetkeseisu silmas pidades esinesin üle ootuste hästi. Selleaastane ettevalmistus on kulgenud üle kivide ja kändude, põhjuseks erinevad elulised tagasilöögid, mis pole võimaldanud piisavalt treeningutele pühenduda. Lõigutreeningute põhjal prognoosisin aega 1:36/1:38 kanti. Peakonkurent Lauri Lelumeest  ei pidanud ma seekord isegi konkurendiks- lõigutreeningutel möödus ta minust kui postist. Kiirustreeningutel tundsin, et olen täiesti tühjaks pigistatud, jalgades puudus igasugune jõud ja kiirus. Seda üllatavam oli tõdemus, et suutsin võistlustel Laurile tõsist konkurentsi pakkuda. Minek oli hea ning ilma suuremate ärakukkumisteta. Vaheldumisi 500 meetri kaupa vedades, kaotasin Lelumehele lõpuks vaid sekundiga. Mootor töötas tõesti üllatavalt hästi, paraku polnud treenitus piisav väga hea resultaadi püüdmiseks, nii tuli kaotust isiklikule rekordile pea kuus minutit. Sellegipoolset tundsin, et olin end seekord ületanud ja kindlasti ka üllatanud! Piiripealsete tingimuste puhuks on organismis alati reservid olemas!

Austust tuleb avaldada ka veterankäijale Rein Sumbergile, kes lõpetas poodiumi 2:32.40ga. Tubli ja vapper mees!

Loomulikult lähevad suured tänusõnad peakorraldaja Endel Susile, vennale, isale-emale ning kõigile abilistele kes oma vabast ajast olid nõus laupäeva varahommikul metsas külmetama.

Nagu ikka, juhtus raja ääres ka koomilisi seiku. Seekord siis peakorraldaja Endel Susi käe läbi. Ei tea kas külmavõitu ilmast või mingil muul teadmata põhjusel tõrkus Endli stardipüstol. Läksime stardihõike taustal. Mõni minut hiljem katsetas Endel püssi uuesti. Hiilinud kahe naiskohtuniku seljataha, vajutas treener päästikut. Käis kõva pauk mis prouad hirmust kiljatama panid. Olime selleks hetkeks juba rajal, kuid treenerit tundes julgen väita, et selline reaktsioon tõi talle kindlasti laia naeratuse näole.

Ruslan Sergatšov purustas kümme aastat vana noorte 5000 m käimise rekordi!

Rakveres toimunud Eesti noorte meistrivõistlustel ületas Ruslan Sergatšov 10 aastat vana Eesti B klassi noorterekordit 5000 m käimises, saades ajaks 23.38,60. Endine rekord kuulus Läänemaa Kergejõustikukluibi esindajale Risko Nogelaisele 24.12,8 ja oli püstitatud 2004. a Tartus. 

Anastasija Skatško 3000 m aeg 16.10,29 ületab Kristi Kannele kuulunud B klassi maakonnarekordit 26 sekundiga. Läänemaa KJK võistleja Kanne rekord oli püstitatud 1997. a Haapsalus.

Mõlemad värsked rekordiomanikud treenivad JK Tempo treeneri Mihhail Jutkini juhendamisel.

Allikas: Endel Susi

Foto: Marko Mumm

Mesi(ja treening)nädalad Türgis

7. juunist olen ametlikult naisemees. Meie abielu Ijaga registreeriti imeilusas Maardu mõisas imetoredate inimeste keskel.

Päev pärast pulmi lendasime mesinädalatele Türki. Peatusime luksushotellis Amara Dolce Vita. Kõik oli kui filmis- lennukis teatati mikrofoni, et meiega reisib noor abielupaar, hüüti kibe ning tehti tugev aplaus. Lisaks pakuti šampust, puuvilju ja korralik lõunasöök! Kohale jõudes ootas VIP-transfeer hotelli- ainult meile mõeldud auto koos külma vee ja lilledega. Hotellituba oli samuti kenasti kaunistatud- roosiõied, šokolaad, šampus, nimetähtedega padi jne, superluks! Lisaks kuulus paketti veel tasuta fotosessioon ning elitaarse kalarestorani külastus koos spetsiaalselt meile kaunistatud lauaga.

Kümme päeva paradiisis kus päike säras, sooja 30 kraadi ja kõik eluks vajalik tasuta, hellitas lõpuks päris ära!  

Vaatamata ümbristevale luksusele, kibelesin juba esimesel päeval trenni. Sain naiselt noomituse, aga kui selgitasin, et ei suuda muidu lõdvestuda kui hommikune pingutus tegemata, sain loa treenida. Vahel tegin õhtuti väikese jooksuotsa lisakski.

Kuna kuuma jagus ja päike kõrvetas armutult, oli korralike treeningute sooritamine raske. Pealegi olin mesinädalatel! Sellegipoolest kogunes nädalaga 86 kilomeetrit. Palju pääastis konditsioneeritud jõusaal koos tasemel varustusega- tegin sealsel lindil kolm korralikku käigutreeningut ning pumpasin jõudumööda rauda.

Tegeletud sai ka muude aladega. Nii võitsime Bocce-s Ijaga võistkondliku kuldmedali. Veepallis nii hästi ei läinud. Mängisin koos kogukate saksa noormeestega, kes välimuselt meenutasid Läänemere hülgeid. Hoidsin targu tagasi ja teravamatesse olukordadesse ei sekkunud. Siiski õnnestus end vigastada- väravas olles, hakkasin palli võrgust välja noppima. Toetudes kerega aluslatile, muljusin roideid nii õnnetult, et tõenäoliselt rebestasin seal paiknevaid süvalihaseid. Analoogne vigastus on mul juba kolmandat korda. Varasemast tean, et valu kaob 2-3 nädala jooksul. Igatahes väga ebameeldiv õnnetus. Kui veel järgmisel päeval sörkisin läbi valu viis kilomeetrit, siis edaspidi otsustasin treeningutest loobuda. Liikumine teeb valu ja magamine on häiritud. Tasapisi tunnen siiski paranemise märke. Loodetavasti on sellel korral tervenemine kiirem!

Sakslased andsid sealses kompleksis üleüldse tooni. Nii sattusime kõrvaltuppa pensionäridest abielupaariga, kes kuidagi oma kireleeki taltsutada ei suutnud. Kas meelega või kogemata, unustas vanapaar pidevalt enne armumänge rõdu-ukse lahti. Nii kostis õhtuti üle hoovi oigeid ja hüüdeid stiilis oo-ya..das ist gut! Nagu tõetruus saksa pornofimis!

Kokkuvõtvalt võib öelda, et olid imelised mesinädalad. Nautisime teineteise seltsi ning õnnestus teha ka päris korralikke treeninguid. Suur tänu Ijale, reisibüroole Delfiin ning TEZ Tour-ile, kes need kaunid päevad võimalikuks muutsid!

Tagasilennul oli veel kaks naljakat seika. Esiteks sattus lennukit juhtima tore vene piloot, kes kõiki naerma ajas, teatades mikrofoni: „Tere poisid ja tüdrukud, siin kapten. Palun kinnitage turvavööd, minu nimi on Igor Surematu.“ Teise naerupahvaku meelitas piloot välja Tallinna jõudes, teatades, et kohalik temperatuur (juuni keskpaigas!) on 10 kraadi. Lisamärkusena olgu öeldud, et naasime just +30 soojakraadi juurest.

Pilvine ja külm kodumaa tekitas alguses küll pisut meelehärmi kuid kokkuvõttes on tore kodus tagasi olla. Igal juhul eelistaks treenida pigem 10 kui 30 soojakraadi käes!

Loodetavasti paranen kiirelt, sest peatselt seisavad ees mitu olulist starti!

Lauri Lelumees: ülevaade 13. juunil toimunud rahvusvahelisest käimisvõistlusest Alytuses

40. korda toimunud mainekal käimisvõistlusel Leedus Alytuses võtsid üksteiselt mõõtu paljud tiitlivõistlustel kõrgeid kohti saavutanud sportlased eesotsas Londoni olümpiahõbeda Erik Barrondoga Guatemalast.

Riikidest olid esindatud Kolumbia, Guatemala, Valgevene, Leedu, Läti, Eesti, Saksamaa, Venemaa, Soome ja Poola.  Eestit esindasin ainsana mina. Kahjuks ei saanud Margus juba ammu kavandatud pulmareisi tõttu võistlustest osa võtta. Stardiprotokollist võis leida ka Ainar Veskuse nime, kes vahetult enne sõitu loobus osalemast viidates hambavalule. See ei takistanud teda siiski paar päeva hiljem Narvas poolmaratoni meistrivõistlustest osa võtmast.

Hetkel ei ole tervis võistlemist lubavas konditsioonis ka Virgo Adusool. Loodan siiski, et lähitulevikus mured lahenevad ja järgmistel võistlustel on mehed platsis.

Nagu tavapäraselt tuli võistlustel osalemiseks kulutada terve neljapäev sõiduks. Tänada tuleb Toomast, kes ainsa taustajõuna võttis vaevaks minu ning kogu Läti koondise kohale sõidutada.

Õhtuks oli 9 tundi autos istumist lihastele oma jälje jätnud  ja kogu keha oli kangevõitu. Kahjuks ei ole meil taustajõuna võtta füsioterapeuti.  Õhtusel soojendusel tundsin ennast loiu ja apaatsena ning tegin selle tavapärasest lühema.

Eelnevatel nädalatel sai tehtud nii üks tugev lõigutreening kui mitu tugevat tempotreeningut – 15 ja 13 km võistlustempos. Nädal enne võistlust tugevaid trenne enam ei teinud. Kuigi ettevalmistus oleks pidanud olema piisav, oli pikk ja kurnav sõit jätnud vormile oma jälje. Õnneks ei olnud võistluspäeval kuum vaid sooja käimiseks hoopis sobilikumad 16 soojakraadi.  Aeg ajalt ujutasid linna üle üpris tugevad vihmahood.

Naiste start anti õhtul 18.30 ja meeste oma viis minutit hiljem. Selline ebaharilik võistluste algus on Alytuses juba aastaid. Meeste võistluste stardis oli kokku 27 sportlast. Stardipaugu kõlades lükati kohe täiskäik sisse ning ka paljud nendest, kelle tahtmine ületas füüsilisi võimeid üritasid juhtgrupi sabas püsida. Minu taktika oli lihtne – üritada alustada ca 4.30 tempos, mitte kiiremini. Liigseid riskeid võtmata ei hakanud kellegi teise tempos liikuma, seetõttu pidin ise liikumiskiirust jälgima ja tunnetama.

Esimese 2 kilomeetri vaheaeg oli 9.04, enam-vähem. Üllatusin, kui suhteliselt lühikese vahe järel vibutas 2 kohtunikku minu poole sauaga, viidates jooksule. See sundis ettevaatlikkusele ja tempos veidi järgi andma.

Hiljem selgus, et tegu oli võistlusprotokolli mitte kirja minevate „märkustega“. Ilmselt oli nende kohtunike soov tervet võistlejaterivi veidi maha rahustada, sest eriti juhtgrupis käis kõva andmine ning nii mitmegi sportlase tehnika ei kannatud kriitikat.  

Kokku diskvalifitseeriti kaks poolakat – Tomala ja Jelonek.

Mulle näitas stopper halastamatult, et tempo langeb pidevalt – 4.45-4.50-5.00 ja aeglasemad kilomeetrid juba üle 5’ tempos. Tegemist ei olnud alla andmisega. Minek oligi sedavõrd tuim, et tavapärane treeningtempogi tundus vastuvõetamatu.

Päästev finišijoon siiski lähenes vääramatult. Olin parjasti 17 km läbimas, kui minust tuiskas mööda Erik Barrondo ning paarikümne meetri järel ka valgevenelased Dmitri Dziubin ja Ivan Trotski. Sellises järjestuses ka lõpetati. Barrondo sai ajaks 1:23.10.

Kui tipud olid finišis, avanesid ka taevaluugid ning tugev sadu kattis tänavad. Lombid küll veidi häirisid, kuid lõpuni polnud enam palju. Minule kanti protokolli 21. koht ajaga 1:38.45. Olin tervelt 7 minutit aeglasem kui eelmisel aastal. Aastad ja päevad pole vennad. Siiski võis vähest rõõmu tunda distantsi hoiatusteta läbimisest. Leidis kinnitust see, et hooaja esimene 20 km on alati küllaltki prognoosimatu. Harva kui tuleb kohe korralik tulemus.

Naiste võistluse tase oli võitja tulemuse poolest suurepärane. Tihedas konkurentsis läks esikoht korraldajatele, rõõmustamiseks oli põhjust Neringa Aidietytel, kes käis Leedu rekordi ajaga 1:29.01. Teise koha võttis Guatemalast Mirna Ortiz ajaga 1:29.45 ja kolmanda koha Brigita Virbalyte ajaga 1:31.00.   

Võistluste bankett oli tavapärasest lahjem ja piirdus peamiselt einestamisega.

Protokolli saab vaadata siit:

 http://www.alytusfestival.lt/en/news

Kolmikvõistluse kokkuvõtteks

Möödunud reede õhtul kihutasin lasteaia tsirkuse peolt taksoga jaama, et jõuda viimasele Valga bussile. Piirilinnas toimusid korraga kolmed käimisvõistlused- Balti matš noortele, EST-LAT-LTU-SWE maavõistlus ja 19. Bruno Junki mälestusvõistlused. Tänu hästi linna tundnud taksojuhile, kes mind osavalt läbi kõrvaltänavate ummikutest mööda sõidutas, jõudsin jaama kümme minutit enne väljasõitu.

Reis Valka kestis neli tundi, Viljandis sai viis minutit konte sirutatud. Vaatamata bussis valitsenud kuumusele, mööduse reis kiirelt. Postimehe ja ajakirjade seltsis aeg lausa lendas. Aknast avanevad imekaunid Eestimaa vaated panid järjekordeselt tõdema, et elame ikka erakordselt ilusal maalapil!

Kohale jõudsin 21.45. Koos Rein Sumbergiga juba päeval reisi alustanud Lauri Lelumees seisis autoga peatuses, pakkudes koheselt karbitäie delikatesse. Sõber oli äsja saabunud võistkondade esindajate koosolekult ning oli head ja paremat ka minu tarbeks kõrvale pannud. Sõitsime oma öömaja, Valga kutsehariduskeskuse parklasse ning lasime singil ning ribidel hea maitsta. Polnud küll spordimehe söök, aga palju ei patustanud. Ülejäänud paar tundi enne uinumist sisustasime veel trükisooja Bruno Junki elulugu lugedes.

Hommikul käisime koolimajas pudru ja banaani söömas ning avasime piduliku rongkäiguga võistluspäeva. Korralduslik pool oli kõrgel tasemel, isegi linnapea pidas kõnet. Ainsa tõrvatilgana meepotis oli pea olematu publik. Järgmisel aastal tuleks reklaamile rohkem rõhku panna- tegemist ikkagi väga hästi korraldatud ja kõrgetasemelise mõõduvõtuga. Mõned plakatid linna peale ja pealtvaatajate probleem peaks olema lahendatud.

Kuna meeste start oli alles 14.00, veetsime hommiku lugedes ja lähiümbruses jalutades. Tõotas tulla selle aasta kõige soojem päev. Keset võilillevälju jalutades, küttis päike juba hommikutundidelgi üsna teravalt.

Meie stardi ajaks võis päikese käes küll 23 soojapügalat ära olla. Meeste 10 000 meetri distantsile rivistus 11 käijat Rootsist, Lätist, Leedust ja Eestist. Konkurents oli väga tugev, kõigil koondistel peale Eesti oli esinumbritena välja panna elukutselised olümpiasportlased.

Nagu arvata võis, liikusid profid koheselt omas tempos minema. Lelumees käis minust paarkümmend meetrit eespool koos Leedu teise numbriga. Juba enne starti oli selge, et täna erilist minekut pole. Olin täiesti tühi ning ühtegi lisakäiku võtta polnud. Kulgesin tuimalt ja emotsioonitult. Mõnda aega liikusin koos rootslase Hanssoniga, kuid varsti käis isegi 4.30 tempo üle jõu ning olin sunnitud „svenssoni“ minema laskma. Jäin üksi, vahe Lelumehega oli kasvanud poole ringi pikkuseks. Igal ringil end veega turgutades võitlesin kuidagi lõpuni, saades ülimalt tagasihoidliku 47.02,3ga seitsmenda koha. Tundsin piinlikkust, samas teadsin, et see oli minu tänase päeva maksimum. Viimased poolteist aastat on tervis vahelduva eduga jupsinud, seetõttu pole saanud kogu aeg täiskoormusega treenida. Olen küll iga päev harjutanud, kuid enamsti vaid üks kord päevas ning kolmandiku võrra väiksemate mahtudega. Loodetavasti saan seisundi kesksuveks paremaks ning jõuan heasse vormi- seni näidatud tulemused pole mingit rahulolu pakkunud. Pigem olen häbitundega võideldes võimalikult kiiresti rajalt riietusruumi põgenenud.

Ka Lelumehel polnud põhjust eriliseks rahuloluks. Harjumatult kuum ilm ja pisut kiirevõitu algus tegid oma töö. Peale kolmandat kilomeetrit Lauri tempo rauges ja lootus kõrgest kohast tuli selleks korraks maha matta. Samas ei teinud Lelumees taktikaliselt erilisi vigu- kui tahad kõrgest mängust osa saada, pead alustama tippude tuules. Võrreldes minuga tegi Lauri muidugi parema võistluse, suurendades vahe lõpuks pea 350 meetrini. Pingutus andis minu ees kuuenda koha, ajaga 45.31,8. Kiitust väärib fakt, et järjekordselt suutis ta distantsi läbida ilma ühegi hoiatuseta. Tundub, et tehnikaprobleemid on lõplikult selja taha jäänud.

Meeste võistluse võitis Rootsi esinumber, maailma paremikku kuuluv Ato Ibanez, kõrgeklassilise 41.23,4ga. Teisena lõpetanud lätlane Arnis Rumbenieks kaotas juba ringiga, saades ajaks 43.06,3. Kolmas oli leedukas Arturas Mastinica, ajaga 43.23,3. Nende esinumber ja võistluse algfaasis liidrirolli täitnud Tadas Šuškeviacius diskvalifitseeriti. Leedulane pritsis tulda ja tõrva ning lubas enam mitte kunagi Eestisse võistlema tulla! Meie kolmas number Ainar Veskus lõpetas võistlejaterivi 50.20,4ga 10. kohal. Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et meeste koondis esines alla võimete. Lõppkohad 4.-5. real olid igati jõukohased, kahjuks ei suudetud neid erinevatel põhjustel püüda.

Meeste ebaõnnestumise korvasid osaliselt noored. Kuigi meie järelkasvu keskmine tase oli masendavalt nõrk, leidus siiski ka väga häid etteasteid. Nii võitis nooruke Angela Mandel tütarlaste B-klassi 3000 meetri käimises esikoha, edestades kindlalt lätlaseid-leedukaid. Vahe teise kohaga oli üle 30 sekundi! Mandeli võiduajaks märgiti 14.27,4.

Ka poiste B-klassis tehti mehetegusid. Hetkel baltikumis kindlat liidristaatust nautiv haapsallane Ruslan Sergatsov võitis Balti maavõistluse 3000 meetri distantsil 13.41,6ga. Esikolmikusse mahtus veel teinegi eestlane- Sergei Sannikov oli 14.58,1ga kolmas. Veel jõudis poodiumile poiste A-klassi 10 000 meetri käimises kolmandana lõpetanud Ilja Volosatov, saades lõppajaks 56.43,3. A-klassiga Eesti eduluga ka lõppes. Alates juunioride klassist ei olnud meie sportlastel enam autasustamisele asja. Kõige napimalt jäi poodiumikohast ilma veteranide klassis võistelnud Rein Sumberg, kaotades 3000 meetri distantsil koefitsendiga pronksi vaid 0,6 sekundiga.

Naiste 5000 meetri distantsil saavutas esikoha uue Leedu rekordiga Birgita Virbalite ajaga 21.17,8. Meie naiste tase jäi nõrgaks.

Balti noorte ja juunioride maavõistluse võitis ülekaalukalt Leedu 65 punktiga. Üle pika aja õnnestus ka Eesti käijatel edestada Lätit 13 punktiga. Meie käijad kogusid 39 ja Läti 26 punkti. Teine maavõistlus peeti maha Rootsi, Leedu, Läti ja Eesti täiskasvanute ning juunioride koondiste vahel. Ka siin saavutas võistkondliku esikoha Leedu 58 punktiga, järgnesid väikeste vahedega Läti 32, Rootsi 31 ja Eesti 28 punktiga.

Peale võistluseid toimus Bruno Junki elulooraamatu- „Bruno Junk- komeet käimistaevas“ esitlus. Meeleolukal sündmusel kõnelesid raamatu autor Jaak Valdre ning Junki lapsed ja sugulased. Pakuti šampust, suupisteid ja torti. Lisaks tehti teatavaks, et suurem ning ametlikum raamatu presentasioon leiab aset 27. septembril Tallinnas.

Vaatamata kehvale resultaadile, oli igati meeleolukas ning meeldejääv nädalavahetus. Suur tänu peakorraldaja Toomas Rosenbergile, kes nägi suurt vaeva ürituse korraldamisega. Eriline austus ka selle eest, et just Toomas oli see, kes meie suurmeistri eluloo kirja panemise peamiseks algatajaks oli. Nüüd on see ajaloo lünk kenasti täidetud!

Tagasiteel viisime kodukanti Mustlasse ära ka legendaarse käija Benno Viirandi. Kaheksakümnendates eluaastates vapper vanahärra on eelkõige kuulsust kogunud ümber Viljandi järve jooksudel. Benno näitas meile oma treeningrada, mille kohalikud ongi Benno rajaks ristinud. Selle tõestuseks on asfaltisse surutud kauni laserlõikega kivi, kus koos pildiga peal kiri-Benno rada! Vähestele püstitatakse ausambaid enne surma, Benno on üks neist väljavalituist!

Kuna ilm oli suviselt soe ning päiksesepaisteline, realiseeris Lelumees juba märtsikuisest Malta laagrist kripeldama hakanud suplussoovi, viskudes Holstre lähedal esimesse ettejuhtuvasse järve ja seda veel kahel korral! Loodetavasti konkurent ei külmetanud, sest järgmisel nädalal on meil plaanis karm lõigutreening. Mis kehvasti, see uuesti- hooaeg on alles alguses ning aega võimetekohase tulemuse näitamiseks veel on!

Nädalavahetusel toimub kolm suurt käimisvõistlust

Sel laupäeval, 17. mail toimub Valgas kolm suurt käimisvõistlust - 19. Bruno Junki mälestusvõistlused, Balti noorte käimise maavõistlus ja Rootsi-Läti-Leedu-Eesti käimise maavõistlus.

Balti noorte käimise maavõistluses võisteldakse kolmes vanuseklassis - B, A ja juunioride - nii neidude kui ka noormeeste arvestuses. Rootsi-Läti-Leedu-Eesti maavõistlusel võisteldakse juunioride ja täiskasvanute vanuseklassis. Bruno Junki mälestusvõistlustel selgitatakse võitjad B-, A-, juunioride, täiskasvanute ja veteranide klassis.

Stardis on kogu Eesti käimisparemik eesotsas Margus Luige ja Lauri Lelumehega.

Stardinimekirjadega saab tutvuda SIIN

Võistlused algavad Valga keskstaadionil kl 10:00.

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Eesti Kergejõustikuliidu ametlik joogipartner on Vichy Vivasport.
Kergejõustikuliidu meediapartneriteks on Eesti Päevaleht, uudisteportaal Delfi, Eesti Rahvusringhääling ja raadio KUKU.

Allikas: EKJL

Äitäh-äitäh taaskord Adidas!

Möödunud nädalavahetusel potsatas mu postkasti teade, et Adidas on nõus mind ka sellel hooajal oma toodetega toetama. Päev oli koheselt korda läinud! Tore on tunda kui keegi su püüdlusi tähele paneb ning on nõus aitama.

Omalt poolt luban käigurajal pingutada nii, et veri ninast väljas!

See abi on mulle ülimalt oluline- SUUR tänu veelkord ette-taha!

Karikad Mandelile ja Lelumehele

Samal ajal kui enamik käijaid võttis üksteiselt mõõtu Maailma Karikavõistlustel Hiinas, olime meie sunnitud alaliidu kitsikuse tõttu rahulduma Eesti Klubide Karikavõistlustega Narvas. Sellest oli tuline kahju, sest oleksin oma suurvõistluste tavapärast tulemust näidates oluliselt parandanud eestlaste seni kõrgeimat kohta. Praegune 70. positsioon oleks lõpetamise korral asendunud 46.-47. kohaga!

See selleks. Tore võistlus peeti maha ka Narvas. Pikk autosõit pealinnast piirilinnani kulges lõbusas meeleolus. Sõitsime kolmekesi- mina, Lauri Lelumees ja Rein Sumberg. Rein on mees kellel alati midagi põnevat pajatada. Seekord rääkis veteran, kuidas omal ajal sai Karhu naelikud käigusussideks ümber kohandatud- naelad välja, pisut pehmendust kannaossa ning olidki uued käimad valmis! Olid ajad!

Kevadine Narva võttis meid vastu päikesepaiste ning jaheda tuulega. Võistlusele andsid kaalu diktor Timo Tarve ning Eesti number üks kohtunik Peeter Randaru. Loomulikult oli truult platsis ka meie auväärt käimiskohtunike brigaad, eesotsas peakorraldaja Toomas Rosenbergiga.

Jaheda ilma tõttu otsustasin esmakordselt karjääri jooksul startida pikas dressis. Retuus võis küll  kärpida pisut sammupikkust kuid hoidis vähemasti lihase soojana. Võtsin koheselt liidriohjad enda kätte, kuna keegi polnud valmis tööd tegema. Lelumees püsis tihedalt kannul ning ootas oma hetke. Teades, et vastutuulega võitlemisel olen temast oluliselt kehvem, ründaski Lauri poole maa peal just vastutuule osas. Vahe kärises kiirelt paarikümne meetrini. Proovisin samuti juurde panna, kuid erinevalt Lelumehest puudus mul sellel võistlusel kolmas käik. Mootor töötas hästi, kuid kiirust nappis. See on igati mõistetav, kuna suuremahulisi lõigutreeninguid pole veel teha jõudnud. Vahe Lelumehega püsis lõpuks stabiilselt 250 meetri ringis. Erilist varu kuskilt võtta ei olnud, pealegi oli mul all kaks hoiatust. Pressisin kenasti lõpuni. Finišis oli tunne niivõrd värske, et sörkisin lõdvestuseks neli kilomeetrit peale.

Lauri Lelumees (B. Junk KK) lõpetas karikavõitjana, ajaga 44.46,3. Mina järgnesin 45.58,5 ning Ainar Veskus (KJK K-Sillamäe) 50.36,2ga. Distantsi teises pooles kõhuvaluga võidelnud Virgo Adusoo (EMÜ SK) pidi rahulduma neljanda kohaga, saades lõppajaks 51.00,8. Kokku võistles meeste distantsil 12 sportlast.

Naiste 5000 m stardijoonele rivistus 11 käijat. Võidu võttis Angela Mandel (KJK K-Sillamäe), ajaga 28.09,9. Talle järgnesid Anna Tipukina (KJK Atleetika) ja Anastasija Ponomarenko (KJK K-Sillamäe) 28.32,2 ja 28.42,9ga.

Klubide karika meeste arvestuses võitis Bruno Junk Käimisklubi, naiste esikoht läks KJK Kalev Sillamäe neidudele.

Tagasiteel tegime Kotinuka kohvikus väikese õhtu-oote ning kimasime Tallinna tagasi. Järgmisena ootab meid Valga, kus 17. mail peetakse Bruno Junki mälestusvõistlusi.

TULEMUSED 

Laupäeval toimuvad Eesti käimise karikavõistlused

Laupäeval, 3. mail toimuvad Narva staadionil Eesti käimise karikavõistlused. Klubide karika nimel asub võistlustulle neli kergejõustikuklubi meeste ja kolm klubi naiste arvestuses.

Meestel on kavas 10 000m käimine, naised võtavad mõõtu poole lühemal käimisdistantsil - 5000m. Lisaaladena on kavas ka käimisvõistlused noorematele vanuseklassidele. Esialgsete stardinimekirjade ja võistluste ajakavaga on võimalik tutvuda siin.

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Eesti Kergejõustikuliidu ametlik joogipartner on Saku.
Kergejõustikuliidu meediapartneriteks on Eesti Päevaleht, uudisteportaal Delfi, Eesti Rahvusringhääling ja raadio KUKU.

Allikas: EKJL

Kodulinnas gümnasiste koolitamas

Teisipäeval kutsus Läänemaa Ühisgümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Leelo Paju mind spordisuuna õpilastele võistluskäimist tutvustama. Kasutasin päevakavas olnud auku ning sõitsin tunnikeseks kodulinna. See ei olnud mul esimene kord koolitajana üles astuda, varem olen kahel korral õpetanud treenereid kergejõustikuliidu egiidi all toimunud atesteerimiskursustel. Kui kuhugi kutsutakse, võtan pakkumise alati vastu, eriti veel kui soov tuleb kodulinnast!

Päikeselisele Haapsalu staadionile oli kogunenud paarkümmend spordihuvilist noort. Tore oli taas kohtuda oma kehalise kasvatuse õpetaja Aavo Tomingasega. Seekord olid rollid vahetunud ja mina sain õpetada oma õpetajat.

Peale lühikest teooriatundi, oli aeg asi omal nahal järele proovida. Noored olid toredad ja enamus neist julges ka kenasti kaasa teha. Tõe huvides tuleb siiski lisada, et nende kaasamine nõudis pedagoogika meisterklassi ning ise ette näitamist, enne kui enamuse neist liikuma sain.

Jagasin ka auhindu- kukekommi said nii parimat tehnikat kui suurimat kiirust näidanud noored. Õpetajatele kinkisin mälestuseks ja tudeerimiseks Lauri Lelumehe raamatu "Võistluskäimine" koos autoripoolse pühendusega.

Oli väga tore ja meeleolukas üritus!

16. Nõmme maanteejooks

Kuna varakevadel Eesti käimiskalendris võistluseid ei leidu, otsustasime Lauri Lelumehega startida hoopis jooksuvõistlusel. Meiega liitus minu vend Lauri. Eesmärgiks oli organism enne algavat võistlushooaega "lahti joosta", et esimesed käimis-stardid ei tuleks kehale niivõrd suure šokina ning et "mootor" oleks kenasti töökorras.

12. aprilli hommik Nõmme spordikeskuses tervitas meid 7 soojakraadi ja uduvihmaga. Hiljuti Maltalt naasnuna, tundus selline ilm jahedavõitu. Kuna jalad olid veel laagrist rasked ja erilisi lootusi kõrge koha osas ei hellitanud, otsustasin joosta pikas dressis. Lelumees seevastu oli startinute seas üks karastatumaid, võttes joonel koha sisse t-särgis ja liblik-pükstes.

Nagu prognoosisime, panid kõik stardis minema nagu kevadel välja lasknud mullikad. Juba paarisaja meetriga olid liidrid soliidse edumaa saavutanud. Õigupoolest oli enamus jooksjatest meist ette rebinud. Kuna distantsi pikkus oli vaid 5 km, ei tohtinud väga suurt vahet sisse lasta. Taktika oli esimesel kilomeetril olevast pikast tõusust (Nõmme orust Glehni lossimäele) väikese varuga üles rühkida ja siis konkurente neelama asuda. Kõvad mehed, minu väikevend nende seas, võtsid muidugi tõusugi täie rauaga ja nihkusid peagi püüdmatusse kaugusesse. Kõik ülejäänud aga olid võidetavad. Rühkisin tõusust üles ja nagu ennustanud olin, hakkas peagi mehi selg ees vastu tulema. Lelumees oli kogu aeg nägemisulatuses, liikudes ca 50 m eespool. Ka tema ei olnud alustanud sildu põletavas tempos, vaid keskendus võistluse teisele poolele. 

Distants oli lühike ning tõusunukke ja järske kurve täis. Kogu aeg tuli tempot muuta, mis lisas ülesandele raskust. Vaatamata pisut puisetele jalgadele, oli toonus neis hea ja "mootor" töötas hästi. Oleks distants poole pikem olnud, võinuksin esikümne kohas kindel olla. Nii lühikesel maal jäi aga noorte poiste vastu kiirusest puudu. Üle kolmekümneste arvestuses oleksime venna ja Lelumehega kolmikvõidu võtnud.

Üritasin kogu jõust Lelumeest püüda, aga endise jooksjana on ta sellel alal minust parem. Korra, Maardu järve jooksul, olen teda võitnud, üldseis on aga 2:1 tema kasuks. Kokkuvõttes lõpetasime 5-sekundilise vahega 12. ja 13ndana, ajad vastavalt 17.17 ja 17.22. Kokku startis 53 meest. Jäime üldjoontes rahule ning leidsime, et ilma erialaste treeninguteta on see küllaltki normaalne tulemus. Väikevend esines väga hästi, lõpetades kõrgel 6. kohal (16.54). Oli tore jooksupäev, mis lõppes Nõmme spordikeskuse saunas jooksumeeste muljetamisega.

Välishooaja avastart seljataga, jääme ootama käimishooaja esimest võistlust.

Pildid: Sportfoto.ee

TULEMUSED

Tempotreening

Käimiskalender 2014

18.-19.01.  Eesti talvised MV käimises noortele ja juunioridele ja noorsooklassile, Tallinn/ LKJH

22.-23.02.  Eesti talvised MV, Tartu/ ÜSH

26.04.        28. Antanas Mikenas mälestusvõistlused, Birs̆tonas ( LTU )

03.05.        Eesti klubide KV käimises, Narva

17.05.        19. Bruno Junk mälestusvõistlused ja Balti noorte ja juunioride maavõistlus käimises,Valga

13.06         40. juubelivõistlus Alytus 2014, Alytus ( LTU )

26.-27.06.  Eesti suvised MV käimises noortele, juunioridele ja noorsooklassile, Rakvere 

12.07          Läänemaa lahtised MV käimises ?

18.-19.07.   Balti maavõistlus, Presidendi Cup, LAT

02.-03.08.  Eesti suvised MV ( M 20 km, N 10 km ), Tallinn

13.09.        LAT-LTU-SWE-EST maavõistlus käimises, Tallinn ( EST ) ?

27.09.        Eesti maanteekäimise MV( M 50 ja N 20 km ), Tallinn ?

 

Küsimargid on sügiseste võistluste kohal. Ei ole selge, kes viib läbi LAT-LTU-SWE-EST maavõistluse ja kus see aset leiab. Kindel on esialgu vaid see, et võistlus peab toimuma Eesti pinnal.

Samuti on hetkel lahtine Eesti maanteekäimise MV-te saatus, sest kedagi, kes üritust korraldada sooviks, ei leidu.

Stiilikohtunike nappuse taga seisab ka Läänemaa lahtiste MV-te korraldamine. Võistlus toimub kui kohtunikud kokku saadakse.

Kevadised väljakutsed

Kevadise laagriga seostuvad kahetised tunded- ühest küljest on hea külma käest päikese alla pääseda, teisalt jällegi on suvesoojast jahedasse kevadesse naastes kontrast suur. Laagris lühikeste pükstega lipates loodad, et tagasitulles kannatab ka siin juba õigepea sama teha. Reaalsus tabab aga valusalt- enne maid reeglina lühikeses püksis ei treeni. Talvelaagrist naasta on emotsionaalselt isegi kergem, siis tead, et ees ootab külm talv. Lõuna-Euroopa kevad on aga meie omaga võrreldes kui öö ja päev ning tõstatab asjatuid lootusi.

Sain laagris juba üsna hea hoo üles, kuid kodus tuleb taas tänavatel pika dressiga liikuda. Pikk vorm ja jahedad temperatuurid langetavad treeningtempo koheselt 15-20 sekundit kilomeetri kohta aeglasemaks. Jooksus pole vahe nii suur, aga käimises segab pikk dress liikumist kõvasti. Lisaks tuleb lõigutreeningud jälle sisehallis sooritada, kuna väljas puhuv külm ja vinge tuul ei võimalda vabas õhus kvaliteetset sooritust teha.

Tuli selline viripilli jutt, aga nii ta paraku on. Ei saa aru nendest sportlastest, treeneritest ja meediaekspertidest, kes soovitavad sportlastel mitte olude üle kurta, oma vigastustest rääkimata jätta jne. Kui ajakirjanik küsib ebaõnnestumise põhjust, siis minu arust on madalalaubaline vastata: "Olin lihtsalt sitt". Kõik nägid, et sa olid sitt, aga mis põhjusel? Hoopis asjalikum on segavad faktorid välja tuua ja analüüsida, seda aga kipuvad osad lihtsalt vabandamiseks tituleerima. Enamasti teevad nii spordikauged inimesed, kes ise kõrgete eesmärkide suunas liikunud pole. Tippspordis määravad tulemuse pisiasjad. Ainult võhik võib öelda, et mis sa hädaldad, tee rohkem trenni ja saad tugevamaks. Trenni tegemine on küll oluline, aga kaugeltki mitte ainus printsiip tulemuse saavutamisel. Mida kõrgemat mängu mängid, seda enam loevad pisiasjad, sest tipus on tihe.

Optimistlikuma noodiga jätkates, pole tõeline kevad loodetavasti enam kaugel. Tuleb mõned külmad nädalad veel ära kannatada ja siis saab juba "lühkarites" liikuda!

Mahutreeningud Maltal

15. märtsil sõitsime Lauri Lelumehega Maltale kilomeetreid koguma. Kahe nädala jooksul oli plaan keskenduda aeroobse baasi tugevdamisele. Kuna sellel aastal toimub koduse käimishooaja avastart alles mai alguses, jätsime kiirustreeningud tagaplaanile.

Malta võttis meid vastu meeldivalt sooja (17-20 kraadi) kuid saarele omase tuulise ilmaga. Mõnel päeval muutis tugev tuul treeningud päris arvestatavaks väljakutseks. Sellegipoolest sai suurem osa vajalikust tööst kenasti tehtud.

Päris unarusse kiirust siiski ei jätnud, korra nädalas läbisime tempokad 10 kilomeetrit. Reedeti koosnes minu menüü 30-kilomeetristest käiguotsadest.

Jõutreeninguteks kasutasime hotelli jõusaali, mis öömajalistele tasuta, teistele aga kogunisti 119 eur-i kuu! See tundus küll sulaselge röövimisena, kuna viimati tuuniti saali tõenäoliselt 80ndate lõpus. Lisaks oldi üli tähelepanelikud, et keegi jumala eest ühtegi higipiiska masinatele ei tilgutaks. Selle vältimiseks, pidi iga külaline harjutusi sooritades töövahendi hoolikalt rätikuga katma. Võibolla kardeti, et vanad ja roostes masinad ütlevad märga saades lõplikult üles või peljati tõepoolest nii paaniliselt higi?

Süüa tegime valdavas osas ise. Töökorraldus oli paigas- Lauri kokk ja mina nõudepesija. Vahelduse mõttes külastasime aeg-ajalt usinaid hiinlasi, kelle odav kuid maitsev riis meie energiavajaduse kenasti rahuldas.

Väidetavalt on Malta lauge maa. Kõrgeima punktina on märgitud järsult merre langev, pisut üle 300 meetri kõrgune kaljusein nimega Dingli Cliff. Ka lennukist vaadatuna ei tundunud saareke sugugi mägine olevat, see oli aga petlik pilt- suuri mägesid polnud, küll aga väikesi ja keskmise pikkusega tõusunukke. See oli lisaks tuultele veel üks väljakutse, millega pidime treeninguid tehes arvestama. Aga nagu ütles Nietzsche- kõik, mis ei tapa, teeb jalad tugevaks!

Malta oma 316 ruutkilomeetriga on väiksem kui Hiiumaa, koosnedes seitsmest saarest, milledest kolm on asustatud (Malta, Gozo ja Comino). See on riik, mida peetakse maailmas ainulaadseks mitmel põhjusel. Esiteks ei ole kusagil mujal nii palju vaatamisväärsusi sedavõrd väikese pinna peal. Teiseks asub siin Ggantija templikompleks, mis on 600 aastat vanem kui Egiptuse püramiidid. Tegemist on ühe vanima ehitisega maailmas. Kolmas unikaalne nähtus on Maltal kõneldav araabia keel. Ainulaadseks teeb selle asjaolu, et kirjakeeles kasutatakse ladina tähestikku.

Tegelikult on maltalased kakskeelsed. Räägitakse Euroopa Liidu kõige enamkasutatavat kui ka kõige väiksema kõnelejaskonnaga keelt ehk ametliku keelena on kasutusel nii malta kui inglise keel.

Kuna nii väikese saare peal elab üle 400 000 inimese, teeb see kohast ühe tihedamini asustatud paiga maamunal. Seda on tunda igal sammul- tänavad on kitsad ja tihedalt maju täis. Liiklusvool ei katke iial. Saareelanikel on üle 200 000 auto, seega pea iga teine omab sõiduvahendit. Kitsad tänavad ja vasakpoolne ning tihe liiklus olid kohati päris väsitavad.

Inimesed ise on aga lahked ja rõõmsameelsed, nautides elu ja pidades rangelt kinni lõunapausidest. Kohalik siesta kestis ühest neljani. Sel ajal olid tänavad tühjad ja poed kinni. Tundus, et kõik on eluga rahul ja meeleheitlikult kasumit taga ei aeta. Tuleb mainida, et keskmine palk on 1100 euro ringis, seega pisut kõrgem kui meil, kulud aga aastaringselt valitseva maheda kliima tõttu tunduvalt väiksemad.

Loodus on ilus- kõrged kaljuastangud, kaunid laguunid ja rohelised orud. Ka linnad on imelised-, kaldaääri kaunistavad kollased lubjakivist elamud ja loomulikult kirikud. Pühakodasid on saareriigis üle 350ne!

Vabal ajal vaatasime ka pisut ringi, kuigi tänu tihedale liiklusele ja sagedatele peatustele, läbivad liinibussid ka kõige lühemaid vahemaid poole aeglasemalt kui kaarti vaadates eeldada võiks. Seega võtab iga väljasõit üksjagu aega ja energiat.

Omamoodi kogemuse osaks saime Mosta linna pühakojas. Sealne kirik on tuntud selle poolest, et maailmasõja ajal kukkus 500 kg lennukipomm keset jumalateenistust läbi lae inimeste sekka. Oli ime, et pomm ei plahvatanud ega tabanud ka ühtegi külastajat. Selle koopia ehib praegu kiriku tagaruumi.

Tagaruumidest rääkides, saime Lauriga osa haruldasest kirikukogemusest. Vaatasime, et peaaltari kõrval asuv uks on avatud ning jalutasime julgelt sisse. Nägime nõupidamisteruumi, elutuba, mikrouuni ning suure pühaku kujuga kaunistatud pisikest kööginurka ja muid olmeruume. Kondasime peaaltari ümbruses ja proovisime jumalaasemike toole. Väljudes tormas meie suunas ehmunud elektrik, kes käte vehkides külastajad tagaruumidest taanduma sundis- vaene mees oli elektrikilpi remontides ukse praokile jätnud ja uudistavad turistid otse pühakoja altari ligi lasknud! See oli aga rangelt keelatud, peaalarit ümbristesid punased turvaköied, meie aga jalutasime tagaruumist otse kõige selle ilu keskele. Sellised kirikukülastused jäävad meelde!

Kuigi treeningud olid rasked ning väsitavad, oli Lelumehel aega ka vempude tegemiseks. Ühel õhtul väsinuna magama heites, lõin pea vastu patja ära! Lauri oli püüri vahele kõvade kaantega raamatu sokutanud! Teisel korral pesemast tulles, kohkusin korralikult, nähes Lelumeest oma voodis teki all kükitavat- tegelikult täitis tekialust aga taburet. Naljamees ise oli köögidiivani taha peitu pugenud! Käib töö ja vile koos!

Tuultes karastunutena ning päikesest põlenutena, jõudsime 30. märtsi öösel koju. Laagris valitsenud 17 soojakraadist oli pärale jõudes alles vaid 1, aga ka see on parem kui 0.

Nüüd seisab ees kuu aega kiiruse kogumist. Mai alguses  stardib käimishooaeg Narvas toimuvate klubide karikavõistlustega.

Margus Luik ületas 44. medalivõiduga aastakümneid püsinud rekordi

23. veebruaril Tartus peetud Eesti sisemeistrivõistlustel kergejõustikus võitis haapsallane Margus Luik (Bruno Junk Käimisklubi) hõbemedali, ajaga 22.50,72. See oli Luigele 44. meistrivõistluste medal, millega ta möödus 1970-ndatel ilma teinud Mart Järvistest, kelle kogus on 43 autasu.

Kokku on Luik meistrivõistlustelt võitnud 23 kulda, 17 hõbedat ja 4 pronksi.

Foto: Marko Mumm

Originaalartikkel Läänlase portaalis

Eesti sisemeistrivõistlustel võidutsesid Mandel ja Lelumees

Pühapäeval Tartus peetus Eesti kergejõustiku sisemeistrivõistlustel võistledi ka käimises. Naised läbisid 3000 m, mehed võtsid mõõtu 5000 meetri distantsil.

Õrnema soo esindajaid kogunes stardijoonele kümme, mis on viimaste aastate rekord. Naisi oli startijate seas muidugi vähe, enamus olid siiski tüdrukud. Ühest küljest on see kurb, teisalt jälle annab lootust tulevikku vaadata.

Kindla võidu võttis KJK Kalev-Sillamäe sportlane Angela Mandel, kulutades 3000 meetri läbimiseks 15.41,80. Teisena, Angelast 32 sekundit hiljem, lõpetas klubikaaslane Ansatassija Ponomarenko (16.13,01). Kolmas oli JK Tempo esindaja Anastasija Skatško, ajaga 16.35,48.

Mehi oli 5000 meetri stardis kaheksa. Kohe alguses läks juhtima tiitlikaitsja Lauri Lelumees. Üritasin taga püsida, kuid esmaspäeval trennis saadud roidevigastus segas liikumist, seega jäin üsna pea maha. Samal ajal kui Lelumees vahet kasvatas, püsis kolmandal kohal olev ja 37-kraadise palavikuga võistelnud Ainar Veskus tihedalt kannul. Tahtsin KJK Kalev-Sillamäe esindaja kiirelt maha raputada, kuna ühe korra oli meie paarisrakendis liikumine mulle meistrivõistluste medali juba maksma läinud. Ainari laitmatu tehnika taustal, paistavad minu konarused eriti hästi välja. Just seetõttu saingi möödunudsuvistel tiitlivõistlustel kiirelt diskvalifitseeritud.

Poole maa peal jäi Ainar sujuvalt maha. Selleks ajaks olid jõuvahekorrad paika loksunud. Lelumees pikalt ees, seejärel mina ja siis 100-meetrise vahega Ainar. 

Kuna olemine oli väga nõrk, hoidsin igaks juhuks poisil silma peal, hinnates igal ringil vahemaad. Kui nädal enne võistluseid treenisin eesmärgiga Lelumehele üle pikkade aastate tugevat konkurentsi pakkuda, siis vigastus lõi need plaanid sassi ning peamine oli medalikonkurentsis lõpetada. Startimisegi otsustasin alles vahetult enne jõukatsumise algust- kiiremad liigutused olid endiselt valulikud! Õnneks sain võistluste arstilt soojendavat kreemi ja tunne läks paremaks, lubades distantsi siiski lõpetada ning hõbemedali kaela saada.  

Esikolmik seega: Lauri Lelumees (Bruno Junk Käimisklubi) 21.49,48, Margus Luik (Bruno Junk Käimisklubi) 22.50,72 ja Ainar Veskus (KJK Kalev-Sillamäe) 23.33,74.

Ühtlasi sai minust Eesti meistrivõistlustelt enim medaleid võitnud käija. Möödusin oma 44. medaliga 70ndatel ilma teinud Mart Järvistest, kelle kapis on 43 auraha.

Foto: Marko Mumm

Naiste 3000 meetri käimine

Meeste 5000 meetri käimine