Kuldne sügis

Laupäeval toimusid Haapsalus Eesti maanteekäimise meistrivõistlused. Külma ilma kiuste oli stardis medalikomplekti jagu naiskäijaid ja neli maratonimeest.

Endel Susi poolt läbi viidud võistlus oli hästi korraldatud- mängis muusika, püsti oli pandud stardikoridor ja kommentaatoriks kutsutud oma ala tippmees Timo Tarve.

Võisteldi Paralepa parkmetsa 500-meetrisel sirgel. Sooja oli napid 10 kraadi, lisaks puhus üsnagi kõle sügistuul.

Esimesed 5 km tulid väga kergelt, ka 10ne peal pidin end vägisi tagasi hoidma. Peale seda hakkas rekordgraafikus püsimine üha rohkem resurssi nõudma. Poole maa peale jõudsin 2:10ga, mis tähendanuks lõppaega 4:20-4:25 kanti. Paraku tuimestas külm ilm jalad peale 30ndat kilomeetrit korralikult ära. Puiste jäsemetega pusides libises rekordgraafik tasapisi käeulatusest välja. Suur roll tempolangusel oli ka konkurentsi puudusel- kui edestad hõbemedalimeest tunni ajaga, siis paratamatult jääb üht-teist sisse.

Enesetunne oli aga kogu distantsi vältel väga hea- nii kerget ja tehniliselt hästi õnnestunud käimismaratoni pole ma karjääri jooksul kogenud. Ühtlane tihe samm ja hea rütm säilisid kogu distantsi vältel, väga suuri ja järske ärakukkumisi ei esinenud. Kui alustatud sai 5.00-5.07 tempos, siis distantsi keskmiseks kujunes 5.21/km kohta. Üheteistkümnes järjestikune meistritiitel tuli ajaga 4:27.19.

Teisel kohal käinud möödunudaastane hõbemedalimees Virgo Adusoo diskvalifitsseriti juba võistluse algfaasis. Tavaliselt hea tehnikaga käival spordimehel lõi välja vana vigastus, mis ei lubanud põlve korralikult sirutada ja nii tuli üsna kiiresti rajaserva astuda.

Peale Virgo diskvalifitseerimist jäime kilomeetreid mõõtma kolmekesi- mina ja kaks Sillamäe poissi. Teisel kohal käinud Ainar Veskus võistles tublisti ja lõpetas ajaga 5:26.45. Arvestades, et nädal tagasi oli Ainar võistelnud Lätis 20 km võistlustel ja kolm nädalat varem läbinud Tallinnas maratonidistantsi, oli minu silmis tegemist väikese üllatusega. Kartsin, et noormees ei suuda sellises seisus distantsi lõpetada, kuid noormees näitas sisu!

Väikese pettumuse valmistas kolmanda koha saanud Artjom Djatšuk, kellelt ootasin enamat. Samas võiks anda noormehe eriauhinna vapruse eest- lõpukilomeetritel tuli treeneritel Artjommi kõvasti masseerida ja motiveerida. Iga samm oli põrulikult raske. Vahepeal seistes, siis kükitades jätkas Djatšuk teekonda, kuni finišeeris lõpuks 6:26.05ga, tasuks Eesti meistrivõistluste pronksmedal.

Naiste 20 km-s võttis kindla võidu Margarita Kozlova (KJK Kalev-Sillamäe), ajaga 2:06.40.  Teine oli KJK Atleetika esindaja Anna Kukankova (2:12.04) ja kolmas kodurajal võistelnud Anneli Aru (Läänemaa KJK), ajaga 2:18.04.

Samas toimusid ka Läänemaa lahtised käimismeistrivõistlused, kus 20 km distantsil näitas korralikku minekut Lauri Lelumees (Bruno Junk KK), kulutades distantsi läbimiseks 1:31.38. Heal tasemel oli ka kohalik tulevikulootus Ruslan Sergatšov (JK Tempo), saades debüütvõistlusel kirja isiklikku rekordit tähistava 1:49.16 ning püstitades sellega Läänemaa tipptulemuse poiste C-, B- ja A-vanuseklassis.

Naiste 10 km distantsil tuli Läänemaa meistriks nooruke Anastasija Skatsko, resultaadiga 59.05. Saavutatu on ühtlasi Läänemaa C-klassi tipptulemus.

Oli igati tore ja meeleolukas võistlus, mida varjutas pisut külm ja tuuline ilm. Kõik ülejäänu oli aga super!

Minu tänusõnad lähevad kõigile vapratele, kes olid valimis laupäeva hommikul seitse tundi metsas külmetama, et medalinõudlejad omavahel

sotid selgeks saaksid.

Eriti suur tänu võistluste peakorraldajale Endel Susile!

Lõppu väike videoklipp isalt-emalt, kes kogu distantsi vältel mulle kaasa elasid:

Laupäeval selguvad maanteekäimise meistrid

Laupäeval, 28. septembril toimuvad Haapsalus Paralepas Eesti meistrivõistlused maantekäimises. Traditsiooniliselt on naistel kavas 20 ja meestel 50 km.

Osalejate read jäävad sellel aastal üsna napiks. Naiste 20 km-s  asub stardijoonele täpselt medalikomplekti jagu sportlasi, meeste distantsil peab üks võhmamees aurahast ilma jääma.

Naiste esikoha pärast asuvad omavahel konkureerima Anna Kukankova (KJK Atleetika) ja Margarita Kozlova (KJK Kalev-Sillamäe). Alahinnata ei tohiks ka kodurajal võistleva Anneli Aru (Läänemaa KJK) võimalusi. Kes kolmikust aga tegelikult võitjana väljub, näitab võistlus. Eelpoolkirjeldatutest võistles viimati Kozlova, kes osales möödunud nädalavahetusel Lätis Tukumsis toiminud Läti-Leedu-Eesti-Rootsi maavõistlusel, saavutades 10 km käimises 7. koha, ajaga 1:01.57. Tema kaks konkurenti said viimati võistluskoormust juulis toimunud 10 km meistrivõistlustel.

Meeste käimismaratonil asuvad tiitlikaitsja Margus Luige (Bruno Junk KK) kõrval medaleid jagama möödunudaastane hõbemedalimees Virgo Adusoo (EMÜ SK) ning KJK Kalev-Sillamäe noormehed Ainar Veskus ja Artjom Djatšuk.

Luik on suvised tervisemured seljatanud ja viimased kolm kuud korralikult treenida saanud. Adusoo ettevalmistus sai väikese tagasilöögi kehvade verenäitude tõttu, nüüdseks on olukord paranenud ja mees lootusrikkalt startijate nimekirjas.

Noored mehed (Veskus ja Djatšuk) on suureks küsimärgiks. Ainar jooksis 8. septembril maratoni ja võistles möödunud nädalavahetusel Tukumsis 20 km võistlustel. Eile oli noormehe seisund veel kehvapoolne, massööri hinnangul on lihas väga puine ja organismis esineb ilmselgeid ülepingutuse märke. Näis, kas allesjäänud päevadega on võimalik midagi päästa. 

Artjom osales samuti Tukumsi võistlustel, kulutades 20 km läbimiseks üle kahe tunni. Selline aeg erilist optimismi ei sisenda. Teadmata ebaõnnestumise põhjuseid, loodaks siiski noormehelt sitket võistlemist. Erinevalt Ainarist, on Artjomil õnnestunud ühel korral 50 km lõpetada. Seega tuleb põnev duell, kus kummalgi omad trumbid- Ainaril võimed ja Artjomil kogemus.

Lisaaladena on kavas naiste 10 ja meeste 20 km võistlus. Säravamate nimedena asuvad starti ala valitseja Lauri Lelumees ning noor tulevikulootus, sel distantsil debüüti tegev Ruslan Sergatšov. Mõlemad tegid tubli etteaste Tukumsis- Lelumees oli 20 km-s kuues, ajaga 1:34.21 (2 nädalat peale jooksumaratoni), Sergatšov parandas isiklikku 10 km distantsil, lõpetades 52.52ga.

Ees seisab põnev nädalavahetus, kus pannakse punkt pikale käimishooajale.

Lauri Lelumees: Eesti esinemisest Eesti-Läti-Leedu-Rootsi-Norra maavõistlustel maalilises Tukumsis

Juba teist korda on ka Eesti kaasatud sellesse kõrgetasemelisse võistlusesse, kust puudusid vaid mõned Leedu ja Norra tipud.

Muidu oldi esindatud pigem parimas rivistuses. Kõige rohkem võistlejaid oli meil välja panna meeste 20 km-s: Ainar Veskus, Artjom Djatsuk ja mina.

Kuna maratonist oli möödas nii minul kui Ainaril vaid 2 nädalat, siis ei osanud ajalist eesmärki enne võistlust püsitada. Siiski oli üldisem eesmärk olemas: aeg alla 1:35.

Alustasin 4:40 tempos ning seejärel õnnestus suhteliselt stabiilselt hoida km aegu 4:40 ja 4:45 vahel. Kindlasti pani oma pitseri väga paljude kurvidega, tõusude ja langustega ning kohati munakivisillutisega 1 km ring.

10 km vaheaeg oli mõni sekund alla 47 minuti. Teine pool püsis praktiliselt sama, kuid koha poolest tõusin pidevalt jõudes lõpuks finišisse kuuendana ajaga 1:34.21. Finišis oli energiat ülegi! Järjekordselt õnnestus distants läbida tehniliselt stiilipuhtalt.

Ka seekord õnnestus edestada läti noort proffi Edgars Gjaci ning palju ei jäänud puudu ka Gennadi Kozlovskist Leedust (aeg 1:32). Kaksikvõit läks rootsi – ajaga  1:24.55 pani võistluse kinni P. Karlström. Teine koht kuulus Ibanezile ajaga 1:26.56 ning kolmas

oli enda kohta tagasihoidliku ajaga läti olümpiamees Arnis Rumbenieks – 1:31.06-ga. Meie II ešeloni meestel seekord õiget minekut polnud. Ainar võitles kõhuhädadega ning oli finišis veidi alla 2 tunnise ajaga, Artjomil läks aeg üle 2 tunni.

See näitab, et meeste treeningud on olnud lünklikud.

Juunioride hulgast võib esile tuua Ruslan Sergatsovi, kes tegi uue isikliku rekordi ajaga 52.52 ning edestas endast oluliselt vanemaid käijaid.

Meie naiste ja naisjuunioride esitus jäi lahjaks, platseeruti viimastele kohtadele. Tippnaistest oli puudu võistluskäimisest jooksmisesse üle minev Anita Kazemaka Lätist, Virbalyte Leedust jne.

Võistluse võitis Agnese Pastare Lätist.

Üldarvestuses oli Eesti neljas, edestades Norrat. Tõele au andes oli Norra esindatud vaid ühe tugeva mehega 20 km-s (Haukanes), kuid eks neil on naiste käimine nõrgal tasemel.

Sügisene Tukums oli veidi vaikne, kuid see eest paitasid silma mõned puitarhitektuuri šedöövrid – autentsed nikerdistega puitmajakesed, mis ehitatud eelmise sajandi alguses.

Oli tore võistlus, võistkonnast puudu vaid Margus. Edu Sulle 50 km-ks! Ise piirdun järgmine nädal Paralepas 20 km-ga, üritades hooajale väärilist punkti panna.

Viis võtmetrenni viiekümneks

Juuli lõpus peetus Eesti 20 km meistrivõistluste järel seadsin sihiku sügisesteks 50 km meistrivõistlusteks, mis leiavad aset 28. septembril Haapsalus Paralepa parkmetsas. 

August ja pool septembrit on kulgenud 50 km rütmis. Tänasega saavad põhitreeningud tehtud ning ees seisab kaks nädalat kerget tiksumist.

Treeningmenüü on peamiselt koosnenud viiest võtmetreeningust, mille vahel taastavad otsad. Alljärgnevalt väike kokkuvõte igast valdkonnast.

Lühikesed lõigud olid mõeldud kiirusreservi kasvatamiseks. Tehnika ja lõpukiiruse tarvis tegin mõned korrad 5x100m, pikemad pingutused toimusid rütmis 6x1 (4.26-4.30/km) ja 4x2 (4.43/km).

Pikad lõigud sai tehtud 50 km võistlustempo (5.10/km) lähedases tsoonis. Kavas olid treeningud stiilis 2x6 (5.05/km), 2x6+2 (5.01-5.07/km) ja 3x6 (5.05-5.08). Lõikude eesmärgiks oli eelkõige võistluskiiruse tunnetamine ja tehnika kohendamine sellele vastavaks.

Tempotreeninguid sai kahe kuu jooksul läbi viidud kolm. Kõik väga nõudlikud ja ülimalt hästi õnnestunud. Läbitud sai 15 km (5.05/km), 20 km (5.05/km) ning lõpetuseks, kaks nädalat enne starti, 30 km (5.32/km). Viimatimainitud treeningul oli minek imeline, pidin end igaks juhuks tagasi hoidma! Lisaks sai tehtud mõned fartleki sarnased tõusutreeningud stiilis 15x200m mäkke, kogupikkusega 11-14 km.

Pikad otsad said tehtud juba talvel, kuid spetsiaalettevalmistust meistrivõistlusteks alustasin juunis. Suvekuudel läbitud seeria: 25-30-35-40-40-40 km. Tempo osas hoidsin tagasi, tehes kiiremaid liigutusi viimasel viiel kilomeetril. Tavapärasest aeglasem tempo oli tingitud fookuse muutusest- selle aasta ettevalmistusskeemis keskendusin kiirusliku vastupidavuse arendamisele lõikude ja tempotreeningute kaudu. Pikki ja aeglaseid otsi on karjääri jooksul piisavalt tehtud.

Jõu- ja tehnikatreeninguid tegin sõna otseses mõttes jõudumööda. Täpselt nii palju kui töö ja põhitreeningute kõrvalt energiat üle jäi. Samas on miinimumprogramm mõlema osas täidetud. Viimasel kahel nädalal loobun jõutreeningutest sootuks ja põhitähelepanu koondub tehnikale. See on nõrk koht, kuid võrreldes suviste meistrivõistlustega, mis lõppesid diskvalifitseerimisega, peaks olukord selles vallas parem olema.

Loodetavasti suudan võistlusteks kõik viis "kodarat" enam-vähem ühepikkuseks kujundada, et "ratas" võimalikult sujuvalt veerema saada.

Töö vilju on kõigil (kaasa arvatud minul endal) võimalik näha 28. septembril Haapsalus. Start 50 km meistrivõistlustele antakse Fra Mare Thalasso Spa vahetus läheduses kell 11.00. Võistlus on pealtvaatajatele hästi jälgitav, kuna 50 km läbitakse 500-meetrisel sirgel.

Kuldest sügist soovides

Margus

Lauri Lelumees SEB Tallinna Maratonil

Pärast juulikuist edukat esinemist 20 km käimise Eesti meistrivõistlustel haigutas käimise võistluskalendris päris suur auk – ca 2 kuud. Kui aprillist-juunini on võistlusi pea igal nädalavahetusel, siis miskipärast ei ole kodukamaral piisavalt võimekaid mehi, kes võtaksid enda kanda võistluse korraldamise sel perioodil, kus meie sportlaste võimekus aasta lõikes on kõige suurem – augustis ja septembri alguses. Sellele eelnevalt on saadud vähemalt 3 kuud lumevabalt harjutada ning palju võisteldes jõutud tippvormi. Käimises parim vorm sellel aastal oli mul ilmselt juuni lõpus/juuli alguses kui 2 km lõike sai trennis käidud stabiilselt ca 4.20 tempos. Eesti meistrivõistlused staadionil suvises leitsakus ja hõredas konkurentsis ei ole seni veel andnud põhjust tulemustega rahul olla.

Eelnevast tulenevalt sai tehtud impulsiivne otsus võistelda septembri alguses Tallina Maratonil ning läbida distants joostes. Sportlasele pakub rahuldust tehtud töö vormistamine tulemuseks, asjaolude sunnil tuleb kohaneda.

Enne käimise juurde jõudmist oli 10-21 km distantsil võistlemine minu jaoks igapäevane. Elu debüütmaratoni tegin 1995ndal aastal kui olin alles 17a, kuid tahe jooksmise kuninglikul distantsil võistelda suur. Maraton oli toona Eestis oluliselt vähepopulaarsem kui praegu ning Rakveres toimunud võistlusel võistlejaid võib-olla 30 ringis. Joosti 17 km ringil ning teeniduspunkte oli iga ringi kohta üks! Võrrelgem tänasega!

Alustasin toona ca 4’ tempos ning suutsin seda hoida 28km-ni, siis läks väga raskeks ning kilomeetrid 35-40 läbisin lihtsalt kõndides. Vähese kogemuse tõttu ei kujutanud toona ette, et juba paarisminutilisest käimisest võistluse sellises faasis piisab, et reielihased kangestuksid ning jooksmine muutuks põrgulikult valusaks. Vaatamata sellele polnud tulemus debüüdi kohta sugugi halb, 3:09.57. Ootused muidugi olid kõrgemad.

Käesoleval aastal plaanisin siis oma teist jooksumaratoni. Ettevalmistus jäi küll suhteliselt lühikeseks, seetõttu otsustasin teha vaid kõige olulisemad treeningud. Läbisin nädalavahetuseti vastavalt 34, 32, 30 ja 26 km ca 4.04-4.25 tempos, seega kiiremini kui tavaliselt soovitatakse, kuid tuleb arvestada, et lõike ma ei jooksnud üldse. Tugevamatest treeningutest säilitasin ka käimise tempotreeningu.  

Pühapäevasel Tallinna Maratonil võtsin sihikule 4’ tempo, mis oleks tähendanud ca 2:49 lõpuaega. Ilm oli stardis 13c ja finišis 20c. Suhteliselt tuulevaikne, kannatas vajadusel ka grupist eraldi tööd teha.

Kuigi algus oli veidi liiga kiire, suutsin 4’ tempot hoida kuni 35 km-ni.  Ametlikud vaheajad – 10km-39.36; 21km-1:23.44, 30km-1:58.54. Viimase 7 km langes tempo 2’ jagu.

Arvan, et paar minutit jäi veel varu, sest päris „veri ninast välja võistlusega“ polnud minu jaoks tegemist. Viimased kilomeetrid kellegagi otseselt võidu enam ei jooksnud. Pigem oli eesmärk mingitki tempot säilitada ja nö ära kannatada jalgadesse mitme tunni jooksul kogunenud väsimus.

Lõppajaks fikseeriti – 2:51.07 (4.03 keskmine tempo). Üldarvestuses 28. Koht, EMV arvestuses 10. koht. Võib rahul olla kui käija jooksjate hulgas meistrivõistluste arvestuses kümendaks pressib!

Tegemist oli väga hea korraldusega võistlusega ning ka ilm soosis sportlasi, ideaalis oleks võinud ju paar kraadi jahedam olla. Tahtsin viimased 100m läbida käies. 60m seda ka tegin, kuid kiirelt lähenev Leedu jooksja sundis mindki uuesti jooksmisele üle minema. Lõpusirgel kaotamine oleks au pihta käinud.

Kiirkäimise komponendid

Et ratas korralikult veereks, peavad kõik kodarad ühepikkused olema, vastasel korral hakkab see loperdama. Nii peavad ka võistluskäimises kõik komponendid võrdsel tasemel asetsema.

Kehalised võimed- nii vastupidavus, jõud, kiirus, painduvus kui ka koordinatsioon peavad olema head. Vastupidavus tagab ühtlaselt tugeva tempo kogu distantsi vältel, jõud kindlustab võimsa ja tehniliselt stabiilse sammu, kiirus teeb mõõdukas tempos liikumise lihtsamaks ning kindlustab tugeva lõpuspurdi. Painduvus ja koordinatsioon tagavad ökonoomse liikumise.

Psüühilised võimed- tugev psüühika on hea resultaadi saavutamiseks ülimalt vajalik. Oskus end enne starti sobilikult häälestada on sama tähtis kui võistlus ise. Vale mindsetiga starti minnes oled juba ette kaotanud! Suurimad nõuded psüühikale esitabki stardieelne olukord, võistluste käigus ei ole pinged enam kaugeltki nii suured, kuigi ka seal tuleb säilitada külm pea ja kõrge eneseusk! 

Ka võistlusjärgne situatsioon on ülimalt oluline. Sõltumata lõppresultaadist, peab igat tulemit võtma kui õppetundi. Ebaõnnestunud võistlus on parim õppetund ja peab tekitama hasardi järgmine kord paremini teha!

Taktikaline võimekus võib küll olla osaks psüühikast, kuid väärib siiski eraldi välja toomist. Selle oskuse lihvimine võtab aega ja tuleb kogemustega. Oluline on õppida enda ja teiste vigadest ning suutlikus teha sõltuvalt võistlussituatsioonist kiireid otsuseid. Taktikaline mõtlemine eeldab oma võimete täpset tundmist ja olukorra muutumisel kiiret reageerimist.

Teadlikkus ala iseärasustest omab kriitilist rolli lõppresultaadi saavutamisel. Mida üksikasjalikum on sportlase teadlikus oma distsipliinist, seda paremat tulemust võib loota. Siia alla käib kõik- ketsipaelte sidumisest ala ajaloo tundimseni.

Juhul kui mõni komponentidest on oluliselt nõrgem kui teised, muutub hea resultaadi saavutamine ülimalt keeruliseks. Võistluskäija peab püüdlema täiuslikkuse poole kõigis valdkondades, tagades ratta võimalikult korrapärase veeremise!

Hoogu juurde!

Kommentaatorina Kadriorus

Ei ole halba heata- möödunud Eesti meistrivõistlustel lõppes minu teekond üsna võistluste algfaasis. Kohtunike arust esines tehnilisi puudujääke ja nii tuli peale kolme hoiatust rajalt lahkuda.

Pisut peale lõpetamist, seisis äkitselt mu kõrval kommentaator Timo Tarve, paludes abi käimisvõistluste kommenteerimisel.

Tuleb tõdeda, et mulle meeldis, tõeline nauding! Olen ka tulevikus kõikvõimalikele sellelaadsetele pakkumistele avatud!

Kui kuskil on vaja kommenteerida või kõnet pidada, andke aga teada! 

50 kilomeetri käimine- kergejõustikuprogrammi raskeim ala

Palju peavad kergejõustikualadest raskeimaks maratonijooksu, kuigi tegelikult pretendeerib sellele tiitlile hoopis 50 kilomeetri käimine. Maraton on kergejõustiku kuninglik ala number üks ja kahtlemata ülimalt raske, kuid siiski võrreldamatu programmi pikima distsipliini- meeste käimismaratoniga. Tegemist on ühtlasi ainukese kergejõustikualaga, mida pole naiste programmi lisatud.

Minu soov ei ole siinkohal jooksusõpru ärritada või maratoni mustata- loomulikult ei ole käimine populaarsuselt ega tähtsuselt võrdväärne jooksuga. Artikli eesmärk on kahte ala omavahel võrrelda, selgitamaks välja, kas vastab tõele levinud arvamus maratonist kui kergejõustikuprogrammi raskeimast distsipliinist.

Möödunud aasta Londoni olümpiamängude käimismaratoni finišis langes mehi nagu loogu- mitmed talutati minema ratastoolis. Ka äsja lõppenud Moskva MM-il vajasid osad atleedid lõpukoridorist lahkumiseks ratastooli abi. Palju oli sellises seisus maratonijooksjaid? Julgen väita, et mõned üksikud. Miks? Naiivne oleks siinkohal arvata, et jooksjad olid paremas füüsilises vormis.

Harvad ei ole juhud, mil käijad oma võimeid konkreetses võistlussituatsioonis üle hindavad ja distantsi lõpuosas matkasammul liikudes peatuvad, oksendavad, võideldes sooviga teepervele istuda. Tuletan meelde, et jutt käib tippsportlastest! Võib vabalt juhtuda, et atleet, kelle isiklik rekord jääb 3:45 kanti, kaotab tippmargile üle 40 minuti ja lõpetab distantsi 4:35ga.

Levinud on seisukoht, et käijaks hakkavad need, kes joosta ei jaksa. Päris nii see siiski pole. Illustreerimaks tippkäija füüsilist võimekust, tooksin välja 50 kilomeetri käimise maailmarekordnumbrid 3:34:14. See teeb umbes 4:17 kilomeetri kohta. Seega kulunuks rekordimehel käies 42 kilomeetri läbimiseks kolm tundi!

Kahe ala raskusastme võrdlemiseks lähtuksin kolmest parameetrist: füüsiline, psühholoogiline ja tehniline.

Füüsiliste parameetrite poolest on alad võrreldavad- jooks on intensiivsem kui käimine, kuid distants pea 8 km lühem. Maratoni läbimiseks kulutavad tipud pisut üle kahe tunni, 50 kilomeetri läbimise aeg jääb parimatel kolme poole ja nelja tunni vahele. Seega viibib tippkäija oma jooksjast kolleegiga võrreldes rajal keskeltläbi poolteist tundi kauem. Pikem distants ja selle läbimiseks kuluv aeg kompenseerib jooksu suhteliselt suurema intensiivsuse. Seega võib öelda, et füüsilise pingutuse osas on alad enam-vähem võrreldavad.

Psühholoogiliste parameetrite osas ületab käimine aga jooksu mäekõrguselt. Kui maratonijooksjad läbivad distantsi reeglina vaatamisväärsustest tulvil kauni suurlinna tänavatel, siis käijad peavad ala reeglitest tulenevalt tiirutama kohtunike valvsa pilgu all 1-2,5 kilomeetri pikkusel sirgel. Saades kolmelt kohtunikult hoiatuse, tuleb rajalt lahkuda. Need kaks aspekti asetavad võistluskäija psüühiliselt oluliselt raskemasse seisu- lõpetamine ei sõltu ainult sinust, oma sõna on öelda ka igat sammu kullipilgul jälgivatel kohtunikel. Viiekümne kilomeetri distantsil piisab diskvalifitseerimiseks vaid ühest tehniliselt kehvasti käidud kilomeetrist! Seda magusam on aga õnnetunne kui kadalipust pääsenuna finišijoon ületatud saab! Lõigu kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi võistlusega kaasnev psüühiline pinge on mõlemal alal suur, lisandub käimises sellele veel hirm diskvalifitseerimise ees.

Kolmas oluline parameeter on tehnika. Hea tehnika on mõlemal spordialal ülimalt oluline, kuid erinevalt jooksust on käimisdistantsi lõpetamine kehva tehnikaga väga keeruline- enamjaolt ei lase kohtunikud sel juhtuda. Samal ajal võib jooksja kasvõi roomates finišeerida. Meenutame, et möödundaastasel SEB Tallinna Maratonil läbis üks mees distantsi koguni tagurpidi joostes! Kuna võistluskäimine ei ole oma struktuurilt kaugeltki nii loomulik liikumisviis kui jooksmine, nõuab korrektse tehnika hoidmine palju energiat. Just seetõttu on ajalised vahed ka tippude seas teinekord väga suured! Seda tõendab veenvalt ka fakt, et möödunud Moskva maailmameistrivõistluste A-norm erines B-normatiivist kogunisti neljateist minuti võrra!

Kokkuvõtteks võib öelda, et mõlemad distantsid on füüsiliselt äärmiselt kurnavad, kuid käimises tuleb ülima väsimuse foonil hoida veel ka korrektset tehnikat! Sellele faktile tuginedes julgengi väita, et 50 kilomeetri käimisest raskemat ala kergejõustikuprogrammis pole! Seega austagem maratonimehi, kuid ärgem unustagem ka käijaid!

Eesti võistluskäijate hooajalõpp

Peale juuli lõpus toimunud Eesti staadionikäimise meistrivõistluseid, laiutab kohalikus võistluskalendris 1,5 kuu pikkune auk. Kahju, et keegi peale Toomas Rosenbergi ja Endel Susi pole võimelised (või piisavalt motiveeritud?) ühtegi jõukatsumist korraldama! Kuna kellegil meie tippudest pole rahalisi võimalusi välismaal võistlemiseks, tuleb kannatlikult oodata 14. septembrit, mil osa paremikust stardib Tukumsis (LAT) LAT-LTU-EST-FIN-SWE-NOR-DEN maavõistlusel, kus meestel kavas 20 ja naistel 10 km. 

Kindlasti on stardis meie esinumber Lauri Lelumees, kes aga tippvormi selleks ajaks enam tõenäoliselt ei ajasta. Juulikuine supervorm jäi võistluste puudumise tõttu realiseerimata, seetõttu keskendub Lauri hoopis maratonijooksule, üritades 8. septembril SEB Tallinna Maratonil isiklikku rekordit. Käimise seisukohast on sellest tuline kahju, aga mis sa teed kui sobilikke võistlusi pole raha puudusel kuskilt võtta! 

Ka Ainar Veskus ja Artjom Djatšuk tegelevad hetkel jooksmisega, osaledes Narvas toimunud Eesti poolmaratoni meistrivõistlustel. Vähemalt ühte neist sooviks näha Tukumsis Eestit esindamas . Kas aga ja kumba neist, on hetkel küsimärgi all, sest mõlemad valmistuvad kaks nädalat hiljem peetavateks Eesti 50 km meistrivõistlusteks. Hetkel ei ole veel teada, kas mehed riskivad 2 nädalat enne kurnavat 50 km distantsi end 20 km-s proovile panna. Sama käib ka Virgo Adusoo kohta, kes soovib kindlasti oma 50 km marki parandada, tema otsus koondisega liitumise osas on samuti veel teadmata.

Mina keskendun kindlalt 50 km meistrivõistlustele ja 2 nädalat enne starti riske 20 km-s võistlustulle asuda ei võta. Oleks võistlus kasvõi nädal varem toimunud, asuksin kutse korral hea meelega starti- tegemist on siiski väga huvitava ja meie tasemele hästi sobiva jõukatsumisega. Järgmisel aastal tuleks kalendrit koostades jälgida, et need kaks võistlust teineteisele liiga lähedale ei satuks!

Naiste tase on Maarika Taukuli eemalejäämise tõttu väga nõrk. Erilist vahet, kes maavõistlusel Eesti eest stardijoonele asub ei ole- viimasest kohast pole mingi valemiga pääsu!

Loodetavasti hoiavad aga Lauri Lelumees ja Ainar Veskus Eesti lippu kõrgel! Teoreetiline võimalus Taani alistamiseks on olemas, teiste koondiste edestamine tundub hetkel utoopiline.

Jõudu-jaksu kõigile lõpuponnistusteks!

Adidas avas esinduskaupluse

Täna avati Rocca al Mare Kaubanduseksuses Adidase esinduskauplus. Kutse saanuna, käisime vennaga kaupa kohapeal kaemas.

Ürituse avas tuld sülgava püstolipauguga Adidase turundusjuht Evelin Pae. Pakuti suupisteid ja jooki, kohal olid kuulsad sportlased ning treenerid. Publiku seas viibisid Andres Oper, Marko Kristal, Roman Fosti, õed Luiged koos treener Harry Lembergiga, Egle-Eller Nabi, Riina Suhhotskaja, Urmo Raiend jpt.

Avapidu kulmineerus trendika moeshowga, mille kujundajaks Karolin Kuusik.

Oli igati tore ja meeleolukas lõunane happening! Jõudu ja müügiedu Adidasele!

Euroopa ja Maailma Karikavõistlused

Margus Luik:

2001 EK Dudince (SVK)- 20 km, 63. koht

2002 MK Torino (ITA)- DQ

2003 EK Cheboksary (RUS)- 20 km, 52. koht

2004 MK Naumburg (GER)- DNS (toidumürgitus)

2005 EK Miskolc (HUN)- 20 km, 47. koht

2006 MK La Coruna (ESP)- 20 km, 87. koht

2007 EK Leamington Spa (UK)- DQ

2008-MK Cheboksary (RUS)- vigastatud

2009-EK Metz (FRA)- vigastatud

2010-MK Chihuahua (MEX)- ei osalenud raha puudusel

2011- EK Olhao (POR)- 50 km, 29. koht (Eesti käimisajaloo kõrgeim koht)

2012- MK Saransk (RUS)- 50 km, 71. koht (Eesti käimisajaloo kõrgeim koht)

2013- EK Dudince (SVK)- DQ

Eesti mesitrivõistlused

Täna toimusid Kadrioru staadionil Eesti kergejõustiku meistrivõistlused. Teise päeva avaalana olid kavas käimisdistantsid.

Kuuma ilma trotsides, rivistusid kõigepealt stardijoonele naised 10 000 meetri käijad. Tõele au andes, olid pooled neljast startinust veel tüdrukuohtu.

Liidriohjad haaras kohe algusest Margarita Kozlova Sillamäe Kalevist, liikudes paarisrakendina klubikaaslase Anastassija Ponomarenkoga. Veidi maad tagapool järgnesid samuti koostööd tegevad Anna Kukankova KJK Atleetikast ja Anneli Aru Läänemaa KJK-st. Kuigi distantsi keskel oli kohtades ja omavahelises paremusjärjestuses väikeseid muutuseid, lõpetati sarnases järjestuses alustatuga.

Oma esimese täiskasvanute meistritiitli võitnud Margarita Kozlova võiduaeg oli 1:02.43,16, hõbeda saanud Ponomarenko kattis 10 000 meetrit 1:02.48,69ga. Pronksile tulnud Kukankova läbis võistlusmaa 1:03.11,24ga. Veteransportlane Anneli Aru lõpetas neljandana ajaga 1:03.56,69. 

Võib öelda, et oli suhteliselt tasavägine heitlus, mille tase tiitlikaitsja Maarika Taukuli eemalejäämise tõttu ei olnud just kõige kõrgem, aga tüdrukud on veel noored ja usina treenimise korral on tugevad tulemused tulevikus kindlasti võimalikud!

Meeste  20 000 meetris haaras koheselt liidriohjad Lauri Lelumees (Bruno Junk Käimisklubi), jäädes juhtpositsioonile distantsi lõpuni, korvates möödunudaastase diskvalifitseerimise meistritiitliga. Lauri sõnul olid tingimused rasked. See väljendus ka lõppresultaadis-meister läbis 50 staadioniringi 1:38.35,99ga. Lelumehe sõnul jäi sisse ka pisukene varu-mitme ringiga juhtides ning rekordgraafikust maas olles, ei suutnud mees kõike välja panna. Nagu sel hooajal tavaks, tegi Lauri tehnilise poole pealt taas ilusa etteaste, piirdudes vaid ühe märkusega. Ühtlasi oli Lelumees kogu võistluspäeva vanim Eesti meister!

Ise liikusin Lelumehest 50-60 meetri kaugusel, vedades kaasas Ainar Veskust. Paraku lõppes võistlus minu jaoks üsna kiirelt. Sain käia vaid 30 minutit kui tuli kolme hoiatuse tõttu rajalt lahkuda. Ei tea, kas tegemist oli kokkusattumusega või oli mu tehnika just sel momendil kõige kehvem, kuid korjasin kaks hoiatust ühe ringiga, just samal hetkel, mil reporter Timo Tarve mikrofoni kaudu teada andis, et medali võitmise korral saab minust meistrivõistluste  ajaloo edukaim käija. Tahaks siiski uskuda, et tegu oli minu kehvapoolse tehnika, mitte kohtunike vandenõuga, mida paljud publiku seast tõenäoliseks pidasid. Vandenõuteooriaid võib välja mõelda igasuguseid, lõppkokkuvõttes tuleb ikkagi vaadata peeglisse ja tõdeda, et kuigi kogu jõust üritades, ei suutnud ma seekord kohtunike silmis määrustepäraselt liikuda.

Minu tuules käinud Ainar Veskus Sillamäe Kalevist sai aga tänu sellele Virgo  Adusoo (EMÜ SK) ees soliidse edumaa. Vaatamata asjaolule, et Virgo liikus lõpuosas tunduvalt kiiremini, suutis Veskus siiski vahet hoida, lõpetades teise koha ja 1:47.03,81ga.

Möödundaastasele hõbemedalimehele Adusoole tagas pronksmedali 1:47,21,74. Kuna Ainar oli lõpukilomeetritel täiesti tühi, pääses ta Virgo käest tõenäoliselt üle noatera!

Neljandana lõpetas teine Sillamäe-Kalevi esindaja Artjom Djatšuk, saades kirja isiklikku rekordit tähistava aja 1:49.08,42.

Õnne-austust võitjatele! Suur tänu toetajatele- Ija, ema, isa, Lauri, Reelika ja Tarmo, kes kõik spetsiaalselt minu pärast Tallinna sõitsid. Väga kurb, et valmistasin Teile pettumuse, järgmine kord teen paremini!

Minu jaoks oli tulemus pettumus, aga pikemas perspektiivis tegi see veelgi näljasemaks. Iga ebaõnnestumine on hea õppetund, muutes üha tugevamaks. Allpool on video, mida soovitan kõigil sõna-sõnalt lõpuni kuulata!

Meistrivõistluste eel...

Pühapäeval selgitatakse Kadrioru staadionil välja Eesti käimismeistrid 10 000 ja 20 000 meetri distantsil. Osavõtt meistrivõistlustest jääb seekord napiks- stardiprotokollis on neli naist ja viis meest!

Kuna tiitlikaitsja Maarika Taukulit esikohta kaitsmas pole, konkureerivad 10 000 meetri distantsil kuldmedalile Margarita Kozlova, Anastasia Ponomarenko ja Anna Kukankova. Anneli Aru on küll ülikogenud sportlane, aga noorte neidude kiirus tundub olevat juba nii hea, et medali võitmine kipub raskeks minema. Suurimad võimalused esmakordselt meistriks tulla näivad olevat Kozloval, kuid ka Ponomarenko šansid ei ole olematud.

Meeste 20 000 meetri distantsil on konkurents pisut tihedam. Peafavoriidina stardib ülikogenud 35-aastane Lauri Lelumees, kes sel aastal tõusnud väga heasse vormi ning saavutanud tehnilise kindluse. Viimasel etteastel enne meistrikaid, läbis Lauri Alytuses 20 km 1:31,43ga, mis on mehe parim tulemus väljaspool kodukamarat. Koos lõigutrenni tehes, oli Lelumehe minek võimas!

Ise olen viimased kuus nädalat saanud samuti korralikult harjutada ja loodan näidata head aega. Tiitlikaitsjana üritan kindlasti kasvõi natukenegi Lauri võidukäiku raskendada.

Juuli alguses tegin 50 km meistrivõistlusi silmas pidades kaks pikka otsa (35 ja 40 km), kiirust lihvisin koos Lelumehega, paugutadest nädalast-nädalasse 5x2, 6x2 ja 7x2 km.

Möödundaastase hõbemedaliomanikuna asetab jala stardijoonele Virgo Adusoo, kes kindlasti soovib ka sellelt jõukatsumiselt autasuga lahkuda. Selleks on tal vaja alistada edukat come-back-i tegev Ainar Veskus.

Ainar on viimasel ajal uuesti harjutama hakanud, treenides töö kõrvalt neljal päeval nädalas. Loodetavasti on noormees tõusnud vormi, mis lubaks üritada isiklikku rekordit! Nädal tagasi Valmieras toimunud Balti matšil käis Ainar 10 000 meetrit 48 minuti sisse.

Artjom Djatšuk sai juunis töö tõttu vähe treenida, aga juulikuus lubas usinam olla. Saame näha, kas lubadusest on kinni peetud! Nende ridade kirjutamise ajal, rassib Artjom vanemate suvilas läbisegi tööd ja trenni tehes.

Kohti ei hakka siinkohal targu prognoosima, sest käimises võib liider vahetuda ka lõpusirgel...

Naised alustavad kell 13.45, mehed jätkavad 15.00.

Kohtumiseni Kadriorus!

Minu treeningpõhimõtted

Oma 22-aastase käimiskarjääri jooksul olen päevast-päeva järginud allolevaid põhimõtteid. Noorena veidi vähem, vanuse suurenedes üha rohkem. Loodetavasti annab siit üht-teist üle võtta ka Sinul!

Kõik põhimõtted on kohandatud amatöörsportlase staatusega, arvestades asjaolu, et väga suure osa päevasest energiakogusest kulub spordi kõrval töökohustuste täitmiseks.

• Prioriteedid paika: 1. Tervis ja isiklik heaolu 2. Perekond 3. Sport 4. Töö 5. Vaba aeg

•  Põhitreening on päeva tähtsaim osa, mille alguseni tuleb energiat kulutada minimaalselt ehk toimida säästurežiimil nii tööl kui eraelus.

• Võtmetreeningud tuleb päevaplaanis tõsta kõrgemale töö- ja perekondlikest kohustustest.

• Enne võistluseid ja võtmetreeninguid tuleb loobuda meelelahutustest, mis võivad pingutuse kvaliteeti vähendada- perekondlikud väljasõidud, sünnipäevad, saunaõhtud sõpradega, peod jne

• Mõtteis olgu sport esikohal! Tööl olles vasardagu peas juhtmõte- nii palju kui vajalik, nii vähe kui võimalik!

• Vähene vaba aeg, mis jääb üle perekonnast, spordist ja tööst, tuleks pühendada puhkusele!

• Ülimalt oluline on leida oma edu valem, õige vahekord töö, perekonna, spordi ja puhkuse vahel!

• Kriitilise tähtususega on uni ja taastavad protseduurid- minimaalselt 8 tundi und + 1 kord nädalas massaaži. Nädalavahetustel tuleks magada pikemalt, äratuskella kasutamata (ärkad siis kui ärkad).

• Vähemalt kaks nädalat enne võistluseid väldi pidutsemist ja alkoholi!

• Sportlane ollakse 24/7- kõik tegevused tuleb sooritada seda silmas pidades!

• Päeva täpne ja õige planeerimine on ülimalt oluline- plaaniväliseid tegevusi tuleks võimaluse korral vältida!

• Kõik eesmärgid peavad olema väga selgelt mõtestatud ja põhjendatud- iga treeningu alguses peab olema selge, millist eesmärki tänane pingutus täidab.

• Pikaajalised eesmärgid peavad olema piisavalt ambitsioonikad, enda jaoks väga selgelt lahti mõtestatud ja kogu aeg silme ees!

• Kõik negatiivsed mõtted tuleb koheselt pöörata positiivseiks! See eeldab väga häid vaimseid võimeid, mis on edu saavutamiseks pea sama olulised kui füüsiline võimekus.

• Kõigis võtmevaldkondades peaks valitsema kord ja tasakaal.

• Tegevus peab pakkuma rõõmu!

Eesti vanuseklasside (B;A;J;N) käimise MV

Reedel 26. juunil peeti Võru staadionil Eesti vanuseklasside meistrivõistlused. Start anti tavatult hilja, kell 20.00, mis aga osutus õigeks otsuseks, kuna päeval päikese käes küündis temperatuur 30 soojapügalani.Õhtuks olid tingimused aga juba igati head.

Parimaid tulemusi näitasid B-klassi noored sportlased. Tütarlaste B-klassi 3000 m käimise esikoha pärast käis äge võitlus, terve tee koos käinud Anastassija Ponomarenko ja Anastasija Skatško pakkusid võistluse haaravaima lõpuduelli- enamuse ajast vedanud pisike Skatško JK Tempost kaotas endast pea jagu pikemale ja kaks aastat vanemale Anastassija Ponomarenkole Kalev Sillamäe KJK-st vaid 9 sajandikuga! Ajad vastavalt 17.12,19 ja 17.12,28.

Kogu võistlusõhtu parimat tulemust näitas B-klassi noormees Ruslan Seratšov JK Tempost, läbides 5000 m distantsi 25.33,30ga ning edestas kaks aastat vanemat teise koha omanikku Ilja Volosatovit pea kolme ja poole minutiga!

Kokku osales nelja vanuseklassi peale 17 noorsportlast 5 klubist. Oma esindustega olid väljas JK Tempo, Läänemaa KJK, KJK Kalev-Sillamäe, NPSK Narvic ja SK Leksi 44.

Tulemused

Pisut promo

Äitäh Sulle kallis Ija!

Lauri Lelumees käis Alytuses hea aja!

14. juunil Leedus Alytuses peetud käimisvõistlustel tegi kaasa ka meie meeste paremik.Seekordne võistlus oli väga kõrgetasemeline ja osavõturohke. Oma parimate koondistega olid esindatud poolakad, valgevenelased, lätlased ja leedukad. Kokku oli meestekalssi võistlejaid kaheksast riigist.

Stardipäev algas 25-26 soojakraadiga. Õnneks on Alytuse võistlus õhtuse formaadiga. Kella 18.30ks oli temperatuur langenud 17-kraadini, lämbe päike asendus tuule ja pilvedega, lisaks saime distantsi keskel jahutuseks kerget taevadušši. Seega olid tingimused võistlemiseks igati head. Alytuse rada on minu hinnangul Baltikumi parim- 1 km sile sirge koos laugete pööretega. Raja äärde oli kogunenud palju kaasaelajaid, atmosfäär andis välja suurvõistluste mõõdu. 

Meie koondise parimat aega näitas Lauri Lelumees, olles 30 võistleja konkurentsis 17. Lauri läbis raja ilma ühegi hoiatuseta, käies enda kohta korraliku aja 1:31.43. Ettepoole jäid vaid profisportlased. Ühtlasi on tegemist parima ajaga, mida Lelumees 20 km-s väljaspool kodukamarat näidanud. Lauri on hooaja alguses leidnud väga hea hoo ning tehnilise kindluse! Jääme ootama võimsaid aegu!

Mina olin seekord iseenda hale vari, kulutades 20 km läbimiseks 1:37.28 (19. koht). Nõrk tulemus ei olnud üllatuseks- vahetult peale 20-päevast antibiootikumikuuri ja sellest tingitud vähest treenitust ning nõrkusetunnet, oleks olnud naiivne enamat loota. Pool maad liikusin suhteliselt korralikult (10 km aeg 46.09), seejärel hakkas tempo langema. Viimased viis kilomeetrit läbisin peaaegu astudes, 28 minutiga- organism oli täiesti tühjaks tõmmatud!

Võistlema läksin eesmärgiga saada kätte tugev koormus ja taasleida tehniline kindlus, oli ju mind Euroopa Karikal juba võistluse algfaasis diskvalifitseeritud. Nüüd, rangete Leedu kohtunike silme all, õnnestus teha tehniliselt karjääri üks parimaid võistlusi. Hoiatusmärki vibutas vaid üks kohtunik, teised hoidsid käed taskus. Isegi märkuseid ei näidatud! Ainuüksi seetõttu tasus 9 tundi kuumas bussi loksuda, tehniline kindlus sai uuesti leitud!

Meie kolmas number, Ainar Veskus, alustas uljalt minuga koos, jäädes siiski peale neljandat kilomeetrit tagaplaanile. Õnneks ei teinud noormees endale kiire algusega liiga ja lõpetas 22.koha ning 1:43.14ga. Arvestades, et tegemist oli üle pika aja esimese 20 km võistlusega ja kaotus isiklikule rekordile jäi alla nelja minuti, võib comeback-i kordaläinuks lugeda. Ainar, kes veetis mõned aastad Belgias, on nüüdseks kodumaal tagasi ja leidnud uusti tee käimisradadele. Periooditi on noormees harjutanud lausa kaks korda päevas, loodetavasti alistub isiklik rekord juba lähiajal!

Neljas mees, Artjom Djatšuk on viimasel ajal töökoormuse tõttu vähe harjutanud. Tulemus 1:57.55 ja 24. koht ei pakkunud kindlasti rahulolu. Juulis pidi töökoormus väiksem olema ja noormees lubas taas treeningutele pühenduda. Usun, et Eesti meistrivõistluste ajal näeme juba hoopis teistsugust Artjommi!

Hommikul staadionil kavas olnud noorte 3000 meetri käimise võitis aga ülekaalukalt meie tulevikulootus Ruslan Sergatsjov. Tegemist on väga talendika nooremehega, kellelt ootame tulevikus suuri tegusid!

Tänada tuleb ka koondise juhti Toomas Rosenbergi, kes organiseeris transprdi, ajas kohapeal asju ning abistas joogipunktis- üks mees, seitse ametit!

Meie käijate järgmised stardid jäävad juulikuusse. Parimad võistlevad nädal enne Eesti meistrivõistluseid Balti matšil Valmieras, kus kavas 10 000 m. Kogu paremik saab kokku nädal hiljem Kadrioru staadionil.

Tulemused 

XVIII Bruno Junki mälestusvõistluste peaalade võidud läksid lätlastele

Laupäeval, 1. juunil toimunud XVIII Bruno Junki mälestusvõistluste peaala meeste 10 000 meetri käimises väljus tasavägises võistluses võitjana lätlane Edgars Gjacs Gulbenest ajaga 44.51,9. Teise koha saavutas Bruno Junki Käimisklubi käija Lauri Lelumees ajaga 45.00,3.
 

Naiste 5000 meetri käimise võitis juba viiendat korda lätlanna Agnese Pastare Ogrest ajaga 22.18,3. Ta oli varem võitnud 2008-2010 ja 2012. aastal. Kolmanda koha saavutas Maarika Taukul Bruno Junki Käimisklubist ajaga 26.27,5.

Eesti võistlejatest saavutasid oma vanuseklassis esikoha Ruslan Sergats̆ov Jooksuklubist Tempo poiste C vanuseklassi 1000 m distantsil ajaga 4.41,3 . 

Tütarlaste B vanuseklassi 3000 m käimises saavutas esikoha Anastasija Ponomarenko Kergejõustikuklubist Kalev Sillamäe ajaga 17.56,6 ning neidude A vanuseklassi 5000 meetri distantsil oli parim sama klubi esindaja Margarita Kozlova ajaga 30.28,3. 

Naisjuunioride 5000 meetri käimises saavutas esikoha Anz̆ela Suhhanova (PSK Narvic) ajaga 34.58,5.

Kokku osales XVIII Bruno Junki mälestusvõistlustel  53 käijat.

Allikas: EKJL

Euroopa Karikavõistlused- naiste 20 km

Naiste start anti 19. mail kell 13.15. Soojakraadid olid tõusnud juba 25 kraadini, finiši ajaks prognoositi kuni 30 kraadi. Ees ootas raske võistlus.

Meie esinumber Maarika Taukul võitles kogu distantsi kõhuvaludega, kuid suutis siiski võistlusmaa korralikult läbida, saavutades 58 naise konkurentsis 46. koha.

Aeg (1:56.23) jäi kuuma ilma ja kõhuhädade tõttu planeeritust kehvemaks, aga raskeid olusid arvesse võttes, oli tegemist tubli debüüdiga!

Raja kõrvalt aitas meid kogu päeva jooksul tiimi juht Toomas Rosenberg, täites üksinda nii treeneri, jootja, asjaajaja kui päevapiltniku rolli. Suured tänud Toomasele!

Foto: Toomas Rosenberg

Euroopa Karikavõistlused- meeste 20 km

20 km kogemuse toob teieni vahelduseks Lauri:

Kell 15.15 tuli lagipähe paistvat päikest ja pea +30c trotsides stardijoonele asuda. Ees ootas 20 kilomeetrist ringi. Lisaks minule tegi seda 74 konkurenti, kellest valdav enamus elavad ja treenivad proffidena.

See tähendab kõrge kvalifikatsiooni ja kogemustega ning tihti endistest tippsportlastest treenereid, füsioterapeute, massööre, pikki treeninglaagreid soojas kliimas, läbimõeldud toitumist ja taastumisvahendite kasutamist ning tugevat riigisisest konkurentsi. Kõik eelnev on mulle kättesaamatu, sestap tuleb eesmärkide püstitamisel olla kahe jalaga maa peal.

Realistlik oleks olnud heades tingimustes läbida distants 1:31-1:33ga. Põrgukuumus sundis aga korrektiive tegema. Enesekindlust ei lisanud ka Marguse sunnitud katkestamine hommikul. Karmid kohtunikud ei luba kindlasti kellelgi liigseid riske võtta. Juhuslik „kõver põlv“ joogipunktis või järsus kurvis sai nii mõnelegi võistlejale saatuslikuks kuigi enamus distantsist võidi käia korrektse tehnikaga.

Lootsin alustada 4:45 tempos. Alguses tuli see lihtsalt, võtsin positsiooni sisse võistlejate rivi lõpus ning üritasin maksimaalselt vedelikku tarbida (igal ringil), läbida kõik švammipunktid ning uduvihma piserdava duši. See kindlasti aitas, kuid kahtlemata ka väsitas ning sundis iga ring lisameetreid käima. Algusest peale oli eesmärk käia maksimaalselt puhta tehnikaga. See ka õnnestus. Minu kohta harukordsena ei saanud ei ühtegi hoiatust ega ühtegi märkust – õnnestus võistlus läbida puhaste paberitega. See võis tähendada ka liigset konservatiivsust, kuid eks annab enesekindlust järgmisteks võistlusteks.  

5-9 kilomeetrini oli küllaltki raske. Alateadlikult jätsin liikumiskiiruses väikese varu, sest distantsi alguses nö „punasesse käies“ võis lõpu poole oodata mida iganes: alates jalakrampide ja oksendamisega ning lõpetades minestamisega. Seda kõike tuleb üldjuhul igal suurvõistlusel ette.

10 km vaheaeg oli kõigest 48.49 ning enne seda ei ennustanud miski ette, et enesetunne võiks paraneda ja leiduks jaksu juurde panna.

Vargsi silmasin eespool liikujaid, Moldaavia ja Türgi käijat ning lätlasi Strautinsit ja Gjacsi. Vahe viimastega oli ca 100m.  

Miskipärast olin kindel, et Strautins kohtunike poolt diskvalifitseeritakse, viimased 5 võistlust ei ole ta suutnud tehniliselt korrektselt käia. Küll aga oli üllatus, et vähendasin jõudsalt vahet ka Gjacsiga, kes profina harjutades on käinud väga kiireid aegu. Palju aitasid ka Marguse ja Toomase ergutavad hüüded – aitäh Teile!

Minust omakorda möödus I ešelon – mehed, kes läbisid kilomeetreid 4.05-4.15 tempos ning nende jälitajad. Üritasin nii mõnelegi sappa hoida ning sellest innustust saanuna tõstsin ka kiirust, saavutades parimal juhul 4.39 km kohta.

15 km peal hakkas mulle selg ees vastu tulema igasuguseid mehi, ka neid, kes minust omakorda ringiga ees olid. Päris omapärane ja tiivustav tunne!

Lõpuks karistasin 3st lätlasest 2 ja kõik türklased! J Eks 2nädalane märtsikuine Türgi laager tuli kindlasti kasuks.

Finišis oli jõudu veel kiirendadagi – viimase kilomeetri läbisin 4.33ga. Kokkuvõttes edestasin 20 võistlejat, lõpetades ajaga 1:36.07 ja saades 55. Koha.

Finišis üritasid arstid turgutada ilmselgelt abivajavaid sportlasi. Ka minu käest küsiti kohe: are you okay ? Sain vastata jaatavalt, enesetunne oli uskumatult hea. Sama tempoga poleks probleem olnud veel vajadusel paar kilomeetrit läbida.

Kui esikolmik kaotas oma isiklikele rekorditele ca 3 minutiga, siis keskeltläbi oli võistlejate kaotus oma parimale tulemusele 4-5 minutit ja mõnedel ka ca 10 minutit. Võistelda kuumuses on hoopis midagi muud kui jaanipäeva jaheduses..

Kuni lõpuni pingelise võistluse võitis ajaga 1:21.41 venelane Denis Strelkov, talle järgnes vaid 8 sekundilise kaotusega hispaanlane Miguel Lopez. Kodupubliku rõõmuks pälvis Matej Toth pronksise autasu 11 sekundilise kaotusega võitjale.

Foto: Toomas Rosenberg

Euroopa Karikavõistlused- meeste 50 km

19. mail peetud Euroopa Karikavõistlustele Slovakkia käimismekas Dudinces startisin suurte ootustega. Plaan oli üritada MM-normi, Moskvast lahutas pisut rohkem kui kaks minutit! 50 km distantsil ei ole see suur vahe!

Kohale jõudnuna, jalutasin kõigepealt läbi kõik 12 aastat tagasi tuttavaks saanud kohad- võistlusraja, kiriku, hotelli, leidsin üles isegi põõsa, mille ees tosin aastat tagasi oma debüütvõistlusel pilti sai tehtud. Ütlemata nostalgiline ja mõnus tunne!

Ettevalmistus oli üldjoontes sujunud plaanipäraselt. Kaks nädalat enne starti sai küll autorehve tassides reie tagakülge venitanud ning kolm päeva sundpuhkust peetud, kuid erilist jälge see ettevalmistusele tõenäoliselt ei jätnud. Pigem mõjutasid suured eraelulised probleemid, mille tõttu oli treeninguteks häälestumine viimased kaks kuud häiritud. Sellele vaatamata, suutsin võistluste ajaks muremõtted eemale peletada ja etteastele keskenduda.

Võistluspäeval helises kell 4.15. Väike söök, võimlemine, pisut lugemist ja minek! Start anti kuuma kartuses 7.30 hommikul. 

Alustasin ettevaatlikult, isegi liiga, läbides esimese kilomeetri 5.30ga. Seejärel panin oluliselt juurde, aga vajalikku 5.05-te ei olnud kusagilt võtta. Liikusin 5.11-5.17 tempos, see tundus küllaltki nõudlikuna. Esimesed 20 km tulid päris raskelt. Ka temperatuur oli vahepeal 15 kraadi pealt 25ni tõusnud, lisaks olin kogunud hulgaliselt märkuseid. Hakkasin aru saama, et täna jääb rekord purustamata. Peale 20ndat kilomeetrit läks enesetunne paremaks, osalt ka seetõttu, et olin tempos järele andnud. 21 kilomeetrit läbisin 1:49.20ga. Nagu ülalpool mainisin, olin selleks ajaks saanud üsna mitmeid märkuseid, hoiatustest mul aimu polnud, kuna otsustasin tablood ignoreerida- käisin esimestest meetritest peale tehniliselt nii hästi kui suutsin. 21. kilomeetril pandi punane lapats ette, mis tähendas seda, et esimest korda kogu karjääri jooksul tuli 50 km distants pooleli jätta. 

Olin löödud, kuid mitte masenduses- tehnika parandamiseks olin teinud kõik mis minu võimuses. Alates novembrist tegin 3-4 korda nädalas 20-60 minutilisi venitustreeninguid, lisaks ohtralt erialaseid harjutusi. Viimased kaks nädalat tegin kilomeetri jagu erialaseid harjutusi lausa iga päev! Midagi pole teha, vahel lihtsalt ei ole sinu päev! Peaaegu kõik käijad on kogenud diskvalifitseerimise valu, see käib ala juurde.

Tagantjärele tuleb tõdeda, et enesetunne ja tehniline tunnetus ei olnud sellel päeval head ning see väljendus ka tulemuses. 

Kas oli põhjuseks tervise- ja olmeprobleemid, halb tehnika või kõik kokku, ei oma enam tähtsust. Siit tuleb edasi minna ja teha sügisel vigade parandus!

Foto: Emmanuel Tardi

Edasi võideldes

Margus

Eesti koondis Euroopa Karikavõistlusteks

Reedel lendab Eesti käimiskoondis Euroopa Karikavõistlustele Slovakkiasse. Oleme esindatud parimas võimalikus koosseisus- kõik esinumbrid on võistlusteks valmis ja tulevad Bruno Junk Käimisklubist!

Naiste 20 km käimises on Maarika Taukulil 58 konkurenti, meeste samal distantsil võistleb Lauri Lelumees 75 atleedi konkurentsis. Meeste 50 km-s on osavõtjaid distantsile kohaselt 50. 

Koondise juhina sõidab kaasa Toomas Rosenberg.

Pühapäeval (19.05) stardime järgmiselt:

7:30 meeste 50 km - Margus Luik

13.15 naiste 20 km- Maarika Taukul

15.15 meeste 20 km- Lauri Lelumees

Logo: www.dudinskaatletika.sk

 

 

Avastart Mikenase memoriaalil

Reede hommikul kell 9.00 asusime Lelumehega Tallinnast Birštonase suunas teele. Enne seda jõudsin veel koolis ühe tunni anda. Esimene peatuspaik oli Läti kergejõustiklaste treeningkeskus Murjani. Parkisime sõiduvahendi ära ja edasi läks sõit meile vastu tulnud klubi bussiga. 

Kella kuue paiku õhtul tervitas meid südasuvine Lõuna-Leedu kuurortlinn Birštonas. Aafrika soojalaine oli sealse temperatuuri 20 kraadini tõstnud! Peale kaheksa ja poole tunnist teekonda vihmasest ja külmast Tallinnast, olime sattunud otse suve südamesse! Nemunase jõe ääres paiknenud majutuskohas oli see-eest oluliselt külmem kui ões, ruumis kannatas olla vaid jopega. Toasooja oli 11-12 kraadi jagu, päris auru suust ei tulnud, aga palju puudu ka ei jäänud! 

Enne õhtusööki tegime kerge treeningu. Soojendusringiks liitus meiega eelmisel õhtul Sillamäelt startinud Artjom Djatšuk, kelle reis liinibussidega marsruudil Sillamäe-Tartu-Riia-Kaunas-Birštonas vältas lausa 15 tundi!

Järgmisel päeval starti minnes, oli ilm juba rohkem tuttavlik. Öösel oli sadanud, rada lompe täis ja suvesoojast oli saanud kevadine 13-14 kraadi. Sellised tingimused sobisid võistlemiseks paremini, kuna 20-kraadine kuumus oleks organismile esialgu liigne šokk olnud.

Välishooaja avastardi peaeesmärk oli võistluskoormuse saamine ja tehnika testimine. Kohtunikud on sellel võistlusel alati ranged olnud, seega sobis jõukatsumine ideaalselt Euroopa Karikavõistluste peaprooviks.

Distantsi alguses vibutati kõigile usinasti kollaseid kaarte, ei pääsenud neist minagi. Mida aeg edasi, seda rahulikumaks kohtunikud muutusid, ka tehniline tunnetus muutus paremaks. Lelumees oli kogu aeg nägemisulatuses, ohtlikuks ma talle siiski kordagi ei saanud, 20 km spetsialistina oli tal teravust rohkem.

Rada ise oli tõusuderikas ja lompidega kaetud, osa distantsist puhus arvestatav vastutuul. Lisaks veel karmid kohtunikud ning eilne kaheksa ja poole tunnine reis jätsid etteastele kindlasti oma jälje, kuid minek oli avastardi kohta siiski päris hea! Kontrollisin tehnikat ning liigseid riske ei võtnud. Kõik plaanitu õnnestus ning etteastele järgnenud videoanalüüs sisendas kindlust, et vaatamata kahele hoiatusele, olen tehniliselt paremaks läinud. Sama võib öelda ka Lauri Lelumehe kohta, kes samuti vaatamata kahele hoiatusele käis tehniliselt küllaltki hästi.

Kokkuvõttes sai Lelumees 1:34.34ga viienda, mina tema järel 1:35.52ga kuuenda ning Artjom Djatšuk isikliku rekordi 1:48.37ga seitsmenda koha. Esinelik oli seekord püüdmatu, koosnedes Leedu ja Valgevene profikäijatest.

Naiste 10 km käimises oli meie esinumber Maarika Taukul seitsmes, saades ajaks 53.47. Temalgi polnud profisportlaste vastu vähimatki võimalust, küll aga sai kindlust ja kogemusi eesseisvateks võistlusteks.

Lõpujoon ületatud, tormasime kohe pesema ning bussi, et võimalikult normaalsel ajal kodus tagasi olla. Tallinna jõudsime üheteistkümneks õhtul, olles end vahepeal korraliku koguse leedu šašlõkiga  premeerinud. Siinkohal suured tänud Bruno Junk Käimisklubi juhile Toomas Rosenbergile!

Kokkuvõttes saime kõik vajaliku võistluskoormuse kätte. Etteaste oli esimeseks ja ühtlasi ka viimaseks stardiks enne 19. mail toimuvaid Euroopa Karikavõistlusi, kus oleme täiskasvanute distantsidel esindatud parimas võimalikus rivistuses: meeste 20 km Lauri Lelumees, naiste 20 km Maarika Taukul ja meeste 50 km Margus Luik. Eesti koondise juhina sõidab Slovakkiasse kaasa Toomas Rosenberg.

Kohtumiseni karikavõistlustel!

Äitäh Adidas!

Tänu väikesele tutvusele ja osaliselt ka senistele saavutustele, nõustus Adidas mind toetama, andes varustuse, mis katab mu igapäevase põhivajaduse.

Kui olen tubli ja suudan täita tiitlivõistluste normi, võib unistada ka väikesest lepingust.

Ütlemata suured tänud- nii hea kui keegi hoolib! Annan endast parima, et olla varustuse vääriline!

Minu austus läheb Adidas Baltics SIA Estonian Branch-ile!

Tugev testtreening

Möödunud laupäeval tegime Lauri Lelumehega Kalevi staadionil tugeva testtreeningu, läbides 10 000 m. Testi põhieesmärk oli imiteerida võistlust ja kontrollida tehnikat. Selle tarbeks sai kogu treening ka statiivi abil videosse võetud ja läbi analüüsitud. Üritasin hoida 4.30 tempot, see enam-vähem ka õnnestus. Keskmiseks kilomeetri ajaks kujunes 4.33.

Ilm oli jahe ja tuuline, pool maad puhus vastutuul. Õnneks oli väljas päike, mis meeleolu üleval hoidis ja pingutuse nauditavamaks tegi. Kümme kilomeetrit kadus ruttu jalge alt. Kaotasin Lelumehele täpselt 200-meetriga, ajad vastavalt 44.46 ja 45.37.

Sellel laupäeval teeme välishooaja avastardi Leedus Mikenase memoriaalil, kus kavas on 20 km.

Päikest!

Rekorditesadu klubide karikavõistlustel

Halbade ilmastikuolude tõttu toimusid Eesti klubide karikavõistlused seekord Jõhvi külje all asuvas Ahtme Spordihallis. 150-meetrisel ringil oli palju möödaminekuid ja kurvis käimist, mis võistlemist raskendasid. Ometi suutsid pea kõik meie paremad käijad näidata isiklikke rekordeid. See annab lootust edukatele välisstartidele!

Naiste 3000 meetri käimises oli kindel favoriit Bruno Junk Käimisklubi esindaja Maarika Taukul, kel võidu vormistamisega raskuseid ei tekkinud. Taukuli võiduaeg 14.48,4 tähistas isiklikku rekordit ja kõigi aegade teist tulemust. Teise koha saanud Margarita Kozlova Sillamäe Kalevist kaotas liidrile üle kahe minuti, saades lõpuajaks 17.16,0. Kolmas oli samuti Sillamäe Kalevi esindaja Anastasija Ponomarenko ajaga 17.26,3.

Võistkondlikus arvestuses läks naiste võit KJK Sillamäe Kalevile (23 punkti), järgnesid PSK Narvic (14 punkti) ja Bruno Junk Käimisklubi (12 punkti).

Meeste 5000 meetris sündis võistluste tugevaim tulemus kui Bruno Junk Käimisklubi sportlane Lauri Lelumees läbis distantsi isikliku rekordi ja Eesti kõigi aega teise tulemuse 20.43,6ga. Vassili Matvejevi Eesti siserekordist (20.17,4) jäi puudu vaid 26 sekundit! Teise koha sain klubikaaslasena mina. Aeg 22.01,2 erilist rahulolu ei paku, samas ei olnud resultaat sellel võistlusel põhieesmärgiks, oluline oli tehnika testimine. Kolmas oli pikalt käimisspordist eemal olnud ja vahepeal Belgias elanud Sillamäe kalevlane Ainar Veskus, ajaga 22. 53,1. Neljanda koha sai isikliku rekordi püstitanud Eesti Maaülikooli sportlane Virgo Adusoo (23.17,3), neljas oli samuti rekordit parandanud Artjom Djatšuk Sillamäe Kalevist, saades lõppajaks 24.36,5.

Klubide karika meeste arvestuses võitis kindlalt Bruno Junk Käimisklubi (27 punkti), järgnesid KJK Sillamäe Kalev (19 punkti) ja Narvic PSK (11 punkti).

Treeningud Türgis

16-31 märts viibisime Lauri Lelumehega Türgi kuurortlinnas Alanyas treeninglaagris. Põhieesmärgiks oli ära teha kuus võtmetreeningut. Esimesel nädalal oli plaanis 7x2km, 17,1 km temp. ja 40 km. Teisel nädalal 8x2 km, 18,2 km temp. ja 45 km. Nädalate kogumahud tulid 174,7 ja 177,1 km. Mikrotsüklis kulus treeningutele keskeltläbi 25 tundi. Kokku tegime 25 workouti. Kõige adekvaatsema hinnangu andsid meid iga päev pilguga saatnud kaupehed, hõigates kommentaare stiilis „don`t run so much, it`s bad for your health!“ ja „come on men, you are on holiday!“.

Ilm soosis treeninguid, püsides stabiilselt 20 soojakraadi juures. Paaril päeval pakkusid pilved ja hoovihm mõnusat kosutust. Korra käisime jonni pärast ka Vahemeres ära.

Tegemist oli vaieldamatult karjääri paremini õnnestunud laagriga. Kõik plaanitu sai väga kvaliteetselt ellu viidud. Rikkalik hommiku- ja õhtusöök, massaaž, saun ning 11-tunnine ööuni garanteerisid piisava taastumise.

Magama läksime kella 21-22 vahel, äratus oli kell 8.00. Lisaks pikutasime 90 minutit lõunapausi ajal.

Kohalikele pakkus meie liikumisviis suurt huvi. Plaksutati, pildistati ning ergutati vahetpidamata. Üks noormees üritas meid rolleriga sõites hoo pealt filmida, pääsedes napilt kokkupõrkest äärekiviga. Väikese käimispisiku me kuurortlinna ikka poetasime, sest ühel hommikul pargis võimeldes, kihutas meist mööda vägagi stiilipuhast kiirkäiku tegev ülikonnas türklane!

Vabal ajal lugesime Lelumehega üksteise võidu raamatuid, arvutist käisime kaarega mööda- kordagi ei tekkinud tahtmist kuvarile pilku heita!

Elu-olu meenutas pisut elitaarset vanadekodu. Ümberringi jõukad pensionärid ja kaunis ümbrus. Meie meelelahtus piirdus õhtuse jalautuskäigu ja kohalike ärimeeste eest põgenemisega. Nimelt sai esimestel päevadel härradele lubatud, et mõtleme nende pakkumiste üle järele. Türklased tõlgendasid seda kindla ostusoovina ja tüütasid meid päevast-päeva. Lõpuks tuli liikuda juba kõrvalteedel.

Müügimehed on nad muidugi kõvad, nii lahkus Lauri lõhnapoest ühe pudeli asemel kolmega, kusjuures hind jäi peaaegu samaks.

Ühel õhtul õnnestus siiski ka midagi märkimisväärset korda saata-peale õhtusööki rebis kohalik kaunitar meil Lelumehega särgid seljast ja kamandas vanurite ette kõhutantsu tegema. Nii me siis tädide meeleheaks koos türklannaga pisut pulli tegime. Meiega koos tiriti ette ka esialgu paaniliselt toolist kinni hoidnud vanahärrad, kes tüüpiliste põhjamaalastena algul vedama ning hiljem pidama ei saanud. Uskuge mind, palja ülakeha ja korraliku kõhuga meessoost vatsatantsija on naljakas vaatepilt! Türgi kõhutantsu põhielemendid said meile kõigile igatahes selgeks.

Paaril korral kogesin ka tüüpilist „Lelumehe-nalja“ kui õhtul pimedas teki alla pugedes toatelefoniga kohtud või treeningule sättides sokist vaseliinipurgi leiad.

Kokkuvõttes olid igati meeleolukad ja kordaläinud kaks nädalat. Jõudlus ja mahud ainult spordile pühendudes olid poolteist korda suuremad kui kodus töö kõrvalt pusides- kvaliteedi ja mahu vahe oli meeletu!

Aprilliga algab võistlushooaeg, ootame lume sulamist ja esimesi starte!

Kes soovib, see saab ehk kohtumine kilpkonnaga

Teinekord pakub elu imelisi hetki, olukordi, mida on raske mõistusele tuginedes seletada ja mis panevad mõtlema, et keegi kõrgem valitseb meie meeli ja mõtteid.

Öeldakse, kes väga tahab, selle soov ka täitub. Kogesin seda hiljuti omal nahal.

Viimased kaks nädalat veetsin treeninglaagris Türgi kuurortlinnas Alanyas. Kohe esimesel päeval sattusin aktiivse müügimehe peale, kes üritas mind laevareisile meelitada, lubades palju päikest ja kauneid kaljusid. Kuna ilm ja vesi olid meresõiduks pisut jahedavõitu ning treeningplaan tihe, ei kaalunud ma müügimehe pakkumist tõsiselt. Küll aga jäi kripeldama reklaamplakatil ilutsenud pilt turistist hiiglalsliku merikilpkonnaga. Mees lubas, et kilpkonni näeb kindlasti!

Nagu ülalpool mainitud, ei võimaldanud treeningplaan päevapikkust merereisi siiski ette võtta. Lohutasin end mõttega, et küll kunagi turistina saab ka see sümpaatne mereelukas üle vaadatud.

Möödusid mõned päevad. Pikka otsa tehes, möödusin ootamatult hotellist nimega Turtle. Selle kõrval, turistidest puutumata rannaribal, möödusin äkitselt väikesest merikilpkonnast, kes usinasti kõnniteel sibas. Olin pika ja raske treeningu lõppfaasis, väsinud ning pisut omas maailmas. Millegipärast ma ei peatunud, vaid põrutasin edasi, heites kilbule vaid hoo pealt kiire pilgu. See silmapilk jäi päevadeks kummitama- ei suutnud end ära kiruda, et pikemat peatust ei teinud.

Ühel õhtul linnas jalutades, nägin peatänava ääres basseini, kus paar merikilpkonna usinasti ringi ujusid. Uurisin ja puurisn elukaid iga nurga alt, katsudes näpuga ja tõstes ühest paigast teise. Noor kilpkonnapoiss oli väga uudishimulik, ujudes minu näppu nähes koheselt ligi. Vanem kilpkonnaonu end käperdada ei lasknud, hoides elukogenult eemale. Oli tore kogemus, aga minu soov on alati olnud vaadelda loomi vabas looduses. Sellest saadav emotsioon on hoopis võimsam ja ehedam!

Järgmisel nädalal olin taas pikka otsa tegemas, möödudes tuttavast rannast. Otsisin tulutult silmadega kilpkonni. Äng ja kahetsus kasvas üha suuremaks. Positiivselt mõtleva inimesena, olin siiski tänulik ka selle põgusa kohtumise eest möödunud nädalal.

Laagri viimane päev oli päiksespaisteline ja ilus. Valitses pisut nostalgiline tunne viimast korda koduseks saanud treeningrada läbida. Hotellini ei olnud enam palju maad kui ühtäkki seisis minu ees kõnniteel keskmise meloni mõõtu väärikas kilbikandja. Küll mitte merikilpkonn, aga tema maal elutsev sugulane. Ehmatasin hetkeks paigale, suutmata uskuda oma õnne! Seekord jätsin stopperi seisma ja võtsin väärika külalise korraks käte vähele, aidates looma kõnniteelt looduslikule pinnasele. Kilpkonnaonu laskis sel rahulikult silmi pilgutades sündida, võttes suuna üle kiviklibuse maariba mere poole.

Süda hüppas rõõmust ja treeningu lõpp kujunes hea emotsiooni ajel oodatust tempokamaks! Ma siiski nägin teda!

Koduteel tabasin end mõttelt- kui inimene sisimas midagi väga tahab, siis suure tõenäosusega ka soov ühel või teisel kujul täitub. Soovi jõud peitub selle suuruses.

Never ever give up!