Monday, April 25, 2011

Parimad klubid käimises on meestest KJK Kalev Sillamäe ja naistest KSK Alem

23. aprillil avati Tabiveres Eesti klubide karikavõistlustega käijate suvine võistlushooaeg. Meeste karikavõistluste distantsil 10 00 meetris saavutas esikoha Bruno Junk Käimisklubi võistleja Lauri Lelumees ajaga 43.14,2, mis on ka nende võistluste rekordiks. Eesti klubide karikavõistlusi käimises peetakse alates 1991. aastast. Naiste 5000 m distantsi võitis KSK Alem naiskäija Kaidi Kori ajaga 28.55,4. Võistkondlikult osutusid meeskondadest kolmeks paremaks klubiks KJK Kalev Sillamäe, Bruno Junk Käimisklubi ja NPSK Narvic. Naiskondadest võitis esikoha KSK Alem NPSK Narvic ees.

Lisaks ametlikule kokkuvõttele tasub mainimist, et võistlesime seekord vastrenoveeritud ja uue tartaankatte saanud Tabivere staadionil. Ilm oli vähese tuulega, päikeseline ning sooja oli ca 15 kraadi.

Ringi pikkuseks oli 314,2m kuid 10 000m oli cm täpsusega välja mõõdetud - siin hinnaalandust ei tehta! Harjumatu pikkusega ring tulemustele mingisugust pitserit ei vajutanud, pigem vastupidi. Distantsi esimese poole läbisin ajaga 21.44. Tihedalt püsis mul kannul noor ja vihane konkurent Akim Ovsjannikov. Lasin ta vahelduseks paariks ringiks ette tööd tegema ning raputasin seejärel otsustava kiirendusega maha. Teine 5 km läbisin kiiremini kui esimese – ajaga 21.30. Kokkuvõttes tuli elu paremuselt teine tulemusel sel distantsil. Akim andis lõpus tempos veidi järgi ning lõpetas ajaga 44.50.

Tublit vormi näitas meie klubi veterankäija Rein Sumberg, kes suutis edastada tervet trobikonda endast kolm korda nooremaid sportlasi ja näidata aega 55 minuti sees. Hea oli vaadata, kuidas Rein tehniliselt korrektse ja võimsa käigustiiliga noortele mahlamütsidele koti pähe tõmbas J

Vahendas Lauri Lelumees

Wednesday, April 20, 2011

"Kõigest" Eesti meister...


Viimasel ajal on minu kõrvu jõudnud sosinad, justkui poleks Eesti meistritiitlil enam mingit väärtust! Kiibitsejad väidavad, et konkurente on vähe ja mis nii viga tiitleid noppida!

Esimese hooga võib see tõepoolest nii tunduda, tegelikkus on siiski sootuks teine! Loomulikult ei ole Eesti meistritiitel võrreldav olümpiavõiduga, kuid niisama ei riputata medalit kaela ühelgi alal. Piisab kasvõi ühest tugevast konkurendist ja tiitlivõit muutub vägagi väärtuslikuks!

Tugeva konkurendi olemasolu eeldab kogu oma vaba aja, energia ja jõu mängu panekut. Konkurentide arv ei oma siinkohal mingisugust tähtsust- on neid üks või üksteist, pingutada tuleb ikka kogu hingest!

Inimesed ei hooma kui palju tööd ja pühendumust nõuab eesmärk olla mingis valdkonnas Eesti parim. Isegi Eesti edukaim margikoguja peab kõvasti pingutama ja kogu oma vaba aja markide otsimisele pühendama, et keegi temast ei mööduks! Kui mõni mõtleb, et käimine on Eestis suhteliselt marginaalne ja vähepopulaarne spordiala, siis on tal osaliselt õigus, see aga ei tähenda, et Eesti meistriks tulekuks piisab lihtsalt distantsi läbi jalutamisest.

Selleks, et näiteks mina suudaks oma tiitlivõitu kaitsta, tuleb aasta lõikes läbida iga päev keskeltläbi 15-20 km. Lisades sinna juurde veel jõu-, tehnika- ja venitusharjutused, tuleb iga päev pingutada keskeltläbi 2-2,5 tundi. Seda kõike peale 8-tunnist tööpäeva!

Loomulikult on aastas ka puhkepäevi, need aga teenitakse välja siis kui laupäeviti on läbitud 57 km. Selline treening "ampsab" 6-7 tundi sinu vabast laupäevast.

Lisaks sellele, tuleb jälgida toidusedelit ja unereziimi, loobudes liigsest pidutsemisest ja muudest ahvatlustest. Kõike seda järgides, olen jõudnud Eesti ja Baltimaade paremikku. Nüüd kujutage ette, millist pühendumust ja pingutust võiks nõuda sealt edasi liikumine?


Alati Teie,

Margus

Monday, April 18, 2011

Eesti „mahekäijad“ võistlesid edukalt Läti meistrivõistlustel käimises


Taaskord viib kevade saabumine, lume minek ja lindude tulek meid naabervabariiki, kus igakevadise vormitestina ootas ees 50 ringi ehk 20 000m läbimine Murjani spordikooli tartaankattega staadionil.


Saabusime võistluspaika reedel, 15. aprillil ehk päev varem. Meid tervitas kohapeal endine käimiskorüfee Aivars Rumbenieks ning päevinäinud koolimaja. Teinud kohustusliku tiiru ümber hoone põikasime korra sisse ka kooli võimlasse (tegu on sama kooliga, kus nooruspõlves ladus põhja meie edukaim maratonimees Pavel Loskutov).


Võimlasse sisenedes oleks keegi justkui käivitanud ajamasina – nii nagu see võimla nägi välja 40 aastat tagasi, samasugune oli pilt ka täna. Vana inventar, päevinäinud kummimattidest jooksurada, nurgas üksikud sangpommid, hantlid jm vahendid.. elamus oli ehe! Kahjuks olime meie Margusega seekord ainukesed Eesti esindajad. Erinevatel põhjustel Eesti naiskäijad sellel võistlusel ei osalenud. Võistluspäeval oli meeste stardiaeg tavapäraselt kell 13:30. Kõik see tähendas pikka praadimist ja vedelemist. Tegevus, mis tõsiselt treeningutesse suhtuvatele sportlastele on väga harjumatu.


Stardipaugu kõlades oli tegemist, et Läti paremikuga ühes tempos püsida. Juhtgrupi moodustasid tugev Läti kolmik - olümpiasportlased Arnis Rumbenieks ja Igors Kazakevics ning üha paremasse vormi tõusev noorema generatsiooni esindaja Janis Strautins. Jätnud väikese aupakliku vahe järgnes neile Margus ning seejärel mina. Kuna Marguse algtempo (ca 4.30 km kohta) tundus mulle liiga kiire, siis käisin väikese vahega läbides kilomeetreid ca 4.37 tempos. Kaarte segasid nooremad 10 km käijad, kes startisid meiega samaaegselt. Aeg ajalt möödusime ringiga mahajääjatest. Enne 10 km läbimist sain Marguse kätte ning hambad ristis tempot hoides möödusin (10 km vaheaeg 46.24). Mida lähemale jõudis finišijoon, seda paremaks läks enesetunne ja kiiremaks tempo. Viimased 5 km läbisin lausa 21.58-ga, lõpus möödusin veel Strautinsist. Raske pingutuse tasuks tuli isiklik rekord 20 000m distantsil ehk 1:31.48,0 – tegemist on kõigi aegade 7. tulemusega Eestis. Lõpetasin võistluse seega III kohaga, Läti meistriks tuli Arnis Rumbenieks ajaga 1:29.35,0.


Margusel oli eelmisel nädalavahetusel läbitud 37 km tugevat treeningut veel jalgades, seetõttu oli distantsi II pool vaevarikas – lõppaeg 1:36.29,0 (5. koht). Võttes võistlust pigem tugeva treeninguna on tema põhieesmärgiks ikkagi edukas esinemine maikuistel Euroopa karikavõistlustel, see aga eeldab kõikide mahutreeningute järjepidevat sooritamist.



Tehniline pool oli meil mõlemal veel veidi konarlik, kuid avavõistluste kohta lootustandev. Üks on selge – tehnikaharjutuste osakaalu tuleb lähikuude treeningutes oluliselt suurendada.



Koostas,


Lauri Lelumees

Friday, April 8, 2011

Seiklusjutte maalt ja merelt


Reisi korraldusliku külje pealt tuleb mainida, et lendasime äriklassis ja ööbisime 4-tärni hotellides. See kõik ei olnud priiskamine, vaid Lelumehe hea organistaoorse töö vili.


Valitud loteriimajutusega pakett kujunesi igati eksklusiivseks! Lennujaama ooteruumis pakuti tasuta süüa-juua-internetti, isegi dusi all sai käia! Sama luks oli lennusõit-joogid-söögid-telekad ja pikk istmevahe.


Hotellis serveeriti naeratuste saatel lisaks tasuta kohvile-küpsistele ja internetile ka regulaarselt puuviljavalikuid.


Lisaks treeningutele sai Phuketi piirkonnas ka pisut ringi vaadatud. Esimesena võtsime ette Khao Sok-i rahvuspargis paikneva vihmametsa. Sadamast 2 tunni paadisõidu kaugusel asuv mets jättis võimsa mulje. Pidev siristamine, ahvide kisa ja meeletu kuumus-kõik see oli uus ja põnev kogemus!


Ahvide hääli oli pidevalt kosta, puu otsas nägime neid aga alles oma ekspeditsiooni lõpus-ega nad väga kergelt näole anna! Meie giidi sõnul, pidi eriti kõva kisa tegema emane ahv, andmaks märku, et on just isase käest "sutsaka" saanud ja rohkem koslilasi külla ei oota.


Linde, liblikaid ja sisalikke kohtas teepeal üsna ohtralt. Kõige suuremat elevust tekitasid siiski lehtedel ja jõgedes varitsenud kaanid, kes end aplalt meie jalgade külge imesid. Laurid meeldisid neile millegipärast eriti, mind ei puretud kordagi!


Äkki meeldisid neile, nagu ka Tai naistele, karvased jalad? Minu raseeritud sääremarjad jätsid need elukad igatahes külmaks.


Öö veetsime järve peal ujuvates bambushüttides, aknad-uksed pärani. Harjumatult olid sealsed ööd sääsevabad. Hommikul ärkasin katusekilel peesitava sisaliku krabina peale.


Lelumehe happy-ending


Ühel vabadest pealelõunatest külastasime lähedal asuvaid Phi-Phi saari. Filmist "The Beach" tuntud paradiisirand Maya bay-s jättis kustumatu mulje. Kuna liikusime suure alusega, peatus see umbes 500 m rannast ja meil lubati vaid paadi juures snorgeldada. Meid see ilmselgelt ei rahuldanud, tahtsime Lelumehega jala paradiisirannas maha panna!


Sel ajal kui 200 turisti paadi ümber jalgadega vehkides kalu eemale ajasid, otsustasime omal jõul rannas ära käia. Arvestasime, et meile antud tunnist ajast peaks selle tarvis piisama. Algatuseks võtsime suuna lähedal asunud kõrval-ranna suunas. Sinna jõudmine ei valmistanud kummalegi erilist raskust. Pärast pisikest hingetõmbepausi, otsustasin põhiranda ujuda. Lauri jäi vanasse kohta hinge tõmbama ja kalasid vaatlema. Poolel teel randa vaatasin, et snorgeldajate mass vees hakkab vähenema, tekkis kahtlus, et äkki minnakse varem liikvele. Pidasin targemaks tagasi ujuda, rannast lahutas mind vaid 100 meetrit!


Tagasitee laevade vahel oli üpris raske-suured lained käisid üle pea ja vahepeal ka sügaval kurgus. Loomulikult ei olnud mul ja Lelumehel ainuksestena ka päästeveste. Jõudsin siiski viimasel minutil pardale. Plaanitud tunni asemel snorgeldati 25 minutit!


Koheselt pandi mootorile hääled sisse ja tehti minekut. Vaatasime vennaga ringi, et leida Lelumeest, aga poissi polnud kusagil! Jooksime madruste juurde ja selgitasime, et üks mees veel ujub! Nemad aga keeldusid tagasi minemast, väites, et graafik on tihe ja küll keegi ta üles korjab! Nii jäi Lelumees ujumispükste ja hingamistoruga paradiisisaart ümbitsevasse Maya baysse kalu imetlema.


Olime vennaga terve reisi pinges! Vahepeal külastasime ahvide saart. Aplad ahvid jõid turistide pakutud fantat ja sisisesid ähvardavalt kui keegi üritas liialt lähedalt pilti teha. Minekule sättides, üritasin kanuud oksa küljest lahti sõlmida, aga suur isaahv kalpsas ligi ja paljastas ähvardavalt kihvad. Kavalad loomad ei taha oma toitjaid enam saarelt minema lasta!


Laeva juures ulpides, visati igaühele küpsiseid. Neid vees leotades, muutus ümbrus koheselt ligi ujunud kaladest roheliseks-aplad kalad olid küpsiseampsu eest nõus isegi mõnda aega peos istuma.


Monkey beachilt naasnuna ja Phi-Phi don-il keha kinnitanuna, ootas meid sadamas ujumispükstes Lelumees, kellele oli ära jäänud ekskursiooni kompensatsiooniks tasuta kiirnuudlisupp pihku topitud. Seal ta oli-nuudleid löristav ja päikesest põlenud, aga ometi õnnelikult pääsenud!


Poiss oli ennast itaallaste paati vinnanud ja päästmist palunud. Need võtsid merehädalise lahkelt pardale ja nii õnnestus Lelumehel, erinevalt minust, siiski jalg paradiisirannale asetada-lõpp hea, kõik hea!


Tagasi Phuketil, tutvusime sealsete elevantidega, kes banaani saanuna meil ilusti londiga ümber kaela kinni võtsid ja siis kummardades valjuhäälselt tänu avaldasid.


Omaette "atraktsiooniks" kujunes ka kohalik massaaz. Mõnele mehele hakkas see nii meeldima, et käis üle päeva kaunite Tai noorikute manu. Võibolla oli aga põhjuseks karmidest treeningutest valutavad jalad-tõenäoliselt oli tõde kuskil vahepeal. Oma tööd need tütarlapsed igatahes oskasid!


Üheks vaba aja veetmise vormiks kujunes kohalikega turul tingimine. Minule see ajaviide ei meeldinud, aga vend Laurit paistis kohalikke naeruväärsete hindadega ärritamine lõbustavat.


Taktika seisnes selles, et kõigepealt käidi välja hinnapakkumine ja kui kaupmees selle välja naeris, tuli käsi laiutades sündmuskohalt minema jalutada. Pöördvõrdeliselt eemalduvate sammude arvuga, langes kauba hind. Harvad polnud juhused kui oleks kokkuleppele jõutud isegi alghinnast madalama summa osas. Nii suur oli kaupmeeste soov äri teha!












Tagasivaadates sai tehtud nii rasket tööd kui nalja-käis töö ja vile koos!


Alati Teie,


Margus



Treeningutest Taimaal


Pean kõigepealt vabandama, et oma postitusega nii hiljapeale olen jäänud. Viimased kaks nädalat on olnud väga kiired ja väsitavad-siinse kliima, ajavahe ja elu-oluga harjumine võttis päris kaua aega. Siiamaani lähen peale AK-d magama ja uinun silmapilkselt. Lisaks valitseb kerge tusatuju, nagu ikka sügavast suvest talve naastes.


Nüüd aga treeningutest. Nagu eelmises postituses mainisin, viibisime kaks nädalat päikesepaistelisel Phuketi saarel. Valge liiv, palmid ja helesinine vesi-kõik olid olemas. Olin laagris koos kahe, 23. aprillil sündinud Lauriga-üks neist minu vend, teine kauaaegne konkurent ja sõber.


Vend Lauri valmistus kevadiseks Riia maratoniks, meie Lelumehega peagi algavatesks Euroopa Karikavõistlusteks.


Läksime Taisse kuuma ilma kogemust saama, eesmärgiga valmistuda Euroopa Karikavõistlusteks ja seal valitsevaks põrgukuumuseks. Karikavõistlused toimuvad 21. mail Lõuna-Portugali kalurilinnakeses Olhaos. Mai lõpp Lõuna-Portugalis on tavaliselt kuum-kuum, nii et pisikene praadimine Tai päikese all tuli eeldavasti kasuks.


Tuleb tunnistada, et see eesmärk meil ka täielikult õnnestus- öösel lennukist maha astudes oli tunne, nagu saanuks sooja fööniga näkku. Päevane temperatuur oli pidevalt 30-35 kraadi, öösel langes termomeetri näit 24ni. Kõik see tingis olukorra, kus vaatamata tugevale tahtele, olime sunnitud osad treeningud jooksulindil sooritama. Sealne 25-kraadine õhk tundus õuest sisenenuna hetkeks kui külmkappi astumine. Lindil tööd tehes aga nõretasid juba mõne aja pärast higist. Higistatud sai üldse kõvasti, suur õhuniiskus pani veel i-le täpi. Laagri lõppedes kaalusin 64,6 kg-nii madalat näitu ma oma varasematest mõõtmistest ei mäletagi!


Kuumuse tõttu andsime mahus veidi järele, samas võitsime intensiivsuses-lindil sooritatud tempotreeningud olid väga kvaliteetsed ja nõudlikud! Minu jaoks olid linditreeningud esmakordne kogemus ja peab tõdema, et lindil liikudes on tehnikat hoopis kergem kontrollida-seega oli sellekohane treening igati õigustatud!


Treeningute kokkuvõtteks võib öelda, et kõik vajalik sai enam-vähem tehtud. Treeningud olid intensiivsed ja kvaliteetsed, pikkade otsade tempo oli selle hooaja kiireim. Kummagil nädalavahetusel läbisin vastavalt 30 ja 32 km. Suure õhuniiskuse ja 35 kraadise kuumuse kohta oli see suhteliselt maksimaalne pingutus. Kodumaal, lörstisi sumbates, läheb nende kiirusteni jõudmiseks veel pisut aega!


Kuigi nädala mahud jäid 140-150 km vahele, treenisime kohalikke olusid arvestades piiripealselt. Selle tõenduseks olime mõlemad vennaga ühe päeva siruli maas-süda kloppis ja pea valutas, tundus et oli ka palavik. Lauril juhtus see laagri keskpaigas peale 30 kilomeetrist jooksuotsa, minul aga laagri viimasel päeval.


Minu piinad kestsid ka terve järgmise päeva ja 12-tunnise lennusõidu. Raske öelda, kas palavik, peavalu ja kõhulahtisus olid tingitud kuumast kliimast ja tugevatest treeningutest või kohalikust toidust, mis eurooplasele tihtilugu harjumatu. Igatahes Helsingisse jõudes oli palavik taandunud ja enesetunne oluliselt paranenud. Oli ka viimane aeg, kuna Helsingis tuli meil aja parajaks tegemise eesmärgil viis tundi mööda linna kõmpida-haigena oleks see olnud mõeldamatu! Vaatamata väikestele tagasilöökidele, saime kaasa kõva emotsionaalse puraka. Sealset päikest hinges hoides, põrutame nüüd täistuuridel kevadele vastu!


Esimesi kevadisis starte oodates,


alati Teie,


Margus

Sunday, March 6, 2011

Treeningud Taimaal (14-28 märts)

13. märtsil lähme venna ja Lauri Lelumehega traditsioonilisse kevadlaagrisse. See aasta viibime kaks nädalat kuumas ja niiskes Tais.

Eesmärgiks on kohaneda kuuma ilmaga, mis meid mai lõpus Lõuna-Portugalis toimuvatel Euroopa Karikavõistlustel tõenäoliselt ees ootab.


Kahe nädala sisse olen planeerinud 4 tõsist arendavat treeningut. Kaks lühemat 15-20 kilomeetrist tempotreeningut ning kaks 40-45 km pikka tempotrenni.


Laagri põhieesmärgiks on kiirusliku vastupidavuse tõstmine võistlusvormi lähedasse seisu, suurt rõhku plaanin panna ka tehnika- ja jõuharjutustele.


Kevadlaagri ootuses,


alati Teie,


Margus


Veebruar- 400,6 km

Veebruar oli lühike, külm ja töörohke. Kõik see tingis treeningmahu suhtelise languse-ühe nädala jagu oli tarvis tööasjus Helsingis viibida, kuu lõpus veetsin töise nädalavahetuse Stockholmis.

Mahu languse tingisid mõningal määral ka Eesti sisemeistrivõistlused. Samas sai tehtud mõned tugevad kiirusliku vastupidavuse treeningud, mis olid meeldivaks vahelduseks väljas tammumisele. Ühtlasi andsid need ka ülevaate hetkevormist, mis karmi talve ja kiirustreeningute vähesust arvesse võttes pole sugugi paha.

Pikkadest otsadest läbisin ühel nädalal 25 km, kuu viimasel nädalavahetusel õnnestus libedat ja külma trotsides teha ka 35 km ots. Tempo oli muidugi tagasihoidlik, kuna lumel liikumine kiirkäimist, selle otseses tähenduses, teha ei võimalda. Paari nädala pärast algavas laagris tahaks pikkade otsade kiiruse tõsta 7 minutilt kilomeetri kohta 5.55ni.

Kevadist laagrit oodates,

alati Teie,

Margus

Sunday, February 20, 2011

Eat. Sleep. Go racewalking!

Jah, mis võiks olla mõnusam kui võimalus süüa, magada ning treenida? Minu helesinine unistus, mis saab reaalsuseks igal suvel. Seda mõnuast aega on aastas kahe nädala jagu märtsis laagerdades ja juulis-augustis koduses Haapsalus treenides. Sel ajal tunnen ennast profisportlasena ja see tunne on ülim! Neil päevadel tunnen, et tegelen millegi olulisega, millegagi, mis omab minu jaoks eksistentsiaalset tähendust.

Igas vähegi ambitsioonikas inimeses on soov jätta endast ajalukku jälg. Jälje sügavus sõltub andekusest ja töökusest. Sügavus polegi esmatähtis, tähtis on jätta mingigi märge oma olemasolust, anda midagi tagasi ühiskonnale selle eest, et sind siia ilma loodi.


Õnn on leida tee, midamööda käies tunned naudingut. Leides õige tee, tunned, et ei eksisteeri ilmas asjata, vaid sul on misioon ja eesmärk. See annab elule mõtte ja sära, loob põnevust ning katkematu soovi edasi rühkida, ikka kõrgemale ja ikka kaugemale!


Spordi võlu seisneb ettearvamatuses, selles, et kunagi pole võimalik täpselt prognoosida, milleks sa võimeline oled. Iga kord on eriline, iga kord on ettearvamatu!


Minu narkootikum on käimine. See on kirglik soov tõestada endale ja teistele, et oled milleksi suuremaks võimeline kui lihtsalt tööl käima ja arveid maksma. Elus peab olema veel midagi! Midagi, mis annab igapäevastele tegemistele mõtte ja eesmärgi, sest sihitu kulgemine on minu jaoks mõeldamatu!


Naudin päevi, mil põhitähelepanu kuulub käimisele, kui ei ole vaja tegeleda igapäevaprobleemidega ja saab keskenduda olulisele, sellele, mis sind tõeliselt rahuldab.


Treeningud on küll rasked ja kohati rutiinsed, aga eesmärk silme ees, ei tundugi see kõik nii hull! Pealegi, kõik sporditegemisega kokku puutunud inimesed teavad tunnet, mis valdab inimest peale suurt pingutust-seda rahulolu ja mõnutunnet on raske sõnadesse panna!


Teine võrratu tunne valdab inimest isiklikku rekordit püstitades-vaadates tagasi kõigile neile rasketele treeningutele, aastast-aastasse, päevast-päeva kulgevatele rutiinsetele tegevustele, mille tasuks on lõpuks võimas hüpe kõrgemale tasemele, seda õnne ja rahulolutunnet on raske kirjeldada!


Huvitav on ka see, et spordi tegemise mõju kandub üle teistesse eluvaldkondadesse-pingutuse ja distsipliiniga harjunud iseloom ei luba jätta nõusid kraanikaussi, lükata prügikasti viimist homsele, jätta lõputöö kirjutamist viimasele nädalale, lükata mõned ülesanded väsimuse tõttu järgmisele päevale või anda endale armu päeva tiheduse osas.


Sportlasena oled harjunud võtma igast päevast maksismumi, mis tähendab töötamist täpselt planeeritud plaani alusel, maksimaalse efektiivsusega. Päeva aitab õhtusse saata tõdemus, et puhkuse ja magusa une oled ära teeninud vaid täisväärtusliku ja sisutiheda päeva korral!


Loomulikult peab olema ka nn laadimispäevi, mil eesmärgiks puhkus ja taastumine, päevi mil naudid voodis lugemist, kinoskäiku või mõne ürituse külastamist-ka need päevad on väga tähtsad ja vältimatud! Ilma laadimispäevadetta ei ole sisutihedad tööpäevad mõeldavad!


Kõike kokku võttes tuleb siiski meeles pidada, et miski pole jääv ning asendamatu. Vigastus võib lõpetada sportlastee, ootamatud sündmused või aastate kulg loob korrektiive sinu tõekspidamistes-kõik on pidevas muutuses!


Ometi on põhimõtteid, mis ei muutu iial-tee kõik, mis sinu võimuses ja sõltumata tulemusest valdab sind rahulolu!


Carpe diem!


Alati Teie,


Margus

Monday, February 14, 2011

Ilmus raamat võistluskäimisest

13. veebruaril toimus Lasnamäe spordihallis raamatu „Võistluskäimine“ esitlus. Osalesid sportlased, treenerid, kohtunikud, EKJLi esindajad ja teised võistluskäimise huvilised.

Raamatus vaadeldakse kõiki võistluskäimise seisukohast olulisi aspekte – käimise reeglistikku, eesmärkide püstitamist, treenimist, võistlemist, toitumist jpm. Raamat on sobilik nii sportlastele kui treeneritele, kuid siit leiab piisavalt informatsiooni käimisega tutvumiseks ka esmakordselt võistluskäimisega kokku puutuv inimene.

Raamat peaks aitama kaasa käimise kandepinna laienemisele Eestis. Eesmärgiks on, et kunagi jõuaks mõni Eesti andekas sportlane uuesti tiitlivõistluste pjedestaalile, nii nagu seda suutis omal ajal meie kahekordne olümpiapronks Bruno Junk. Tippu jõudmise elementaarseks vahendiks on kaasaegsete treeningmeetodite tundmine, praegu on Eestis olnud puudus erialasest kirjandusest, meil ei ole olnud eestikeelset võistluskäimisele pühendatud raamatut.

Info ja raamatu tellimine:
Lauri Lelumees raamatu autor,
18-kordne Eesti meister erinevatel võistluskäimise distantsidel
Tel: 52 800 78E-post: Lauri.Lelumees@fin.ee

Käimismeistriteks tulid Lelumees ja Jutkina

Kergejõustiku Eesti sisemeistrivõistlustel selgusid pühapäeva hommikupoolses programmis medaliomanikud käimises.

Meeste 5 km distantsi võitis Lauri Lelumees (21.36,73), kellele järgnesid Margus Luik (22.04,42) ja Virgo Adusoo (24.54,43). Naiste 3 km käimises moodustasid esikolmiku Jekaterina Jutkina (14.57,24), Maarika Taukul (15.33,19) ja Anžela Suhhanova (18.05,57).

ERR SPORT

http://sport.err.ee/index.php?06120694

Ametliku pressiteate täienduseks tuleb mainida, et võtsin üritust mõnusa vahepalana rasketele ja rutiinsetele treeningutele.

Põhieesmärgiks oli käia tehniliselt korrektselt ja see mul ka õnnestus. Liigseid riske võtmata, pääsesin vaid ühe hoiatusega. Füüsiline vorm lubanuks aega 21.40ne ringis, tehniline pool aga veel nii kindel polnud, seega käisin kindla peale ja lõpetasin 24 sekundit kehvema ajaga.

Kohe stardis tempokalt alustanud ja favoriidi koormat tunnetanud Akim Ovsjannikov pingele vastu ei pidanud ja katkestas peale 2,8 km-t.

Võitjas ei olnud mul algusest saadik mingit kahtlust-Lauri on viimastel aastatel olnud 5000 m distantsil kindel favoriit. Välistingimustes on tegu läbi aegade kiireima eestlasega sellel distantsil!

Kokkuvõttes oli igati tore ja meeleolukas hooaja avapauk, mille tegi eriti ilusaks Jekaterina tagasitulek käimisradadele!

Kevadet oodates,

alati Teie,

Margus

Friday, February 4, 2011

Eestikate eel...

13. veebruaril toimuvad Eesti sisemeistrivõistlused kergejõustikus. Sel aastal otsustasin neid võtta kui meeldivat vahepala lumes sumpamisele. Seetõttu olen rõhunud peamiselt mahule, kiirustreeninguid on nädal enne starti tehtud vaid kolm. Kolm, nagu öeldakse, on kohtuseadus, seega miinimumprogramm on täidetud!

Järgmisel nädalal olen komandeeritud Helisngisse, loodetavasti leidub seal mõni sisehall või jooksulint, kus saab teisipäeval vormile veel viimast lihvi anda!

Seni olen kiirustreeningutel läbinud 7 km 34.01ga (4.53 tempos) ja 5 km 22.18ga (4.27 tempos). Eile tegin esimese lõigutreeningu. Teisipäevasest kontrollvõistlusest valusate reitega läbisin kilomeetriseid lõike üsna reipalt-4.14/4:12/4:17/4:19/4:19. Nagu näha, jätab kiiruslik vastupidavus veel soovida, aga nädal koos ühe kiirustreeninguga on veel ees!

Kesist kiiruslikku ja tehnilist ettevalmistust arvesse võttes, näen maksimumuresultaadina aega 21.40-e kandis. Esikohta see ei taga, hõbemedalivõimalus on aga hea õnne korral olemas.

Eestikate eel,

alati Teie,

Margus

Jaanuar- 466 km

Sünnipäevakuu oli pikk, sündmusterohke ja mitmete tagasilöökidega. Aasta viimasel päeval lumepudrus läbitud 35 km venitas põlvesidemeid ja järgmised üheksa päeva sain vaid läbi valu kergelt sörkida, nädalas kogunes 40 treeningkilomeetrit. See ja väga rasked ilmastikuolud tegid korraliku mahunumbri püüdmise pea võimatuks.

Kuu lõpus tegin sisemeistrivõistlusi silmas pidades esimese kiirustreeningu-7 km tempokalt (4.53 km) tappis päris ära. Järgmised neli päeva oli tunne, nagu oleks esimest korda käimisega kokku puutunud-polnud lihast mis ei valutaks! Kuna treeningust taastumine võttis 4 päeva aega, kaotasin kõvasti kilometraazis. Samas oli viimane aeg tempotreeningutega alustamiseks!

Pikki otsi sai vaatamata ülikeerulistele ilmaoludele thtud rahuldavas koguses-31km-35 km-25 km.

Kokkuvõttes valmistas jaanuar siiski pettumuse, samas tuli vigastusega riskida, sest ennast hoides tulemust ei tee. Treenida tuleb viimase piiri peal!

Õhinal veebruari oodates,

alati Teie,

Margus

Tuesday, January 25, 2011

Eesti talvised A- ja B-klassi meistrivõistlused

Võistlused toimusid 23. jaanuaril Tallinnas Lasnamäe spordihallis. Noormehed võistlesid 5000m ja neiud 3000m käimises.

Võistlejatest oli eeldatavalt teravaimas vormis Tartu Ülikooli ASK esindaja Akim Ovsjannikov, kes ring ringilt kaasvõistlejatega vahet käristades saavutas suurepärase aja 21.55,24. Bravuurikalt alustades (esimene 200m ring koguni 46 sekundiga) langes Akimi tempo võistluse edenedes – kui esimese kilomeeter läbiti ajaga 4.13, siis järgnevad kilomeetrid aeglasemalt kui 4.20. Sinna kadus ka lootus ületada Meelis Mäeotsale kuuluv parim tulemus selles vanuseklassis – 21.26,0. Tulemus on püstitatud koguni 1981. aastal.

Treener Vladimir Kurašini sõnul võistlusteks siiski spetsiaalselt ei keskendutud, treeningul on Akim näidanud ka oluliselt paremaid aegu. Eesti meistrivõistlustel saab põnevus olema haripunktis, sest tervelt kolm meest (lisaks Ovsjannikovile ka Luik ja tiitlikaitsja Lelumees) on võimelised näitama kiiremat aega kui 21.30.

Meesjuunioride tase osutus kahvatuks, võidu võttis Edgar Bers ajaga 29.01,52.

Noorsooklassi neidudest oli parim Triin Tiitsu 17.39,92, naisjuunioridest Kaidi Kori ajaga 17.03,11.


Koostas,

Lauri Lelumees

Bruno Junk Käimisklubi lahtised meistrivõistlused käimises

15. jaanuaril toimus selle aasta esimene mõõduvõtt võistluskäimises. Traditsiooniliselt asetasid käijad jalad joonele Tartu spordihallis.

Võistlused olid väga osavõturohked, erinevates vanuseklassides pani oma võimed proovile koguni 31 sportlast. Seega ala kandepind tõsist muret ei tohiks valmistada.

Südatalvele omaselt oli võistluste tulemuste tase keskpärane. Siiski oli ka helgeid momente – naiskäijaid üllatas kunagise Eesti ühe parema käija Maarika Taukul´i võimas

tagasitulek tartaanile! Varsti oma 26. sünnipäeva tähistav neiu võttis kindla esikoha, püstitades seejuures Tartu spordihalli rekordi 3000m-s ajaga 15.40,2.

Pärast pikka vigastuspausi sai käimisrajal näha Virgo Adusood, kes lõpetas võistluse enda kohta korraliku resultaadiga 5000m-s - 24.52,6.

Võrreldes eelmise hooaja tulemusega oli vähikäiku teinud Lauri Lelumees, kes meeste võistluse küll veenvalt võitis, kuid ajaga ei saa rahul olla – 22.41,3 ei taga tõenäoliselt 12.-13. veebruaril toimuvatel Eesti meistrivõistlustel esikohta.

Koostas,

Lauri Lelumees

Saturday, January 1, 2011

Võistluskäija vanusest-Eesti vs muu maailm

Alljärgnevalt võtan vaatluse alla läbi aegade 10 paremat Eestis ja maailmas, keskendudes sportlaste vanusele.

Naiste 20 km kõigi aegade edetabelit juhib Olimpiada Ivanova, kel rekordi püstitamise aegu oli vanust 31 a. Noorim neiu on 6. kohal paiknev Olga Polyakova 20 eluaastaga, vanim 10. olev 29-aastane Larisa Emelyanova.

Eesti naiste edetabelit juhib 20-aastaselt rekordini jõudnud Jekaterina Jutkina. Noorim on 6. kohal paiknev 16-aastane Ragle Raudsepp, talle järgneb vanimana 31-aastane Niina Liim.

Top 10 keskmine vanus maailma kõigi aegade edetabelis on 23,4, eestlannadel aga 22 eluaastat. Meie naiste nii noor keskmine on tõenäoliselt tingitud varakult lõppenud karjäärist.

Meeste 20 km on maailmas kõige kiiremini läbinud tol hetkel 20-aastane olnud Sergey Morozov. Noorim top 10 liige on viimasel kohal paiknev 19-aastane Roman Rasskazov. Vanimana leiame 5. kohalt 30-aastase Vladimir Stankini.

Eesti meestest on edetabelijuht 28selt rekordi käinud Vassili Matvejev. Noorimana paikneb 19-aastane Toivo Tanning 9. kohal. Vanima mehe tiitlit jagavad vastavalt 5. ja 7. kohal olevad 31-aastased Lauri Lelumees ja Ants Palmar.

Top 10 keskmine maailmas on hetkel 24,6 aastat meie meeste 27,6 aasta vastu. Suures vahes on "süüdi" noored Vene imelapsed. Eesti mehed küpsevad kaua.

50 kilomeetris püstitas Denis Nizhegorodov maailmarekordi 28-aastaselt. Noorimana mahub top 10-sse 6. asetsev hiinlane Zhao, kel vanust kõigest 21 aastat. Vanimana leiame 8. kohalt 40-aastase German Skurygini.

Eesti rekordit hoiab tol ajal 27ne olnud Olav Laiv. Noorimatena paiknevad kohtadel 7-9 25-aastased Rein Sumberg, Raimo Aija ja Jaan Priivits. Vanim mees 37 aastaga on 4. kohal asuv Arvo Orupõld.

50 kilomeetris on top 10 keskmine vanus maailmas ja eestlaste puhul suhteliselt sarnane, vastavalt 29,2 ja 29,6 aastat. Sellest võime järgeldada, et maratonidistantsil edu saavutamine on harva võimalik mõne aastaga-piisava aeroobse baasi kogumine võtab aega!

Alati Teie,

Margus

Friday, December 31, 2010

Detsember- 505 km

Käes on viimase 150 aasta lumerohkeim talv, mis on küll tore, kuid samas takistab treeninguid. Lisaks jäin kuu keskel haigeks, peavalu ja nõrk olek röövisid puhtalt kaks treeningpäeva, jättes jälje kogu nädalale.

Kuu päästis jõuluvaheaeg, mil sain Haapsalus rahulikult treeningutele keskenduda. Kuurortlinna eelis pealinna ees oli see, et siinsed tänavad olid ilusti lahti lükatud ja liiklus maanteedel hõre, see lubas enamus treeningul korralikul pinnasel läbi viia.

Tänu haigusnädalale, ei saanud pühade ajal enesele hõlpu anda, nii tuli jõululaupäeva hommikul läbida 30 km ja täna, vana aasta viimasel päeval, kulutasin 4 tundi 35 km läbimiseks. Tuli võtta viimast, et minimaalsed 500 km täis saada.

Kuu keskel kukkumise tagajärjel viga saanud parem põlv küll tuikab, aga laseb siiski harjutada-loodetavasti midagi tõsist ei ole ja pikapeale annab valu järele.

Igatahes olen rõõmus, et õnnestus ilmastikuolude ja haiguste kiuste 500 km välja võidelda. Nüüd ootab teenitud aastavahetuse pidu ja üks puhkepäev!

Ilusat vana aasta lõppu ja head uut aastat soovides,

Alati Teie,

Margus

Thursday, December 30, 2010

Võistluskäija vanusest

Kas käimine on "vanade inimeste" ala või löövad seal läbi ka nooremapoolsed sportlased? Kas 20 km-s saavutatakse edu nooremalt kui 50 km distantsil? Kas naised jõuavad tippu nooremas eas kui meeskäijad?

Analüüsisin 2010. aasta maailma edetabeli põhjal 10 kiirema käija vanust. Selgus, et 50 km distantsil on sportlaste keskmine vanus 29,2 a. Meeste 20 km distantsil oli keskmine näit 25 a. Maailma top 10 naiste keskmine vanus 2010. aastal oli aga 27,5 a.

Naiste 20 km-s on edetabelijuhiks 21-aastane venelanna Anisya Kirdyapkina. Noorim naisterahvas on 7ndat positsiooni hoidev Tatiana Mineeva, kel vanust 20 aastat. Vanima naissportlase tiitlit omab 8ndal kohal paiknev 34-aastane Olive Loughnane. Esikümne lõpetab 33-aastane Melanie Seeger Saksamaalt.

Meeste 20 km distantsil oli möödunud hooajal kiireim 26-aastane itaallane Alex Schwazer. Noorimana hoidis 4ndat positsiooni 20-aastane venelane Stanislav Emelyanov. Vanim mees top 10-s oli 32-aastane Yohan Diniz Prantsusmaalt.

Meeste 50 km edetabelit juhib 32-aastane Yohan Diniz Prantsusmaalt. Noorim mees top 10-s on 6ndal kohal paiknev 23-aastane hiinlane Lei Li, vanim aga 10ndat positsiooni hoidev 41-aastane Jesus Angel Garcia Hispaaniast.

Kui vaadata maailmarekordi püstitanute vanust, näeme, et naiste 20 km-s oli Olimpiada Ivanova 31-aastane, meeste samal distantsil rekordi püstitanud Vladimir Kanaykin aga kõigest 22-aastane.Denis Nizhegorodov oli 50 km rekordi püstitamisel 28-aastane. Tuleb veel mainida, et kõik eelpool nimetatud on Venemaa sportlased!

Kui keskmised näidud tunduvad igati mõistuspärased, siis on ka jahmatavapanevaid erandeid.

Noori imelapsi vaadeldes, võib eeskujuks tuua hiinlase Li Gaobo, kes läbis 16-aastaselt 20 km distantsi 1:18.07-ga! Venelane Viktor Burayev oli isiklikku rekordit tähistava 1:18.06 juures 19-aastane. Naiskäijatest väärib äramärkimist 18-aastane Tatyana Kalmykova-20 km: 1:26.34!!!

Pikemalt peatuks mõnel legendaarsel "igiliikuril". Sissejuhatavalt olgu märgitud, et 2011. aasta MM-norm 50 km käimises on 4:09.

Jesus Angel Garcia võitis 2009. a. MM-pronksi 50 km käimises, olles sel ajal 40-aastane!!! Aeg-3:41.37!!! 41-aastaselt läbis ta sama distantsi 3:47.56-ga.

Portugallane Jorge Costa püstitas isikliku rekordi 43-aastaselt, läbides 50 km 3:55.31ga. 48-aastaselt kulus tal selleks 4:04.10.

Kanada igiliikur Tim Berret oli isikliku rekordi püstitamise ajal 39-aastane, tema tippmargiks 50 km-s jäi 3:50.21. Veel 43-aastasena läbis ta sama distantsi staadionil 3:52.41ga!

Venelane German Skurygin tegi endale ilusa juubelikingi, tähistades 50 km marki 40-aastaselt! Aeg 3:36.42 on maailma läbi aegade 8. tulemus!!! 42-aastaselt suutis German veel 3:59.53!

Vapper viiking Bengt Bengtsson oli isikliku rekordi püstitamise aegu 42-aastane (50 km-3:56.26). Imemees läbis veel 45-aastasena 50 km 4:04.45ga!!!

Naisterahvastest on ületamatu norralanna Kjersti Plätzer, võites Pekingi olümpiamängudel 20 km käimises hõbeda, isiklikku rekordit tähistava 1:27.37-ga, olles sel hetkel 36-aastane!!!

Kokkuvõtvalt võime tõdeda, et mida pikem distants, seda kauem võtab aega tippu jõudmine. Kõige kiiremini saavutatakse edu meeste 20 km distantsil. Naiste konkurentsis võtab see keskmiselt kaks aastat kauem aega. Kõige kauem tuleb vaeva näha meeste 50 km distantsil. Samas eksisteerivad ka mõned imeinimesed, osad neist jõuavad maailma absoluutsesse tippu 16-aastaselt, teised aga 40-aastaselt!

Monday, December 20, 2010

Treeninglaager Haapsalus

Ajavahemikus 22.12.2010-2.01.2011, laagerdan kodulinnas Haapsalus. Eesmärk on tasa teha väikesest külmetushaigusest tingitud treeningmahu langus möödunud nädalal. Plaanis on läbida ka vähemalt üks 30 km distants. Nädala mahuks kujuneb tõenäoliselt 150-175 km.

Ees seisab kaks nädalat tõsist tööd. Lisaks käimisele ja jooksule, kavatsen proovida ka suusatamist. Paar sellealast treeningut on juba seljataga. Suusatamine on hea vaheldus rutiiniks kujunenud käigutreeningutele. Peale selle arendab see väga hästi lihaskonda, eriti ülakeha. Selle aasta teine eesmärk ongi jõuharjutuste osakaalu suurendamine treeningutes, suusatamine sobib selleks imehästi.

Seega üritan pühademöllus külma pead säilitada ja hapukapsa ning verivorsti kõrvalt treeningutel tuld anda.

Pühade ootuses,

alati Teie,

Margus

Tuesday, December 7, 2010

Kiirkäik on kütkestav!


Kui esmapilgul võib võistluskäimine pisut kentsakana tunduda, siis tõsisemal süvenemisel avanevad ala tõelised võlud!


Käimisvõistlus on täis võitlust, emotsioone ja dramaatikat. Enne finisit ei saa võitjas kunagi kindel olla-alati võib juhtuda, et keegi väsib või diskvalifitseeritakse!


Eemaldamisoht lisab alale paraja portsu dramaatikat, mis vaataja seisukohalt on igati tervitatav-näha sportlase emotsioone ning reageeringuid, oodates lõpplahenudust viimaste meetriteni-kõik see on tõsiselt paeluv!


Põnev on vaadata, millise otsuse võtab vastu liidrikohal teise hoiatuse saanud sportlane-kas võtta tempo alla ja käia kindla peale lõpuni või riskida kõigega ning püüda võitu?


Kuidas reageerivad sellele kaasvõistlejad-kas lisada tempot, püüdmaks liidrit või käia kindla peale, lootuses, et ehk lisandub kahele hoiatusele ka see otustav kolmas?


Kuidas reageerib diskvalifitseerimisest teada saanud sportlane? Kuidas juubeldab võidumees? Käimine on vaimu ja füüsise sümbioos ning nende kahe kokku sulatamine nõuab palju. Seetõttu on ka võidurõõm topeltsuur-lisaks heale ajale, õnnestus ka tehniliselt korralik etteaste!


Pealegi, kogu see põnevik toimub otse vaatajate silme all-pikim, võistlusmäärustes lubatud trass on 2 km! Seega ei kao võistlejad publiku silmist kordagi! Võid end mõnusasti tribüünile sisse seada, jälgides ühe silmaga võistlust ning teisega hoiatustablood-põnevus garanteeritud!
alati Teie,
Margus

Wednesday, December 1, 2010

November-528 km

Hooaja esimene m(a)esotsükkel on läbi-nelja nädalaga õnnestus lumes sumbates läbida 528 km.

Keskmiselt kulus nädalas treeningutele 17 tundi ja kilomeetreid kogunes 120-130 kanti. Kuu alguses valitsesid veel normaalsed olud, kuu lõpp on kõigil värskelt meeles-lumeuputuses meenutas treening rohkem tervisekõndi või matka metsaradadel, aga mingi mõju sel loodetavasti oli! Jõu- ja vastupidavuskomponent olid täiesti olemas!

Puhkepäevi ma sel kuul endale lubada ei saanud, kuna töö kõrvalt harjutades kipub trenniaega niigi napiks jääma. Taastuma aga peab ja detsembrikuu kaks esimest päeva annan lihastele hõlpu, turgutades neid neljapäeval massaaziga.

Juba alanud kuul on plaanis veelgi töömahtu suurendada. Olen väga lootusrikas, kuna koolis algab jõuluvaheaeg ja kaks vaba nädalat mööduvad verivorsti söömise kõrval ka usinasti treenides!

Lumes sumbates,

alati Teie,

Margus

Sunday, November 28, 2010

Amatöör vs profisportlane


Viimases trennis, peale tööpäeva lumes sumbates, tabasin end mõttelt, et püüdliku saavutussportlase elu on tihtilugu raskem ja pingelisemgi kui profisportlase oma. Võin seda kindlalt väita, kuna olen laagrites saanud maitsta ka profisportlase elu.


Kui profisportlane saab alustada treeningutega endale sobival ajal, olles öösel maganud vajaliku arvu tunde, siis amatöör on sõltuvuses töögraafikust. Tema treening algab siis kui pävatöö lõpeb, ehk teisisiõnu alustataske õhtul väsinuna ja lõpetatakse üpris hilja, mis omakorda jätab taastumisprotsessiks väga vähe aega. Hommikul vara on tarvis jälle päevatööle minna.


Juhul kui õnnestub lõunapausi kasutades üks päevane lisatreening teha, jääb kahe treeningu vaheline lõunauinak ikkagi tegemata, mis tähendab, et õhtust põhitreeningut alustatakse päris suure väsimuse foonilt. Väga kerge on sellises olukorras üle pingutada-päevakava peab minutilise täpsusega paigas olema! Lisaks sellele tuleb aega leida ka eraelu tarvis-vastasel korral jookseks inimene omadega üsna kiiresti ummikusse!


Hea tulemuse tarvis peab kõikides eluvaldkondades valitsema tasakaal-et ratas täishool pöörleks, ei tohi selles olla mölke! Kõige selle kokku kombineerimine terviklikuks mosaiigipildiks nõuab väga head planeerimisoskust ja tugevat distsipliini! Omal moel on see isegi nauditav-iga päev on tihedalt sisustatud vahe-etapp lõppeesmärgi suunas!


Täiuse poole püüeldes,


alati Teie,


Margus

Sunday, November 7, 2010

Nii on, nagu elu käib!


7.00 äratus



8.00-11.35 töö




11.40-12.55 I trenn




13.00-17.50 töö




18.30-21.00 II trenn




21.00-23.00 internet-tv-raamat




23.00 öörahu

Tuesday, November 2, 2010

Uus algus!


1. novembril sai isukalt uue hooajaga algust tehtud. Esimesel treeningpäeval kogunes kilomeetrid 20ne ringis, tänane saak tõotab tulla sama suur.

November kui mahu kogumise kuu on eelkõige mõeldad aeroobses faasis liikumiseks ja seda ma ka teha kavatsen-astuda nii palju kui aeg ja tervis võimaldavad! Miinimumsihiks olen võtnud 600 km.

Hetkel segab täisjõuga treenimast nohu. Lähipäevil loodan sellest jagu saada, seejärel jääb üle vaid ennast tagant sundida! Eneseutsitamine on pidev protsess, sest kes see ikka peale pikka tööpäeva reipalt pimedasse ning niiskesse väliskeskkonda tormata tahaks! Aja jooksul olen omandanud mõned psühholoogilised võtted ebamugavustunde ja laiskuse ennetamiseks, kuid aeg-ajalt tuleb ennast ikkagi korralikult sundida!

Hetkel aga on treeningtahe kõrgustes ja ei suuda tööpäeva lõppu ära oodata-tahaks juba tänavatele!

Tahtejõust pakatamas,

alati Teie,

Margus

Tuesday, October 5, 2010

Jooks ümber Maardu järve

Möödunud laupäeval sai lõbu pärast proovitud Maardu järve rahvajooksu. Kuigi nädala tagune 50 km võistlus veel jalgades, töötas mootor hästi, ka ilm oli suurepärane, võimaldades joosta lühikeses dressis.

Distantsi esimesel poolel hoidsin targu tagaplaanile, säilitades 5-liikmelise juhtgrupiga 10-15 meetrise vahe. Peale esimest kolmandikku viis rada metsa ja seal hakkasid mehed eest ära kukkuma. Minu mootor töötas aga tõrgeteta ja eesolevate kinnipüüdmine valmistas suurt naudingut, andes hoogu veelgi juurde.

Lõpuks jäigi minu ette vaid Stamina spordiklubi mees Ilja Nikolajev ja vana jooksuhunt Urmas Põldre. Neljandana saabus finisisse Lauri Lelumees.

Auhinnaks sain lisaks medalile sooja teki, mis rändas kingikarbis ühele külmetavale kaunitarile.

Puhkeperioodi põhieesmärgiks on käimisest eemale hoida ja nautida teisi alasid. Laupäev täitis seda eesmärki täielikult!

Alljärgnevalt tulemused jooksuportaali kaudu:


Ligi 8 kilomeetri pikkuse 40. ümber Maardu järve rahvajooksu võitis Ilja Nikolajev ajaga 26.23. Teise koha sai Urmas Põldre 26.48-ga ja kolmanda koha Margus Luik 27.27-ga. Naistest võitis distantsi üldarvestuses 5. koha saanud Evelin Kärner ajaga 29.05. Teisena lõpetas Krsitina Dolmatova 30.48-ga (üldjärjestuses 10. koht). Talle järgnes Natalja Judajeva 32.47-ga (üldjärjestuses 21. koht). Kokku lõpetas võistluse 96 jooksjat.


info: www.jooksuportaal.blogspot.com

.

Monday, September 27, 2010

Pisut puhkust...

Nüüd on paras aeg paar nädalat puhkust pidada. Treeningvahenditena leiavad sel perioodil kasutust pallimängud, ujumine ja jõusaal. Kavas on osaleda ka paaril rahvajooksul. Käimisliigutust üritan kahe puhkenädala jooksul vältida.

Spordiväliselt võimaldab see endale lubada mõned Hesburgeri lõunad ning loodetavasti mõned tulised tantsuõhtud :))


Jõudeaega nautides,


alati Teie,


Margus

Hooaja analüüs.

Kõigepealt tuleb ära märkida, et selle hooaja rikkus ära erakordselt lumine talv ning haruldaselt kuum suvi.

Talvel jäi suure lume tõttu tegemata mitmed olulised mahutreeningud. Kui ülipikad otsad sai veel kuidagi tehtud, siis nädala sees tavapäraste 20 kilomeetriste otsade läbimiseks enam rammu ei jätkunud! Lumeoludest tingitud väsimus lihtsalt ei võimaldanud seda. Viis põhjaladumise kuud olid küll kõik üle 500 km, üks isegi 610 km, aga just pikkade treeningute osakaal neis jäi ebapiisvavaks.


Kevadine laager jäi raha puudusel vaid 10-päevaseks, mida oli samuti vähe-14 päeva oleks olnud absoluutne miinimum! Järgmine kevadlaager tuleb kavandada seda silmas pidades!


Kiirustreeninguid ja võistluseid oli hooaja vältel piisavalt ning see võimaldas kiirusliku poole pealt teha korraliku arenguhüppe. Selle tõestuseks parandasin kõvasti isiklikke rekordeid 5 ja 20 km distantsil.


Ometi oleksid tulemused võinud olla veelgi võimasamad kui kogu suve poleks ära rikkunud kuumalaine. Palavus ja rohke võistlemine raskendasid olulisel määral taastumist ja killustasid 50 km ettevalmistust. Seoses sellega, tekkis keset suve 5-nädalane lünk ülipikkades treeningutes, mis saigi lõpuks 50 km-t silmas pidades saatuslikuks.


Uueks hooajaks valmistudes, tuleb lumega võideldes oluliselt suurendada pikkade, aga ka ülipikkade treeningute arvu. Samade vahendite kasutamist jätkata sihipäraselt kogu suve. Selle eesmärgi saavutamiseks vähendada võistluste arvu ning võistelda veelgi julgemalt suurte mahutreeningute foonilt.


Väga olulist rolli uuele tasemele jõudmiseks näen tehnika-ja jõuharjutuste suuremahulisel kautamisel! Neid vahendeid tuleb treeningtsüklis oluliselt rohkem rakendama hakata!


Näljaselt uut hooaega oodates,


alati Teie,


Margus






Hooaja kokkuvõte...

5000 m

Seda distantsi sai talvel proovitud kahel korral-Bruno Junki lahtistel MV ja Eesti MV. Ajad vastavalt 21.49,1 ja 22.08,63. Esimene neist oli mu siserekordile (21.23,51) suhteliselt lähedane. Arvestades asjaolu, et siserekordiks sai spetsiaalselt valmistatud, see aasta võistlesin aga mahutreeningute kõrvalt, lõigutrenne tegemata, võib talvise kiirusega enam-vähem rahule jääda.


5 km


Viie kilomeetri võistlus varakevadel Haapsalu staadionil on saanud meeldivaks traditsiooniks. See on viimastel aastatel kujunenud välishooaja avavõistluseks. Värskelt laagrist tulles on kevadeti suur jõud ja tahtmine sees pakitsemas. Seekord sai võisteldud õhtul peale päevatööd-sõitsime autoga Tallinnast Haapsallu, kohe starti, isiklik rekord ja tagasi. Tippmark paranes 23 sekundi võrra, tulemuseks 20.58,1. Selle tulemusega võib rahule jääda, kuna antud oludes õnnestus end 100% realiseerida!


10 000 m


Sellel võistlusmaal sai end proovile pandud vaid ühel korral ja seda ka vaid kaks nädalat peale 50 km võistlusi. Seega võistlesin päris tugeva väsimusega. Ometi oli võistlus taktikaliselt nauditav ja lõppaeg 44.55 asjaolusid arvesse võttes rahuldav.


10 km


Kümmet maanteel sai proovitud kahel korral Tabiveres. Kuna rada oli tõusude-languste ning järskude pööretega, jäi täielik potsensiaal realiseerimata. Klubide karikavõistlustel võidu toonud 44.20 oli hooaja algust arvestades päris ok, südasuvel sealsamas läbitud distants läks aga kuumuse (29 c!!!) ja tehnikaviperuste (2 hoiatust) nahka, lõppajaks märgiti 45.53.


20 000 m


Ka 20 000m sai läbitud kahel korral-Läti ja Eesti meistrivõistlustel. Mõlemal korral sain kohe alguses kirja 2 hoiatust. Erinevalt Eestist, õnnestus mul lõunanaabrite pool lõpetada, tasuks Läti MV hõbemedal ajaga 1:35.13,4.


20 km


Maanteel läks sel aastal väga hästi! Haapsalus toimunud Läänemaa lahtistel MV õnnestus 2007. aastast pärinev tippmark purustada 59 sekundiga!!! Uus rekordtulemus on 1:29.37, mis annab kõigi aegade edetabelis 8. koha. Tol päeval oleksin olnud suuteline distantsi läbima ka 1:28-ga, kuid 26 soojakraadi tegid oma töö. Kuna minu põhidistantsiks on 50 km, jäin lühema olümpiadistantsi ajaga rahule, kuigi tundsin, et 13-14 soojakraadi korral olnuksin võimeline käima 1:28ga. Olin sel hetkel väga teravas vormis!


50 km


Oma põhidistantsil sai viimaste aastate tava järgides võisteldud kahel korral-kevadel ja sügisel. Kevadistel Läti meistrivõistlustel õnnestus võita pronksmedal. Kahjuks jäi tulemus tagasihoidlikuks-4:37.32 oli suur pettumus. Üheks ebaõnnestumise põhjuseks oli äkiline kuumalaine, mis kõigil võistlejatel jalad alt lõi-üle öö tõusis meie jaheda kevade päevatemperatuur 13 kraadilt 23ni! Nagu kiuste näitas kraadiklaas järgmisel päeval taas 13 kraadi!


Eesti meistrivõistlustel seevastu üllatas ilmataat jahedaks muutunud sügispäevade vahel ühe imeilusa suvepäevaga, tõstes temperatuurimaksimumi 17 kraadini! Ilmastikuolud olid seega ideaalsed, paraku oli seevastu rada tõusuderohke ja järsukurviline. Pealegi käisin viimased 20 km uhkes üksinduses, mis samuti tulemusele just positiivselt ei mõjunud.


Peamine põhjus, miks 50 km sel hooajal ei õnnestunud seisneb aga ettevalmistuses. Erakordselt lumerohke talv ei lubanud piisaval mahul pikki otsi teha. Üldmahu poolest oli rekord aasta, aga mahutreeningute kvaliteet jättis soovida.


Samuti sai suvel liialt palju võisteldud kõrvaldistantsidel, mis hakkisid kõvasti 50 km ettevalmistust! Nii tekkis rohke võistlemise tagajärjel olukord, kus viie nädala jooksul ei õnnestunud mul sooritada ühtegi üle 20 km otsa! See 5-nädalane periood saigi tulemust silmas pidades saatuslikuks.


Järgmisel aastal tuleb lund trotsides rohkem pikki otsi läbida, ning jätkata sama tegevust regulaarselt läbi suve, vähendades tunduvalt võistluste arvu.


Uute rekordite ootuses,


alati Teie,


Margus


Sunday, September 26, 2010

Kuldne sügis ehk Eesti MV 50 km käimises

Möödunud laupäeval sai käimishooajale kuldne punkt pandud kui Eesti meistrivõistlustel õnnestus võtta rekordiline kaheksas järjestikune võit 50 km käimises.




Ilm oli sellele hooajale ebatüüpililselt tulemusi soosiv, kinkides ühe imelise suvepäeva värskelt alanud sügisesse.





Võtsin nõuks minna pisikesele riskile ning alustada tempos 5 minutit kilomeeter. Olgu siinkohal öeldud, et rekordi püstitamisel läbisin kilomeetreid keskeltläbi 5.10ga. Esimesed 21-22 kilomeetrid tundusid väga kerged, tuli ennast vägisi tagasi hoida ja tundus, et täna seedin 5 minuti tempot suurepäraselt. Siiski hindasin oma võimeid üle, 25ndal kilomeetril liikusin veel rekordgraafikus, kuid siis jooksid jalad tühjaks ja hakkasin tasapisi hääbuma.





Suurt haamrit ma ei saanudki, lihtsalt tekkis ca nelja kilomeetriline nõrk hetk ja sellest piisas, et rekordimõtted peast pühkida.





Peale 30ndat kilomeetrit otsustas peakonkurent Lelumees distantsi pooleli jätta, seega oli võit vormistamise küsimus. Aega püüda polnud enam võimalik, aga tiitel oli vaja kindlustada. Liikusin küll suhteliselt tagasihoidliku tempoga, aga rütm ja tihe samm säilis kenasti lõpuni.





Lisaks konkurentsi puudumisele, raskendas olukorda varjatud tõusude ja järskude kurvidega rada, mis lõpupoole jalgades eriti selgelt tunda andis!





Peamiseks ebaõnnestumise põhjuseks tuleb siiski pidada karmi lumerohket talve ning lämbet ja tulikuuma suve, mis sundisid nii mõnestki pikast kvaliteet-treeningust loobuma.





Lõppkokkuvõttes tagas meistritiitli tulemus 4:27.14 (isiklik rekord-4:18.36). Positiivse külje pealt tuleb tõdeda, et tulemus on selle hooaja tippmark nii Eesti kui ka Läti vabariigis.





Liiga palju sai ka võisteldud, mis mõjus küll hästi kiirusele, aidates mul oma 20 km margist 59 sekundit kärpida, samas killustas aga 50 km ettevalmistust.





Järgmisel aastal tuleb kindlasti vähem võistelda ja rohkem mahukilomeetreid koguda! Mõtted ja plaanid on peas juba olemas.





Järgmise kahe nädala jooksul on plaan aktiivselt puhata, kaasates treeningvahenditesse pallimängud, ujumise ja mõne rahvajooksu.





Oktoobri teisest poolest algab ettevalmistus uueks hooajaks!



http://sport.postimees.ee/?id=319646

http://www.ekjl.ee/uudised?id=5863







Puhkust pidades,





alati Teie,





Margus

Sunday, September 19, 2010

Eestlaselt maailmarekord!!!

Kalju Niidusaar püstitas täna Gleinis toimunud Saksamaa meistrivõitlustel 50 km käimises M65 vanusegrupis maailmarekordi.
Niidusaare aeg oli 5:18.36.



Super Kalju! Sinu tõsine suhtumine ja meeletu töövõime on lõpuks end ära tasunud-maailmarekord on tõsiasi!


Ja kui keegi nüüd arvab, et see veteranide rekord pole midagi erilist, siis olgu öeldud, et Kalju on selle nimel treeninud keskmiselt 600-800km kuus!!!


Minu austus!

Friday, September 17, 2010

Viimane nähvakas!

Eesti meistrivõistlusteni Haapsalus on jäänud täpselt nädal. Kõik kvaliteet-treeningud on eeskujulikult sooritatud. Viimane blokk koosnes 45 km (4:44.01) pikast otsast ja 15 km tempotrennist (1:11.54, 4.45/km).

Hetkel olen veel tühjendustrennist suhteliselt kuivaks pigistatud, aga peagi läheb paremaks-iga päevaga organism kosub ja järgmiseks laupäevaks saabub loodetavasti superkompensatsioon, mis mind oma lainel uute rekorditeni kannab!


Naiste 20 ja meeste 50 km start antakse 25. septembril Haapsalus, Paralepa parkmetsas kell 11.00.


Võimast viitekümmet oodates,


alati Teie,


Margus



Wednesday, September 1, 2010

KKK- ehk korduma kippuvad küsimused.

Alljärgnevalt annaksin vastuse mõningatele korduma kippuvatele küsimustele, milledele mul päevast päeva vastata tuleb. Olen seda ka varem teinud, aga kordamine ei tee kunagi paha!

1. Mis reeglid on kiirkäimises?


KIIRKÄIMINE PÕHINEB KAHEL REEGLIL:

1. MAAS OLEV TUGIJALG PEAB OLEMA PÕLVEST SIRGE

2. EI TOHI ESINEDA SILMAGA HOOMATAVAT LENNUFAASI (KAKS JALGA KORRAGA ÕHUS)

NEID KAHTE KRITEERIUMIT VÕTAVADKI KOHTUNIKUD SPORTLASE TEHNIKA HINDAMISEL ALUSEKS.


2. Kuidas on võimalik kindlaks teha, kas sportlane jookseb või käib?


STIILI HINDAMISEKS ON VALITUD ALA SPETSIIFIKAGA KURSIS OLEVAD, VASTAVAT LITSENTSI OMAVAD KOHTUNIKUD, KES SUUDAVAD SPORTLASE LIIKUMISSTIILI ADEKVAATSELT HINNATA KA SUURTEL KIIRUSTEL. KORRALIKU HINNANGU ANDMISEKS ON VAJA SEISTA SPORTLASE KÕRVAL-TELEKAST VAADATES ON HINNANGU ANDMINE VÄGA RASKE!


3. Distants on nii pikk (20 ja 50 km), kuidas kohtunikud suudavad kindlustada, et keegi rajal ei jookse?


KÄIMISRAJA PIKKUS TOHIB OLLA MAKSIMAALSELT 2,5 KM JA KOHTUNIKKE PEAB SELLEL LÜHIKESEL RINGIL OLEMA VÄHEMALT KUUS.


4. Mille alusel sportlane diskvalifitseeritakse?


KUI SPORTLANE EKSIB KASVÕI ÜHE ÜLALTOODUD REEGLI VASTU, ON KOHTUNIKUL ÕIGUS VÕISTLEJA DISKVALIFITSEERIDA. KUI SEDA TEEB KOLM ERINEVAT6 KOHTUNIKKU, TULEB SPORTLASEL RAJALT LAHKUDA.


5. Kas kohtunikke saab usaldada?


SUURVÕISTLUSTELE LUBATAKSE KOHTUNIKUKS VAID VÄGA RASKE TESTI LÄBINUID. REEGLINA TIIRLEVAD TIPPKARUSELLIS KINDEL KONTINGENT RAHVUSKATEGOORIA KOHTUNIKKE, MIS TAGAB OBJEKTIIVSE HINDAMISE IGAL SUURVÕISTLUSEL. KOGU AEG TULEB OLLA TASEMEL, KUNA SOOV VALITUTE SEKKA PÄÄSEDA ON SUUR! IGA VÕISTLUSE LÕPPEDES TOIMUB VIDEOANALÜÜS, KUS IGA KOHTUNIK PEAB VIDEOPILDILE TOETUDES OMA OTSUSEID PÕHJENDAMA!


6. Kas kiirkäimine on kergejõustiku ala?


KIIRKÄIMINE ON ÜKS VANEMAID KERGEJÕUSTIKU ALASID, OLLES OLÜMPIAMÄNGUDE KAVAS JUBA 1908. A LONDONI MÄNGUDEST ALATES


7. Kas mõni Eesti käija on maailmas edu saavutanud?


EESTLANE BRUNO JUNK ON KAHEKORDNE OLÜMPIAPRONKS (1952. JA 1956. A) JA MITME MAAILMAREKORDI PÜSTITAJA.


7. Miks käia kui joostes saab kiiremini?


MIKS JOOSTA TÕKKEID KUI ILMA SAAB KIIREMINI?



Viiekümneks valmistudes...

Sügis läheneb ja ilmad muutuvad jahedamaks. Treeninguid silmas pidades on see suur kergendus-tõeline piin oli 30-kraadises kuumuses tõsiseid tööülesandeid läbi viia! Nüüd trenni tehes ikka tunned, et hingates saab organism hapnikku peale-suvel oli tunne, et soe hingeõhk käis niisama sisse-välja!

25. septembril, ajal mil teiste alade kergejõustiklased juba puhkusel viibivad, saabub minu hooaja kulminatsioon ja tõehetk-Eesti meistrivõistlused 50 km käimises.


Olen läbi ajaloo ainus, kellel õnnestunud võit võtta 7 aastat järjest, seda küll väikeses, aga väga kõvas konkurentsis! Selleks, et Lauri Lelumeest võita, tuleb treenida väga kõvasti ja regulaarselt! Meie omavaheline vastasseis on Eesti käimisajaloo üks kõrgetasemelisemaid!


Hooajal on olnud tavatult palju võistlusi, mis on kiiruse osas viinud mind elu parimasse seisu, samas on kannatanud 50-neks nii vajalik aeroobne maht.


Siiski on põhjust rõõmu tunda viimase aja kvaliteettreeningutest. Olen läbinud 35 (5.34/km) ja 40 km väga korralikus tempos ja rütmis! Lisaks on selja taga kaks väga kvaliteetset, võistluskiirust ületavat, tempotreeningut pikkusega 12 (4.54/km) ja 14 km (4.49/km). Kõigil neljal korral on minek olnud imeline ja aeg lennanud linnutiivul!


Edasises plaanis seisab veel kaks pikka tempotreeningut (40 ja 45 km) ning kaks lühemat sutsakat (16 ja 18 km).


Homsest tuleb jälle täiskohaga õpetaja-ametit pidama hakata ja treeningud nihkuvad paratamatult õhtusele ajale. Loodetavasti pingutuste kvaliteet sellest väga ei alane, kuna tõsiseid nädalaid on jäänud veel vaid üks. Kaks nädalat enne starti on plaanis koormuseid oluliselt alandada ning jätkata vaid mõõdukalt toniseerivate sutsudega.


Hetkeseis näitab, et vorm hakkab parimate päevade lähedale jõudma, ning kui võistlusel kõik pisiasjad kokku sobituvad, on lootust kõvale rekordiparandusele!


Usinalt kilomeetreid kogudes,


alati Teie,


Margus

Sunday, August 15, 2010

Rekordiparandus Paralepast!

14. augustil toimusid Paralepa parkmetsas Läänemaa lahtised meistrivõistlused käimises.

Ilm oli sellele suvele omaselt troopiline (26c varjus), õnneks varjutas päikest kerge uduloor, mis olemist pisutki leevendas.


Nagu eelmistes sissekannetes kirjutasin, oli võistluse eesmärgiks käia 20 km alla 1:30ne. See tulemus on jalgades juba 2006ndast aastast alates, aga realiseerida pole kuidagi õnnestunud! Nüüd sain sellega kuumas kliimas hakkama (1:29.37), mis tõestab, et kiiruslik vorm on põhidistantsi (50 km ) silmas pidades piisav. Rekord paranes 59 sekundi võrra! See ei ole 20 km käijatele küll mingi ime tulemus, aga minule kui maratonimehele piisab sellisest kiirusest esialgu küll! Nüüd tuleb seda vaid hoida ja põhifookus aeroobsetele mahutreeningutele suunata. Eesti meistrivõistlusteni on jäänud 6 nädalat!


Möödunud võistlus kulges minu ja Lauri kaksikjuhtimisel. Kuu aega tagasi Eesti meistrivõistlused võitnud Akim Ovsjannikov seekord meile veel vastu ei saanud. Vedasime Lauriga kordamööda, üritades tempot üleval hoida. Sellele vaatamata, olime 16ndal kilomeetril 1:29-graafikust 16 sekundit taga. Viimasel neljal kilomeetril surusime gaasi põhja, keskmiseks kujunes 4.20 kilomeetri kohta ja nii õnnestus 16 sekundiline kaotus 23 sekundiliseks võiduks vormistada.


Kohtade arvestuses jäi asi lõpumeetritele, kus Lelumees 30 meetrit enne lõppu minu selja tagant kiirendades 1 sekundilise võidu võttis. Kolmas oli Akim Ovsjannikov (1:40.27).


Naiste 10 km distantsil said kaksikvõidu Türi tüdrukud. Võitis Kaidi Kori Triin Tiitsu ees. Kolmanda koha võttis läänlanna Anneli Aru.


Veteranidest võttis isikliku rekordiga võidu Kalju Niidusaar, aeg 1:52.07.


Väikest videolõiku ja ametlikku pressiteadet võistlustest võite vaadata alljärgnevatelt linkidelt:






Wednesday, August 11, 2010

Võidujooks Viru-Nigulas

8. augustil osalesin endise kolleegi Krista palvel Viru-Nigula rahvajooksul. Mind reklaamiti välja kui võistluse patrooni ja seega avanes hea võimalus pisut kiirkäimisele promo teha-lõpujoone ületasin kiirkäiku tehes!

Kuna viimane jooksuvõistlus jäi keskkooli aegadesse, oli see minu jaoks igati põnev väljakutse. Lisaks 30 kraadisele kuumusele ja tõusude ning langustega rajale, tuli rinda pista Eesti tippu kuuluvate vanade jooksuhuntide, eesotsas Vjatseslav Košeleviga.


Joosta oli mõnus ja kannatasin üpriski hästi! Kohe alguses läks eest 5-liikmeline juhtgrupp, kuhu kuulus ka minu vend. Vaatasin, et juhtgrupi tempo on liiga kiire ja loobusin nende jälitamisest. Liikusin mõnusas tempos, tagaajajatest ohutus kauguses, kuuendana. Silmas pidades järgmisel nädalavahetusel toimuvaid 20 km võistluseid, ei hakanud viimast välja panema, vaid tiksusin mõnusa tempoga lõpuni. Jõudsingi kuuendana finišisse, väikevend lõpetas 28 sekundit eespool.


8 kilomeetrise maastikujooksu läbisin 28.48ga. Võidu võttis 11ndat korda järjest vanameister Košelev.


Mõõduvõtt oli heaks tühjendustreeninguks eelseisval nädalavahetusel toimuvateks Läänemaa lahtisteks meistrivõistlusteks 20 km käimises. Hetkel on jalad jooksust kanged, kuid laupäeva hommikuks peaks kõik uuesti kontrolli all olema!


Võistlusteks valmistudes,


alati Teie,


Margus


Wednesday, August 4, 2010

Tagasi treeningutel...

Eestikatest on möödunud kaks ja pool nädalat ning olen uuesti hoo üles saanud. Viimaste nädalate mahud on olnud 121,6 ja 134,9 km. Hetkel on mahu kogumine ülmalt vajalik, kuna rohke võistlemisega on aeroobse töö osakaal väga väikeseks jäänud. Sellest tulenevalt, peaks kiiruslik pool päris hea olema, üldine vastupidavus aga vajab sügisest 50 km silmas pidades järele aitamist.

Adekvaatse ülevaate hetkekiirusest saab 14. augustil Paralepa parkmetsas toimuvatel Läänemaa lahtistel meistrivõistlustel.


Olen seadnud eesmärgiks käia 20 km alla 1:30ne. Selline kiirus annaks piisava aeroobse mahu foonil lootust läbida sügisestel Eesti meistrivõistlustel 50 km ajaga 4:10-4:14...


Monday, July 19, 2010

Kiirkäija põlv

Kuna Eesti meistrivõistlustel saadud kolm hoiatust ei anna kuidagi rahu, tahaksin siinkohal rääkida pisut uutest kriteeriumidest kiirkäija põlvesirutuse hindamisel.

Vargsi loodan, et ehk meie 60ndate aastate kohtunike koolkond käib ka salamisi internetis uusi suundi uurimas, samas tunnistan, et see võimalus on siiski nullilähedane.


On olemas kahte sorti põlve-üks on ülepaindega, meenutades sirgu lükatuna vibu, teine on kerge kühmuga (rohkem välja eenduv põlvekeder).


Erinevalt levinud väärarusaamadest, ei ole põlve kuju võimalik venitusharjutustega muuta! Olukorda saab pisut parandada, kuid põlve kuju jääb endiselt samaks, läbipainde saavutamine ei ole kühmuga põlvetüübi puhul füsioloogiliselt võimalik!


Kinnitusena, et põlvekuju on kaasa sündinud, võib tuua näiteks minu ema, kes pole elus päevagi käimise ega venitusharjutustega tegelenud, ent läbipaine põlvest on kadestamistväärt! See on kaasa sündinud!


Sellise läbipaindega põlve hindamisel ei teki kohtunikel raskusi, küll aga esineb rohkesti probleeme kühmuga põlve osas-raske on suurtel kiirustel hinnata, kas põlv on täielikult sirutunud või mitte...


Kuidas seda siiski teha?


Uue teooria kohaselt, soovitatakse täie kindluse saamiseks vaadata lisaks põlve sirutusele ka PÕLVEÕNDLA sirutust- kui põlveõndlas nurka ei esine on põlv sirutunud, paistku ta eestpoolt kui kõver tahes! Mõelge ja tunnetage hetkeks, see on puhas füsioloogia-sirutunud põlveõndla korral ei saa ka põlv kõveraks jääda!


Kuna ise sain sellest hindamiskriteeriumist teadlikuks eelmisel aastal internetis surfates, siis olen enam kui kindel, et meie pensionieas käimiskohtunikud pole sellest siiamaani kuulnud!


Miks annan nii karmi hinnangu? Aga seetõttu, et meistrivõistlustel eksisid nad sellesama reegli vastu. Nimelt olen mina üks nendest sportlastest, kelle põlv läbipaindesse ei lähe. Seega tuleks minu puhul appi võtta ka põlveõndla vaatlus, mida meie kohtunikud ei tee, kuna pole sellest midagi kuulnud! Süüdistan neid siinkohal seetõttu, kuna tean kindlalt, et mulle tehti mahavõtmisega ülekohut-sirutasin põlve teadlikult stardist lõpuni-mu põlv lihtsalt ei lähe sirgemaks!


Kahju, et käimises videokordusi ei lubata! Tõendust selle kohta, et minu põlvesirutusel pole viga midagi, võite leida kõrvalasuvalt pildilt-kusjuures mul on pilte iga nurga pealt ja ühelgi neist ei ole kõverat põlve!


Kurb, aga selline see käimissport on-kord oled puhas poiss, kord jälle patune.


Alati Teie,


Margus






Sunday, July 18, 2010

Ebaõnnestunud eestikad...

17. juuli, Eesti meistrivõistlused 20 km käimises...

Ausalt öeldes olen hetkel täiesti nõutu-käi ükskõik kui aeglaselt, rõhuta ükskõik kui tugevasti põlvesirutust-meie kohtunikele ei maksa see midagi!


Aavakivil, Järvistel ja Vainol on minu suhtes välja kujunenud eelarvamus ja mingeid võimalusi märkuste näol oma tehnikat korrigeerida ei anta-50st ringist 4 läbitud ja kohtunikud Aavakivi ning Järviste kirjutavad mulle diskvalifitseerimiskaardi! Väga sportlasevaenulik tegevus ütleksin mina-milleks on olemas märkused? Miks ei võiks mulle enne punase kaardi välja kirjutamist mõne märkuse teha? Saaksin oma tehnikat korrigeerida! Ei, vanad on resoluutsed, ega anna mingit võimalust. Väga kurb!


Võtan tempot veelgi alla, pooleldi juba astun, pressin põlve sirgeks nii et lihased kanged. Vahe esikohal käiva Akim Ovsjannikoviga on seetõttu kärisenud juba 350 meetrile, kolmandal kohal käivast Lauri Lelumehest olen ise omakorda 300 meetrit eespool, tundub, et kohad on jagatud.


Lõpuni jääb minna alla 2 kilomeetri kui ei tea kust ilmub tabloole kolmas, minu jaoks saatuslik hoiatus!


Suures hämmingus lahkun rajalt, teades siiski, et olen teinud kõik endast sõltuva, vältimaks mahavõtmist! Lõhnab väga ärategemise järgi, aga minu asi ei ole siinkohal vandenõuteooriaid sepitseda. Tuleb austada "kohtunike" otsust.


Kurvaks teeb tõsiasi, et paar kuud varem, Läti meistrivõistlustel, lasti mul ilusti lõpetada, tasuks hõbemedal. Õigupoolest pole mind Lätis kordagi maha võetud!


Lõppkokkuvõttes saab oma esimese meistritiitli Akim Ovsjannikov (2 hoiatust!!). Aeg on tiitlivõiduks nõrk (1:38.16,64), poisi enda kohta aga väga hea! Siinkohal tuleb arvesse võtta veel staadionil valitsenud kuuma ilma, kraadiklaas näitas 27 soojakraadi!


Hiljutisest kurguhädast ning sellest tulenevalt 2 nädalat treeningpausi pidanud Lelumees teeb kaasvõistlejatest võimsaima teise poole ning võtab hõbemedali ajaga 1:40.42,02.


Võitjaga sama õnnelik on peale kaheaastast rasket vigastuspausi comebacki tegev ning kolmandana lõpetav Virgo Adusoo (1:51.37,13).


Naiste 10 km distantsil tunneb sama suurt rõõmu põlvevigastust trotsiv Meeli Pällin, võttes võidu igipõlise rivaali Kaidi Kori ees.


Minul tuleb aga tõsiselt peeglisse vaadata ning mõelda, kuidas oma tehnikat parandada. Ülesanne on raske, sest treenerit, kes kõrvalt jälgiks ning juhtnööre jagaks pole mul juba mitu aastat...


Kerge masendusega võitlev,


alati Teie,


Margus

Wednesday, July 14, 2010

Täistabamus Tabiverest!

10. juulil toimusid Tabiveres Bruno Junki käimisklubi lahtised meistrivõistlused 10 km käimises. Nagu viimastele nädalatele omane, valitses rajal põrgukuumus (28 c).

Kuna kuum ilm pole mulle kunagi sobinud, alustasin väga ettevaatlikult. Juba esimesel kilomeetril tundsin, kuidas jalad tühjaks jooksevad. Olukorda ei teinud kergemaks ka väga tehniline, mitmete tõusude ja langustega rada.




Kuna Lelumees oli seoses köhaga kaks nädalat treeningpausi pidanud, tundsin ennast üsna eneskindlalt ning võtsin tempodikteerimise enda peale. Peale esimest kolmandikku sai Lauri jaks otsa, ka tehnika vedas see kord alt ja nii tuli kolme hoiatusega rajalt lahkuda.

Edasi jätkasime esikohaheitlust noorukese Akim Ovsjannikoviga. Poiss avaldas tugevat vastupanu, alles seitsmendal kilomeetril suutsin otsustava kiirendusega noormehe seljataha jätta.

Füüsiline vorm oli tol päeval esikohanõudlejatest parim, kuid tehnilises plaanis esines veel puudujääke-uue tehnikaga kohanemine nõuab paratamatult aega! Lõpuks õnnestus siiski kahe hoiatusega lõpetada ja võit koju tuua! 10 kilomeetrit läbisin ajaga 45.53. Teiseks tulnud Akim Ovsjannikov lõpetas 28 sekundit tagapool, saades ajaks 46.21.

Järgmisel nädalavahetusel algavateks Eesti meistrivõistlusteks oli see hea kondiproov, mis tõestas, et füüsiliselt olen hetkel teistest üle, tehniliselt aga oleme kõik haavatavad!

Meie start Kadrioru staadionil on 17. juulil kell 14.00. Sooja lubatakse 25-30 kraadi, seega tuleb valmistuda järjekordseks kuumarabanduseks. Nüüd aga juba poole pikemal, 20 km distantsil.






Kuumusega kembeldes,

alati Teie,

Margus