Käimishooaja kokkuvõte

Möödunud hooajal võistles kõigi vanusegruppide peale kokku 48 sportlast- 24 naist ja 24 meest. Nendest 9 olid täiskasvanute klassi kuuluvad (6 meest ja 3 naist). 

Produktiivsemad klubid on hetkeseisuga Narvic  ja  Sillamäe Kalev, vastavalt 20 ja 9 käijaga. Kokku panid oma esinduse sellel hooajal välja 11 klubi: NPSK Narvic (20), KJK Kalev Sillamäe(9), B.Junk Käimisklubi (5), JK Tempo(3), KSK Alem(3), KJK Läänemaa (2), EMÜ SK(1), KJK Visa(1), Tallinna Kalev KJK(1), Leksi 44(1), JK Stamina(1).

Säravaimatest tulemustest tuleks ära märkida Maarika Taukuli 3 Eesti meistritiitlit ja isiklikke rekordeid 10 ja 20 km distantsil (ajad: 52.54 ja 1:49.58). Mõlemad tulemused annavad kõigi aegade edetabelis kolmanda koha.

Margus Luik saavutas Saranskis toimunud Maailma karikavõistlustel Eesti käimisajaloo kõrgeima  koha, olles 110 mehe konkurentsis 71. Lisaks võidutses Luik 20 ja 50 km meistrivõistlustel, kusjuures 50 km distantsil on mees nüüd 10 aastat järjest võitmatuna püsinud. Meistrikuldade arv kasvas 22ni.

8. juulil toimunud Läänemaa KJK lahtistel meistrivõistlustel püstitas Luik 20 km käimises isikliku rekordi (1:29.00), kärpides tippmargist 37 sekundit. Tulemus annab kõigi aegade edetabelis Ants Palmari ees 7. koha.

Lauri Lelumees oli taaskord võitmatu talvistel meistrivõistlustel, võttes 5000 meetri käimises järjekordse tiitlivõidu. Läänemaa KJK lahtistel meistrivõistlustel võitis Lauri 20 km Eesti kontekstis väga korraliku aja- 1:28.48ga, jäädes isiklikule rekordile alla vaid 5 sekundiga. Mainimist väärib veel Bruno Junki mälestusvõistlustel saavutatud II koht 10 000 m distantsil.

Järelkasvu osas valmistab rõõmu noorukese Ruslan Sergatšovi  esiletõus. Balti noorte maavõistluse III koht 5 km käimises (28.04) ja võit Bruno Junki Memoriaalil 1000 meetris (4:42) on igati tublid saavutused!

Sama võib öelda ka  Anastasija Skatško kohta, kellele kuulus Balti maavõistlusel 3 km (18.13) distantsil

4.koht. Tüdrukute C-kalssi esikoha Junki Memoriaalil tagas 1000 meetri aeg 5.05.

Rõõm on tõdeda, et pärast rasket vigastust on aasta-aastalt üha paremasse vormi tõusmas Virgo Adusoo. Selle tõestuseks võttis mees möödunud hooajal kolm meistrivõistluste medalit, olles talvel 5000 meetris kolmas, olümpiadistantsidel (20 ja 50 km) kuulusid Virgole hõbemedalid.

Osalemine rahvusvahelistel võistlustel:

1. Maailma KV  12.-13.05. Saransk ( RUS )

Margus Luik – 71. koht M 50 km 4:38.37 ( 110 osalejat ), Eesti läbi aegade kõrgeim koht

Lauri Lelumees – 99. koht M 20 km 1:39.17 ( 124 osalejat )

Maarika Taukul – 87. koht N 20 km  ( 106 osalejat ).

2. EST-LAT-LTU-SWE ( Baltic, Nordic ) maavõistlus käimises 15.09. Eskilstuna ( SWE ).

Maarika Taukul – 7. koht N 10 km 52.54, isiklik rekord, Eesti kõigi aegade 3. tagajärg

Anna Kukankova – 10. koht N 10 km 1:00.47

Artjom Djatšuk – 8. koht M 20 km 1:50.11

Lauri Lelumees – DQ

 Võistkondlik paremusjärjestus: LTU-55, SWE-42, LAT-38, EST-6

3. Presidendi KV-Balti maavõistlus 09.06. Valmiera ( LAT ).

Maarika Taukul – 6. koht N 5000 m 26.12,14

Anna Kukankova – 8. koht N 5000 m 30.24,65

Virgo Adusoo – 9. koht M 10 000 m 49.15,41

Artjom Djatšuk – 10. koht M 10 000 m 54.56,05

4. A. Mikenas Memorial, Balti noorte ja juunioride maavõistlus käimises

   21.04. Birštonases ( LTU ).

5. koht – Maarika Taukul N 20 km 1:51.04, isiklik rekord, Eesti kõigi aegade 3. tagajärg

5. koht – Lauri Lelumees M 20 km 1:37.44

Balti maavõistlus:

III koht/ 4. koht – Ruslan Sergatšov PB 5 km 28.04

4. koht/ 8.koht  – Anastasija Skatško TB 3 km 18.13

4. koht/ 10. koht – Igor Jakovlev PA 10 km 57.13

5. koht/ 13. koht – Jelizaveta Smirnova TB 3 km 19.14

Võistkondlik paremusjärjestus: LTU-66, LAT-37, EST- 26

5. 17. Bruno Junk Memorial 26.05. Valgas

I koht – Ruslan Sergatšov PC 1000 m 4.42,3

I koht – Anastasija Skatško TC 1000 m 5.05,0

II koht – Lauri Lelumees M 10 000 m 44.25,6

III koht – Maarika Taukul N 5000 m 26.02,9

III koht – Rein Sumberg MV 5000 m 27.09,8

III koht – Igor Jakovlev PA 10 000 m 56.32,8

III koht – Sofia Smirnova NJ 5000 m 32.57,7

III koht – Bogdan Davõdov MJ 10 000 m 1:02.02,9

Andmed ja statistika: Toomas Rosenberg

Tallad alla!

Peale üheksat kuud piinavat põlvevalu, tabas mind joostes Evelin Taltsile ja tema Londoni tallaloole mõeldes sähvatus- võibolla põhjustab põlvevalusid probleem, mida on võimalik ortopeediliste taldadega leevendada?

Mõttele lisas kaalu tõdemus, et valu rändas põlvest-põlve, pesitsedes vaheldumisi mõlemas alajäsemes, täpselt samas kohas! Tundus, et viga võib olla jala vale nurga all maha asetamises. Lugedes sellekohaseid materjale ja mõeldes oma probleemile, tundus tallaost väärt proovimisena. 

Otsustasin külastada Gadoxi tallameistreid ja kuigi 91 eurot tundus hirmuäratavalt suur summa, oli see jalgade tervise seisukohalt siiski marginaalne.

Mõõdud võetud, sain nädalaga tallad alla. Hetkel on käsil testimine ja suuremaid kaebuseid ei ole esinenud.

Suured tänud Meelis Jürisaarele oskusliku töö eest!

Käivitan mootorit

Möödunud nädala lõpus käivitasin vahepeal kaks ja pool nädalat seisnud mootori. Plaanisin juba hooaja lõpus, et seekord annan põlvedele pikema puhkuse. Plaan oli tagada neile 2 nädalat täielikku rahu. Nii pikka ja kerget üleminekuperioodi pole mul varem olnud, aga eks tuleb hakata vaikselt passi ka piiluma juba. 

Osalt tingis pisut pikema puhkuse ka väike vigastus, nimelt õnnestus mul rebestada roietevahelisi lihaseid, millest täielik taastumine veel kestab. Esimesed 10 päeva ei saanud midagi teha, sügav hingaminegi oli valulik. Nüüd on vigastus suuremas osas paranenud. Jõuharjutusi veel teha ei kannata, küll aga lubab juba kergelt joosta.

Nagu iga algus, oli ka see üsna vaevaline. Esimesed 30-minutilised jooksuotsad võtsid jalad kangeks ja valulikuks. Imestasin omaette kui kiirelt tehtud töö kaob!

Täna tegin esimese 6 km-se käigutreeningu, tunne oli väga hea ja värske! Uut indu sain teadmisest, et järgmisel aastal Moskvas toimuvatel maailma meistrivõistlustel on 50 km käimise norm 4:16. Minu isiklik rekord aga 4:18.36, puudu jääb 2 min 36 sek. Seega tuleks rekordgraafikust ca 500 meetrit eespool lõpetada. Kunagi varem pole ma normitäitmisele niivõrd lähedal olnud!

1. novembrini jäänud aja jooksul pean lihased ja mootori töökorda saama, et siis täistuuridel treenima asuda!

Tänavune saak!

Eesti sisemeistrivõistlused: HÕBE!

Eesti käimise karikavõistlused: KULD!

Maailma Karikavõistlused: 50 km- 71. (110 startijat). Eesti kõigi aegade kõrgeim koht!

Läänemaa KJK lahtised meistrivõistlused: 20 km- isiklik rekord 1:29.00. Parandus 37 sek.

Eesti meistrivõistlused 20 km: KULD! Üle viie aasta taas kullal!

 Eesti meistrivõistlused 50 km: KULD! Kümme aastat järjest võitmatuna! Läbi ajaloo enim meistrikuldasid võitnud 50 km käija!

Pisut puhkust

Olen nüüdseks pea poolteist nädalat puhkust pidanud. Tuleb tõdeda, et vahelduseks maitseb hästi! Kuhjasin teadlikult kõik suuremad asjaajamised oktoobrisse, et saaks neile rahulikult keskenduda ega peaks treeningute pärast muretsema.

Esimest korda 20-aastase karjääri jooksul tõmbasin juhtme täiesti seinast välja-pole nädal otsa lillegi liigutanud. Otsustasin juba hooaja keskel, et tuleb teha pikem paus- terve aasta on vahelduva eduga valutavad põlved mulle probleeme valmistanud. Täpset põhjust ei teagi, aga loodan, et kuu aega kergemalt võttes on nad mulle tänulikud!

Kergete käigu- ja jooksutreeningutega plaanin algust teha oktoobri lõpus, et 1. novembriks taas löögivalmis olla!

Seniks aga kasvatan isu ja paitan põlvi. Loodetavasti tuleb järgmine hooaeg neile hõlpsam!

Foto on tehtud Raido Pedaku poolt Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpetajate-õpilaste vahelise jalgpallikohtumise raames.

Võit viiekümnes ehk kümme aastat võitmatuna!

Laupäeval toimusid Valgas Pedeli jõe kallastel Eesti maantekäimise meistrivõistlused. Algselt Jurmalas (Läti) Eesti-Läti ühiste meistrivõistlustena aset leidma pidanud üritus korraldati tänu Toomas Rosenbergi kiirele tegutsemisele kolme päevase etteteatamisega Eestimaa pinnal. Lätlastelt võttis korraldusõiguse sealne tüli kohaliku kergejõustikuliiduga. Nii jäigi ühine mõõduvõtt lõunanaabritega ära ja meistrimedalid jagati vaid omade seltsis.

Kell 10 astusid stardijoonele viis vaprat viiekümne meest ja kolm kanget kahekümne naist. Sarnaselt möödunud aastaga, mil võistlus peeti teispool jõge, puhus seegi kord ühel suunal stabiilselt tugev vastutuul! Puhangud olid küll pisut leebemad kui möödunud aastal, see-eest oli aga trass oluliselt kurvilisem ja rohkete tõusude-langustega.

Vaatamata sellele, otsustasin võtta väikese riski ja alustada rekordgraafikus. Võimalikult hea tulemuse nimel oleks pidanud olusid arvestades alustama tagasihoidlikumalt, kuid ükski aeg peale isikliku rekordi poleks mind nii või teisiti rahuldanud. Parem kaotada isiklikule rekordile veerand tunni kui ühe minutiga!

Jonnakalt vastu tuult pressides, hakkasin 8. kilomeetri paiku taipama, et see missioon on hukule määratud. Jõud hakkas üsna kiiresti raugema ja peale 20. kilomeetrit langes tempo juba oluliselt. Paari raskema kilomeetri vältel, mil vaevlesin masenduse, minnalaskmismeeleolude, hirmu, viha ja üldise nõrkusega, kaotasin palju väärtuslikke sekundeid. Kuskil 23. kilomeetril „august“ välja tulles, ringiajad mõnevõrra paranesid, kuid rekordist tuli seekord suu puhtaks pühkida!

Raskel hetkel teadsin siiski kindlalt, et peagi hakkab jälle kergem! Pressisin edasi, eesmärgiga vahepeal lähenema hakanud Virgoga võimalikult suur vahe sisse teha.

Poiss oli tubli ja võitles kõvasti, kuid seekord mulle veel kordagi ohtlikuks ei saanud. Võitlus kulla nimel käis minu ja loodusjõudude vahel.

Alates 20. kilomeetrist keskendusin rekordi üritamise asemel võimalikult hea aja püüdmisele. Peale 20. kilomeetri „auku“ oli tunne taas normaalne- mootor töötas täisvõimsusel, ainult jalad ei tulnud järgi! Tõusud-langused ja vastutuul röövisid üsna kiiresti kogu jõu! Vehkisin abitult käte-jalgadega, aga edasi eriti ei liikunud!

Nõudlik rada mõjutas ka mu piiripealset tehnikat, nii sain üsna kiiresti 2 hoiatust täis ning enamus distantsist tuli käia ohutsoonis.

Seljataga kindlustas Eesti Maaülikooli Spordiklubi atleet Virgo Adusoo oma hõbemedalit, jätkates heas rütmis, ilma ühegi hoiatuseta.

Pronksi eest käis võitlus vanameister Rein Sumbergi ja kahe noore mehe- Artjom Djatšuki ning Virgo ultrajooksjast sõbra, elu esimest käimisvõistlust tegeva, Peeter Põllupüü vahel.

Kuskil 27. kilomeetri paiku rauges noormeeste jõud. Artjom oli endale vahepealsete kiirendustega liiga teinud (mingi hetk kärises vahe Reinuga juba üle km pikkuseks kuni vanameister selle uuesti kinni nõelus) ning valutama hakanud jalg sundis Sillamäe noormehe raja kõrvale. Ka käimisdebüüti tegeval Peetril sai umbes selleks ajaks jaks otsa ning temagi oli sunnitud katkestama. Au ja kiitus mõlemale, et nii rasketes tingimustes vähemalt üritasid! Rein aga liikus kindlal sammul pronksi poole.

Viimasel kilomeetril panin kogu jõuvaru mängu ja punnitasin uhke spurdiga lõpukilomeetri ajaks 5.14. Kümnes järjestikune meistritiitel tuli kahe hoiatuse ja 4:33.13-ga.

Hõbemedalit kaitses Virgo Adusoo, püstitades raskete olude kiuste isikliku rekordi. Hõbemedali väärtuseks kujunes 4:54.45.

Pronksi napsas noored mehed üle kavaldanud eesti käimise raudvara Rein Sumberg, ajaga 5:33.00.

Meeste käimismaraton on pikk ja masohistlik rännak, mille vältel võib kogeda tunnetespektrit kogu oma värvides- sealt ei puudu erutust, hasarti, kogu keha halvavat nõrkust ja sellega kaasnevat hirmu, meeleheidet, masendust, uuesti esilekerkivat kergendust, sellega kaasnevat eufooriat ja lõpuks suurt rõõmu, et see kõik läbi sai! Igaüks, kes selle raske teekonna lõpetab, kogeb esimese emotsioonina kegrendust ja pingelangust!

Seda eriti peale 4-tunnist võitlust tõusude ja vastutuulega! Nii valdasid ka mind lõpujoont ületades kahetised tunded- ühelt poolt rõõm lõpetamise ja medali üle, teisalt pettumus saavutamata jäänud rekordi üle. Aga nagu öeldakse- mis halvasti, see uuesti!

Mõne lause tahaks pühendada ka meie vapratele naistele, kes end 20 km distantsil proovile panid. Sel hooajal hoogsalt rekordeid uuendanud Maarika Taukul Bruno Junk Käimisklubist oli ka seekord pidurdamatu, võites meistrikulla isikliku rekordi ja kõigi aegade kolmanda tulemuse 1:49.58-ga. Eesmärk oli käia alla 1:50-e, seega sai distants läbitud apteekri täpsusega! Tulemus oleks võinud veelgi parem olla, kui rasked tingimused ja nädalapäevad tagasi läbipõetud külmetushaigus poleks organismile ja mahutreeningutele oma jälge jätnud.

Eesti meistrivõistluste hõbemedal kuulus vapralt võidelnud Anna Kukankovale Atleetika KJK, ajaga 2:04.06.

Sellised olid selle aasta muljed meistrivõistlustelt! Tahaksin tänada konkurente, Toomas Rosenbergi, Jekaterina Jutkinat, Mart Järvistet, Jaan Aavakivi, kommentaator Kriiti ja tema sekretärina tegutsenud tütart, sportlaste treenereid ja paljusid teisi, kes suutsid meistrivõistlused 3-päevase etteteatamisega läbi viia!

Minu austus Teile!

Imeline Ija

Viimased poolteist aastat on mul rõõm tunda üht imelist inimest. Ausat, vahetut, armast ja siirast! Inimest, kes on mind selle aja jooksul õnnelikuks teinud. Inimest, kes toetab ja julgustab ning vaatamata minu egoistlikule ellusuhtumisele on suutnud kõike sellega kaasnevat välja kannatada!

Tänu Sinule saan rahulikult treeninigutele keskenduda, teades, et kodus on keegi kes ootab ja hoolib. Tänu Sinule on mu toidulaud rikkalikumaks muutunud- müslile, makaronile ja kartulile pakuvad nüüd meeldivat vaheldust supid ja liharoad. Lisandunud on kommikorvike, kust alati maitsvat suutäit loota võib!

Tänu Sinule on elu muutunud ilusamaks, magusamaks ja stabiilsemaks! Tunnen end Sinuga koos olles vabalt ja hästi. Mul on suur au Sinuga oma elu jagada ja väga hea meel, et kohtusime!

Loodetavasti suudan ka Sulle midagi sellega võrreldavat tagasi anda!

Armastusega

Margus

Eesti käijatelt Rootsi-Läti-Leedu-Eesti maavõistlusel isiklikud rekordid

15. septembril osalesid Eesti käijad Rootsis Eskilstunas toimunud Rootsi-Leedu-Läti-Eesti maavõistlusel käimises. Samas peeti ka Põhjamaade meistrivõistlused, kus osalesid lisaks Rootsile ka Norra ja Soome käijad.

Eestit olid esindamas kaks mees- ja kaks naiskäijat täiskasvanute vanuseklassis. Naiste 10 kilomeetri distantsil saavutas Maarika Taukul seitsmenda koha isikliku rekordiga 52.54, mis on Eesti kõigi aegade kolmas tulemus maanteekäimises. Anna Kukankova saavutas isikliku rekordiga 1:00.47 kümnenda koha. Meeste 20 kilomeetri distantsil oli Artjom Djatšuk üheksas isikliku rekordiga 1:50.11. Lauri Lelumees diskvalifitseeriti.

Rootsi-Leedu-Läti-Eesti maavõistluse arvestuses saavutas üldvõidu Leedu, järgnesid Rootsi, Läti ja Eesti.

Allikas: www.ekjl.ee

Pilt: Christer Svensson

Järelkasv võistles Haapsalus

Laupäeval korraldas Endel Susi Haapsalu staadionil Läänemaa KJK lahtised meistrivõistlused käimises. Stardijoonele astus meie järelkasv, 11-12 aastased Läänemaa noorkäijad. Mina täitsin kohtuniku ja päevapiltniku rolli, lisaks oli au noortele tulevikulootustele medalid kaela riputada.

Tüdrukute 3000 m distantsi võitis kauni käigusammuga imepisike Anastasja Skatsko, ajaga 19.43,5. Poiste samal distantsil läks võit Gennadi Roosile, kes pidi esialgu veel Anastasjale alla vanduma, saades ajaks 22.13,8.

Poiste 5000 m distantsil oli võitmatu Ruslan Sergatsov. Võiduajaks märgiti 30.15,4.

Kõik meie maakonna parimad sel alal kuuluvad treener Ivan Jutkini treeningrühma ja on tehniliselt väga andekad! Noort Ruslan Sergatsovi on lausa lust vaadata! Sama võib öelda ka Anastasja Skatsko kohta. Ivan on neile võistluskäimise ABC selgeks teinud ja see on algajale käijale kõige olulisem asi õppida! Küll jõud ja vastupidavus ka treeningute käigus edasi arenevad.

Kaks ülalpool mainitut seekord oma isiklikke rekordeid ei uuendanud, vaatamata sellele käidi siiski välja korralikud ajad. Arvestada tuleb, et möödunud nädalavahetusel esineti edukalt (esikolmiku kohad) Jüri Jaansoni kahe silla jooksul. Lisaks puhus staadionil külm tuul.

Rõõm on tõdeda, et tublid noorkäijad on sirgumas ja kui elu alla ei neela, kuuleme neist loodetavasti veel ka kümne aasta pärast!

Viiekümneks valmis!

Koheselt peale 20 km Eesti meistrivõistluseid, algas viimane 3-nädalane võtmetreeningute etapp valmistumaks Eesti-Läti 50 km meistrivõistlusteks. Õigemini kujunes eestikatest selle avalöök, kuna võidu toonud aeg oli paras 50 km tempotreeninguks.

Kolme nädala jooksul sai aeroobsete treeningute näol läbitud 3x40 km. Kiiruslikku vastupidavust arendasin ühe lõigutreeningu (3+3+2+1+1) ja kahe 10 km temporteeningu abil (ajad 50.35 ja 50.33). Tempotreeningute eesmärgiks oli kohaneda võistlustempoga, õppides 5.05 tempot paremini tundma. Seega oli igas nädalas kaks arendavat treeningut. Ülejäänud päevad kulusid võtmetreeningutest taastumiseks. Neil päevil läbisin distantse vabas tempos, enesetunde järgi.

Kilometraaži õnnestus nädalast-nädalasse suurendada: 106,1-107,4-108,7 km. Ideaalis oleksid nädalamahud võinud olla 20 kilomeetrit suuremad, aga vaevaline taastumine võtmetreeningutest ja septembris alanud töö rohkemat ei võimaldanud. Nendes oludes sai treeningutest võetud maksimum!

Täna tegin viimase tõsisema pingutuse, läbides rahulikus tempos 25 km. Hetkel olen täiesti tühi. Nüüd jääb kaks nädalat aega tehtud töö salvestamiseks ning 29. septembril saab näha, millise resultaadi see andis.

Võidurõõm!

Võidurõõm- see on kirkaim ja magusaim emotsioon, mida sport on võimeline pakkuma. Sellest ülemat ei ole! See on peaeesmärgiks igale tõsiselt harjutavale sportlasele. Just see- rõõm, mitte medal ega rahatkupüür, on esmatähtis. Sporti tehakse eelkõige emotsiooni pärast, kõik muu on teisejärguline. Pelgalt raha pärast ei suudaks keegi ennast niimoodi piinata, vähemasti mitte pikalt ja püsivalt.

Mida harvemini me seda kogeme, mida raskemalt ta kätte tuleb, seda ehedam see on. Seda enam me seda väärtustame! Vanuse kasvades, hindame võidurõõmu üha enam, sest mõistame, et meie aeg tipus on piiratud. Seda enam me selle hetke nimel elame ja hingame, seda meeleheitlikumalt me pingutame, valame higi, kasutame igat allesjäänud hetke...kes seda ei tee, kahetseb hiljem kibedalt!

Mida harvem, seda enam, mida vähem, seda rohkem- jah, võidurõõm on ülim!

Stardiärevus

Seda on võrreldud armumisega, „liblikad kõhus“ tundega. Täpselt nii see on! Süda taob, meeled on ebaloomulikult erksad, keha on valmis lahingusse sööstma. Ettearvamatus, teadmatus, piiride kompamine ja mugavusstsoonist väljumine. See on üks komponente, mis mind spordi juures hoiab. See tunne stardihetkedel, tavarutiinist ja mugavustsoonist väljarebituna, valmis murdma. Sel hetkel tunned end tõeliselt elus olevana! Need on hetked, mis annavad elule värvi ja mida hiljem naetause  ja mõnutundega meenutada. Ürgne isane soov teisega konkureerida, temalt mõõtu võtta ning oma võimed proovile panna. Talumatu hetk, mil see võimalikuks saab-stardipaugu ootus!

Meistrikullad Maarikale ja Margusele!

19.08 peeti Kadrioru staadionil Eesti kergejõustikumeistrivõistluste teine päev, mille avaaladeks olid naiste 10 000 m ja meeste 20 000 m käimine. Võisteldi 15-kraadises vihmasajus.

Naiste käimises võttis isikliku rekordiga ülivõimsa võidu Bruno Junk käimisklubi sportlane Maarika Taukul, saades ajaks Eesti kõigi aegade kolmanda tulemuse 51.48,02ga. Teine oli Anna Kukankova Atleetika KJK, ajaga 1:01.31,98 ja kolmas Läänemaa KJK esindanud Anneli Aru (1:04.34,59). Startijate seas oli ka meie olümpiamaratoonar Evelin Talts, kel oma debüüdil veel lõpuni käia ei õnnestunud. Sellegipoolest kiidusõnad vapruse ja julguse eest!

Maarika võidus ei tekkinud kordagi kahtlust, ilusa ja korrektse tehnikaga läbis ta distantsi ühtlases tempos. Järgmine start on kuu aja pärast Rootsis.

Meeste distantsil vedasin enamuse ajast mina, aeg-ajalt liikus ette ka Lelumees. Teadsin, et Lauri ootab oma hetke. Pisut peale poole maa läbimist võttiski Lauri ette otsustava rünnaku, millega mina kaasa minna ei suutnud. Vahe kärises 40 meetri pikkuseks. Paraku võttis Lauri liiga suuri riske ja tal tuli kolme hoiatuse tõttu rajalt lahkuda.

Ka mul oli üks hoiatus all, tuli olla ettevaatlik. Lelumehe kõrvaleastumise järel oli minu võit vaid vormistamise küsimus. Üritasin küll algset tempot hoida, kuid jõud sai otsa ja värskus puudus. Keskendudes sügisesele 50 km meistrivõistlusele, oli mul seljataga 4-nädalane raske treeningtsükkel ja hõlpu andsin endale alles võistlusnädalal.

Distantsi teisel poolel kahetsesin seda kibedalt, sest kohati tekkis raskusi isegi lõpetamisega. Jalad värisesid ja pea käis ringi, aga lõpuni ma pressisin! Aeg oli küll rohkem 50 km vaheaja killast- 1:40.36,45. Sellegi poolest sai põhieesmärgiks seatud 21. meistrikuld võidetud. Viimati sain sel distantsil võidurõõmu maitsta 2007. aastal.

Teine koht kuulus Virgo Adusoole. Eesti Maaülikooli sportlane sai hõbeda 1:43.05,42ga. Virgo valmistub samuti 29. septembril Jurmalas aset leidvateks Eesti-Läti meistrivõistlusteks 50 km käimises.

Kolmandal kohal lõpetas Sillamäe noormees Artjom Djatšuk. Käimissporti tagasitulekut tegev noormees sai ajaks 1:58.50,80.

Taukul, Lelumees ja Djatšuk esindavad Eestit kuu aja pärast Roostis toimuvatel võistlustel. Mina ja Adusoo seadistame end juba 50 km lainele.

Fotod: Ija Brusnigina/Marko Mumm

Käijad konkureerivad Kadriorus

19. augustil astuvad Eesti meistrivõistluste raames areenile ka võistluskäijad. Nagu tavaks saanud, on naistel kavas 10 000 meetrit, meeste jaoks on maa poole pikem.

Enamike osalejate jaoks on ainuüksi 25-50 ringi läbiminine omaette saavutuseks, mõned mõtlevad lisaks läbimisele ka medalist.

Alljärgnevalt väike ülevaate peamiste medalipretendentide hetkeseisust:

Maarika Taukul

Meie hetke parim naiskäija tõusis hooaja alguses Leedus peetud 20 km võistlustel näidatud ajaga naiste kõigi aegade edetabelis kolmandale reale. Vahepeal tegi debüüdi Maailma karikavõistlustel ja on nüüd valmis oma möödunud aastast kulda kaitsma. Viimaste andmete kohaselt on Maarika ettevalmistus sujunud hästi, kulmineerudes 120 km treeningnädalaga Tabivere treeninglaagris.

Õpetaja-ametit pidaval naisel on hetkel suvepuhkus ja see on võimaldanud küllaltki korralikult meistrivõistlusteks valmistuda.

Lauri Lelumees

Suvel suure elumuutuse läbi teinud rahandusministeeriumi ametnikul on suvepuhkus seljataga ja mees on tagasi tööpostil. Elumuutuste tõttu on treeningud jäänud pisut tagaplaanile, kuid kogenud sportlasena oskab Lauri end õigeks ajaks vormi ajada!

Maikuus esindas ta Eestit Maailma karikavõistlustel Saranskis. Juuli alguses Läänemaa KJK meistrivõistlustel jäi 20 km-s isiklikust rekordist vaid 5 sekundi kaugusele, saades ajaks 1:28.48. See näitab, et kiirus ei ole kuhugi kadunud ja Lauri on endiselt peamine pretendent kullale!

Margus Luik

Ka mina osalesin maikuus Maailma karikavõistlustel, läbides 50 km distantsi. Juulis peetud Läänemaa KJK meistrivõistlustel püstitasin 20 km distantsil 37-sekundiga isikliku rekordi, saades ajaks 1:29.00. Tulemus annab Eesti kõigi aegade edetabelis seitsmenda koha.

Kasvanud kiirus on heaks märgiks ka sügisesele 50 km meistrivõistlusele mõeldes. Kuna olen põhitähelepanu suunanud pikale distantsile, on viimasel ajal põhirõhk asetatud mahutreeningutele. Erinevalt paarist viimasest hooajast, lasen seekord siiski  2 nädalat enne meistrivõistlusi mahud alla ja keskendun kiiruse teritamisele. Eesmärk on Lelumehele pisut närvikõdi pakkuda!

Virgo Adusoo

Virgoga vesteldes, kinnitas ta mulle, et on tänu töö juurest saadud puhkusele korralikult valmistunud ja soovib igal juhul medalit! Millist täpsemalt, mees ei täpsustanud. Eks seda näitab võistlus. Sügisel ootab Virgot ees 50 km meistrivõistlused, kus ta loodab suurt arenguhüpet!

NB! Kuna käimine on ettearvamatu ala, siis ei ole välistatud, et medali võib napsata ka mõni üllatusmees, keda siinkohal favoriidiks pole peetud! Jääme põnevusega ootama!

Kohtumiseni Kadriorus!

Rekord!

8.juulil peeti Paralepas vihmasajus Läänemaa Kergejõustikuklubi lahtised meistrivõistlused. Kahjuks jäid paljud käijad jõuproovist eemale. Nii juhtuski, et sportlasi oli stardijoonel vähem kui raja kõrval kohtunikke.

Siinkohal tahan edastada suured tänusõnad Endel Susile, et ta ulatas abikäe, võimaldamaks head vormi realiseerida! Suur tänu kuulub ka kõigile kohtunikele, kes vihma ja sääski trotsides vapralt vastu pidasid! Väga tänulik olen isale, emale ja vanaemale, kes mind raja kõrval utsitasid ja Ijale, kellele mõeldes raskel hetkel abi sain!

Stardis olime niisiis kolmekesi- mina, Lauri Lelumees ja Anneli Aru. Annelile eriline austus, et ta ainukesena naiste lippu kõrgel hoidis ja võttis vaevaks Lauknast kohale sõita!

Püssipaugu kaikudes hakkasime Lelumehega kohe uhama. Kuna möödunud päeva paduvimast olid kurvid märjad ja libedad. Pidi olema väga hoolas, et jalgele jääda.

Esimesed kakasteist kilomeetrit liikusin Lelumehega ühes rütmis, siis rebis Lauri pisut ette. Vahelduva eduga püsis vahe 40-50 meetri ringis. Pool maad katsime vastavalt 44.23 ja 44.27ga.

Raskeim hetk saabus 13.-14. kilomeetril, kuid vahe Lelumehega ei suurenenud palju.Samas ka ei vähenenud. Nägin, kuidas Lauri aeg-ajal üle õla vaadates olukorda kontrollis.

Neli kilomeetrit enne lõppu sain uue hingamise ja hakkasin vahet Lelumehega vähendama. Lauri tunnistas hiljem, et minu lähenemine sundis tedagi rohkem kokku võtma. Minu viimased neli kilomeetrit olid tema omadest kiiremad, ometigi kontrollis Lauri olukorda ja 40-50 m vahe säilis lõpujooneni.

Lelumehel jäi isiklikust rekordist puudu vaid 5 sekundit! Võiduajaks fikseeriti 1:28.48. Ometi oli ta tulemusega rahul- viimasel ajal on suured elumuutused täie jõuga treenimist takistanud!

Minu parandasin oma 2010. aastal püstitatud isiklikku tippmarki 37 sekuniga, saades lõppajaks kõigi aegade 7. tulemuse 1:29.00. Käisin mõlemad pooled peaaegu võrdselt: 44.27/ 44.33. Ühtlane tempo ja lõpuni kestmine annavad tunnistust heast kiiruslikust vormist! Natuke jääb kripeldama, et rekord ei nihkunud uude minutisse- üks sekund on ikka pagana nöök küll! Rekord ringide kaupa: 8.56/8.58/8.53/8.48/8.50/8.58/9.03/8.53/8.52/8.46.

Samas tuleb tunnistada, et tegemist oli siiki suure õnnestumisega. Alates 23. jaanuarist pole ma saanud päevagi treenida ilma valuta-vaheldumisi tekitasid probleeme põlved, seejärel olin 5 päeva audis abaluu-aluse närvipõletikuga (nüüd, 3 nädalat hiljem, pole valu endiselt täielikult taandunud!). Nii mõndeki võtmetreeningud on seetõttu jäänud tegemata. Mind päästsid viimased 2  võistluseelset nädalat, mil sain koduses Haapsalus ja Stroomi rannas väga kvaliteetselt harjutada!

Hetkel valitseb suur kergendus ja vahepeal kõikuma löönud eneseusk on taastatud! Järgmise sihina võtan eesmärgiks 18. ja 19. augustil Kadriorus toimuvad Eesti meistrivõistlused!

Jama jätkub...

Täna hommikul hakkas lisaks seljavalule järsult paha, keha muutus higiseks, tormasin wc-sse oksele. 

Tõenäoliselt on tegemist toidumürgitusega-pea paks, olemine nõrk, aeg-ajalt oksendan. Kogemuste põhjal peaks homme juba ok olema, aga eks ta oma jälje organismile ikka jätab...hetkel juba pisut parem!

Jama jama järel

Viimastel aastatel on mu tahtejõud seoses tervisega korralikult proovile pandud. Jaanuarist märtsini valu teinud vasaku sääre sisekülg sai tänu laser-ravile ja tablettidele märtsikuiseks laagriks töökorda kui praktiliselt samal päeval alustas "streiki" parem jalg. Valu kiirgas täpselt samast kohast kus vasaku jala puhulgi. Vahelduva eduga on jalg pakkunud paremaid ja halvemaid päevi. 

6. juunil sain ortopeedi jutule, kes soovitas teha põlve süst. Kuna sel päeval jalg ei valutanud ja täpset punkti oli raske leida, soovitas doktor peale trenni tagasi tulla, siis on valusa koha leidmine kiirem. Retseptsioonis selgus, et esimene vaba aeg tasuliseks (25 eur) visiidiks on 18. juunil?! Kuna jalg lubas enam-vähem treenida, siis otsustasin senimaani ära kannatada. 

Paraku tabas eile järjekordne tagasilöök-vasaku abaluu alla lõi nii terava valu, et hingata oli raske. Sellegi poolest tegin 20 km ära, rahulikus tempos polnud valu väga häiriv.

Järgmisel päeval pidin koolis palga välja teenimiseks terve hunniku pinke ära vedama. Valu oli tuntav, aga kannatas töötada. Tagantjärele tarkusega oli tegemist muidugi veaga.

Täna hommikul ei olnud kah väga viga, aga soojendusel kiirendusi tehes torkis nii nagu keegi surgiks nõelaga närvipesas. Valu kiirgas ka ette rinnalihasesse. 

Kuna kavas oli tähtis lõigutreening (6x2 km), üritasin alustada. Paraku oli valu nii terav, et loobusin 700 meetri pärast ja jätkasin 7 km tervisekõnnis. Seegi oli päris piinarikas.

Vaimselt on väga raske, aga kuna olen loomult võitleja ja optimist, siis loodan kiirele paranemisele. Paar päeva kergemalt võttes ei tohiks vormile väga laastavalt mõjuda.

Tõmban täna paar Ibumaxi sisse ja vaatan mis homne päev toob. 

Loodetavasti seisavad ees veel mõned vigastustevabad hooajad, sest elutöö vajab realiseerimist!

Siinkohal oleks sobilik lõpetada minu pikaajalise treeneri Endel Susi sõnadega- elu on võitlus!

Bruno Junk'i mälestusvõistlustel käimises jäeti koju kaks esikohta

26. mail Valga staadionil toimunud XVII Bruno Junk`i mälestusvõistlustel olid Eesti käijatest edukamad  nooremate vanuseklasside võistlejad.
Tütarlaste D vanuseklassi 1000 m distantsil saavutas esikoha Jooksuklubi Tempo võistleja Anastasija Skatško ajaga 5.05,0. Esikoha saavutas veel ka sama klubi võistleja Ruslan Sergatšov poiste C vanuseklassi 1000 m distantsil ajaga 4.42,3.
Peaala meeste 10 000 meetri käimise võitis esmakordselt Leedu käija Genadij Kozlovski Pobradese Käimisklubist ajaga 42.16,5. Teise koha saavutas Lauri Lelumees Bruno Junki Käimisklubist ajaga 44.25,6. Naiste 5000 meetri käimises oli parim lätlanna Agnese Pastare Ogrest ajaga 22.26,2. Maarika Taukul Bruno Junki Käimisklubist saavutas kolmanda koha isikliku rekordiga 26.02,9.

 Postitatud 28. mai 2012, Eesti Kergejõustikuliit

Margus Luik:

Vaatamata kaks nädalat tagasi Maailma karikal läbitud 50 km-le, otsustasin siiski võistlustel startida. Bruno Junki mälestusvõistluste näol on tegemist kõige paremini korraldatava käimisvõistlusega Eestis, kus parimatele isegi väikesed rahalised auhinnad. Toomas Rosenberg oli ära teinud suure töö, mul ei olnud südant minemata jätta.

Läksin lihtsalt protsessi nautima ja heade sõpradega kohtuma. Naiivne oleks olnud kaks nädalat peale 50 km võistlust hellitada lootust kõrgest kohast või heast ajast. Teisipäevases kerges lõigutrennis (6x1 km) olin esimestel kilomeetritel ikka täiesti vati sees, läbides lõike napilt alla 5 minuti. Viimastel lõikudel läksid jalad lahti ja punnitasin paar tükki alla 4.30ne.

Päev enne võistlust soojendusel, lõi paremasse säärde terav valu. See vigastus on piinanud mind märtsi keskpaigast saadik, lüües välja kohe kui sama probleemi käes kannatanud vasak säär ravi tagajärjel korda sai. Olin sunnitud soojenduse pooleli jätma. Kogemuse põhjal teadsin, et võistluse ajaks matab adrenaliinipuhang valu endasse. Nii ka juhtus-võistluse vältel ma valu ei tundnud! Hiljem banketil põlve kombates, oli valuaisting siiski tuntav. 

Sain 6. juuniks Kaidu Meiterni juurde aja. Loodetavasti suudab ta mulle 25 euro eest täpse diagnoosi panna!

Nüüd pisut võistlusest ka. Kohe alguses tormas eest leedukas Kozlovskij, väikese vahega tema järel liikus Läti tulevikulootus Gjacs. Leedukas jäi kõigile püüdmatuks ja võitis kindlalt, kulutades 10 000 meerti distantsile 42 minutit ja 16,5 sekundit. Tegemist oli 2012. a Leedu meistrivõistluste hõbedaga 20 km distantsil.

Teises kohas ei olnud samuti kahtlust-noor lätlane Gjacs läbis vahemaa 43.42,8-ga, pääsedes siiski napilt 2 hoiatusega! Siinkohal tuleb esile tuua, et lätlane kuulus veel juunioride klassi!

Kolmanda koha (meeste arvestuses teine) võitles kogemustele tuginedes välja Lauri Lelumees (44.25,6). Enamus distantsist noore leeduka Mastianicaga maid jaganud Lauri kasutas ära poisi valearvestuse, rünnates noormeest kõige raskemal hetkel. Nimelt haakis leedukas neile ringiga sisse tegevale liidrile mõneks ajaks sappa, see manööver röövis aga noormehelt liigselt jõudu. Vahepeal maha jäänud Lelumees nõelus vahe kinni ja spurtis Mastianicalt eest. Sellega oli poisi jõud raugenud ja Lauri päästis Eesti au, tõustes üldarvestuses kolmandana poodiumile.

Peale Lelumehe käest tappa saanud leedukat tulin viiendana mina (45.35,7). Selliste jalgadega oli neljandat kohta väga raske püüda. Leedukast jäi puudu ca 120 meetrit, vahe Lelumehega jäi kusagile 250 meetri kanti. Enestundel polnud iseeneset vigagi!

Enne starti prognoosisin aega 46 minuti algusse, pisut õnnestus isegi kiirem olla. Väsimuse foonilt võisteldes polnud enamaks jõudu. 

Rõõmu pakub tehniline stabiilsus. Piirdusin vaid ühe hoiatusega. Eelmisel aastal võeti mind samal võistlusel maha. Kõige tähtsam- tundsin end selles osas küllaltki kindlalt!

Naistest esines südilt meie esinumber Maarika Taukul, olles 5000 meetri distantsil üldarvestuses viies. Aeg 26.02,9 tähistab Maarika uut isiklikku rekordit. Tegemist on Eesti läbi aegade kolmanda tulemusega!

 6. juunil lähen ortopeedi juurde ja kui doktor lubab, esindan Eestit Valmieras toimuval Balti matšil, kus meestele kavas 10 000m.

Maailma Karikavõistlused- melu ja muud

Selles postituses tahaksin teiega jagada oma võistlusväliseid muljeid. Saransk on teadupärast maailma käimise tulipunkt, kus elavad-treenivad pea kõik Venemaa parimad käijad. 

Külastasime maailma ainukest käijate olümpiaettevalmistuskeskust. Koridoris jalutasid ringi olümpiavõitjad ja maailmarekordimehed. Tubades rippus raamitult punktuaalne päevakord, mis sai alguse kella seitsmese treeninguga ja lõppes 23.00 öörahuga. Sinna vahele jäi veel kaks trenni, lihashooldus, söömine, puhkus ja kõik muu asjakohane. Restoranis oli toitumisspetsialisti abiga igale mehele koostatud oma menüü. Jõusaalis olid vahendid kohandatud spetsiaalselt käijate vajadusi silmas pidades! Lisaks veel massaažituba ja meditsiiniosakond!

Mõnesaja meetri kaugusel baasist asus metsa sees peegelsile 2 km ring, kus leidis aset lõviosa treeningutest. Lõigutreeninguteks oli ehitatud spetsiaalne, 333-meetrine staadion (et saaks täpselt km-aegu võtta!).

Üle kogu Venemaa paiknevad agendid, kes imelapsed kokku korjavad ja siinsesse keskusesse kokku koguvad. Valitute sekka pääsemise eelduseks on loomulikult medal-minimaalselt noorteklassi maailmameistrivõistlustelt.

Huvitava faktina võib veel mainida, et Venemaa võistluskäimise aastaeelarve ületab Eesti Olümpiakomitee oma!

Kohalike seas on võistluskäimine väga populaarne! Käijad on siin linnas kangelased-nende suured postrid kaunistavad linna. Endalgi tuli anda mitmeid autogramme ning poseerida fotoaparaatide ees.

Avatseremoonia ületas võimsuselt meie tantsupidu. Suur staadion oli puupüsti rahvast täis, paljud jäid pettunult väravate taha.

Kesklinna südames kulgenud võistlusrada oli tuhandete inimeste poolt ümber piiratud, kaasa elati kõigile! Ka siis kui omad juba ammu lõpetanud, püsisid kohalikd truult raja serval ja elasid viimastele kogu südamest kaasa!

See oli nagu viiepäevane käimismuinasjutt!

Foto: Dave McGovern

Maailma Karikavõistlused- 50 km analüüs

13. mai varahommik algas kerge soojendusega. Valu paremas sääres oli tajutav, samas teadsin, et võistlustuhinas see taandub. Valmistusin rahulikult stardiks ja vaatasin kadedusega tippmehi, kelle ümber arstid,treenerid ja füsioterapeudid vahetpidamata sagisid. Igal riigil oli oma massaažilaud ja abivägi. 

Eesti lipuvärvides lauda ma ei leidnud, seega poetasin oma asjad tagasihoidlikult ühe arvutilaua alla. Kõik see oli aga teisejärguline, pea tegeles juba kalkulatsioonidega. 

Oodata oli väga kuuma ilma. Stardi 18 kraadi juurest lubati kiiret tõusu 30 soojapügalani. Teadsin, et sellise ilmaga tuleb palju katkestajaid. Võtsin nõuks iga hinna eest lõpuni käia. Tempo osas ei plaaninud samuti allahindlust-alustada tuli igal juhul rekordi graafikus!

8.30 kõlas stardipauk ja 110 pikamaa meest lasti publiku meeletute ovatsioonide saatel rajale. Publik oli suurepärane-kaasa elati kõigile ja seda täiest kõrist! Minu nimi pakkus neile tõenäoliselt palju nalja, sest perekonnanimi kõlas nagu vene keeles sibul. Nii röögitigi mulle kogu aeg davai luk, davai!!!

Juba 10. kilomeetril tundsin, et läheb raskeks. Hetkeks tekkis kõhklus, kas üldse lõpuni jõuabki! Tuhandete inimeste ergutushüüded tegid aga sellistele kõhklustele kiire lõpu. 

Kohe alguses sai selgeks, et rekordihõngu selles võistluses ei ole. Võtsin nõuks liigseid riske mitte võtta, liikudes piiripealses seisus ühtlase rütmiga edasi. Kusagil 20 kilomeetri juures teenisin ka ühe hoiatuse, mis nagu hiljem selgus, jäi ainukeseks. Olin võtnud nõuks hoiatustablood ignoreerida ja käia algusest lõpuni tehniliselt nii hästi kui võimalik. Selles vallas õnnestus kõik väga hästi. Tundub, et olen saavutamas tehnilist stabiilsust!

Nagu prognoosisin, hakkas 30nda kilomeetri paiku mehi selg ees vastu tulema. Paljud astusid kõrvale, mitmed võitlesid krampidega ning oksendasid. Kokku jättis ränkraske katsumuse pooleli 33 tippsportlast! Arsti telk oli hädalisi paksult täis.

Ise liikusin mõõdukas tempos, millest kiiremini lihtsalt ei suutnud. Kuum ilm oli väga raske taluda, kuid kõige enam tappis lauge ja pikk tõus, mis muutis jalad täiesti vatiseks. Mõningaid riske võttes, oleks tulemus võinud olla 3-5 minutit parem. Koha ja rekordi osas poleks see aga midagi muutnud.

Vahetult minu ette jäid 10-15 olümpianormi täitnud tippatleeti, kes kõik kaotasid isiklikule rekordile 20-30 minutiga! Ees lõpetajatest oli vaid neljal mehel  minust nõrgem isiklik. Seega võib öelda, et koha poolest sai võetud hetkeseisu arvestades maksimum. Aeg 4:38.37 (isiklik 4:18.36) loomulikult rahulolu ei pakkunud. Samas vigastust, rasket rada ja kuuma ilma arvestades ei ole selline resultaat ka imekspandav.

Miinimumeesmärk- debüütvõistlusel tulemus kirja saada, sai täidetud. Pisikese boonusena oli tegemist eestlaste läbi aegade kõrgeima kohaga Maailma Karikavõistluste arvestuses. 

Mõningane kohtade tõus on tulevikus võimalik, üldiselt aga tuleb tõdeda, et kehalise kasvatuse õpetajana elukutselistega heideldes lootust kõrgele lõppkohale ei ole. 

Eks tänapäeva saavutussport kipub kahes suunas hargnema-on tippsportlased ja töö kõrvalt pusivad kõva tahtejõuga amatöörid, kes tegelikult peaksid võistlema hoopis teises "kaalukategoorias".

Debüüt tehtud, tulemus kirjas-nüüd jääb üle ainult rekordiparandust oodata! Vähema nimel ei ole mõtet edasi treenida!

Maailma Karikavõistlused

Pühapäeval, 13. mail toimusid Mordva vabariigi pealinnas Saranskis maailma karikavõistlused (MK) kiirkäimises. Läänlane Margus Luik saavutas seni parima eestlaste koha MK-l, olles 50 km käimises 71. (110 osavõtjat), ajaga 4:38.37. Seni oli parimaks kohaks olnud Jekaterina Jutkina 2004.aastal saavutatud 72. koht 20 km käimises.

Kuuma oli 30 kraadi, rada poole distantsi ulatuses mäkketõusuga. Sellised tingimused ei sobinud paljudele. 110st startijast 33 katkestas valitud kiire algtempo tõttu, 3 võeti maha ebapuhta käimise pärast ja 3 ajaliimidi ületamise tõttu. Seekordse võistluse omapära oli, et oli püstitatud aeg, mis oli vaja minimaalselt saavutada viimasele ringile minnes (2 km enne lõppu) või tuli rajalt ära tulla. Neid oli nii naiste kui ka meeste hulgas 3 eksootilise maa esindajat, sealjuures ka Eesti naiskäija Marika Taukul. Maarikal lõpuaega ei fikseeritud, aga koht jäeti alles. Nii oli meie naiste esinumber 106 võistleja seas 87.

Meeste 20 km distantsil valitsesid samuti rasked olud. Eesti esinumber Lauri Lelumees lõpetas võistluse 99. kohaga (124 osavõtjat), saades ajaks 1:39.17.

Kokku osales seekordsel MK-l rekordarv riike, tervelt 64.

Allikas: www.le.ee

Kuldne trio karikavõistluste eel

Kaks nädalat on jäänud Venemaal Saranskis toimuvate Maailma Karikavõistluste alguseni. Eesti koondis on esindatud kõigil täiskasvanute distantsidel. Meil on välja panna kuldne trio- igal distantsil esindab Eestit vabariigi meister. Võistkonna esindajana sõidab kaasa Toomas Rosenberg.

Maarika Taukul võtab osa naiste 20 km distantsist. Märtsikuus läbitud edukas laager Tenerifel läks asja ette. 21. aprillil Birstonases 12 minutit isiklikku rekordit parandanud (läbi aegade 3. tulemus Eestis) Maarika on hetkel heas hoos! Loodetavasti õnnestub naiste esinumbril heas konkurentsis aega veelgi parandada!

Meeste 20 km esinumber Lauri Lelumees on samuti hoogu üles saamas. Klubide karikavõistlustel kehva tehnika tõttu diskvalifitseeritud Lelumees tegi järgmisel nädalavahetusel Birstonases vigade paranduse ja pääses ühe hoiatusega. Füüsiline vorm on Lauril lõigutrennide põhjal korralik, loodetavasti saavutab mees ka tehnilise kindluse ja näitab karikal väärikat tulemust!

Eesti 50 km meistrina võtan enda peale pikima distantsi. Peale veebruarikuist jalavigastust on treeningud läinud ülesmäge, mõningaid tagasilööke on esinenud kuid võtmetrennid olen ilusti tehtud saanud. Kahe viimase nädala sisse jäid 45 (5.55/km) ja 40 (5.53/km) km distantsid, lisaks sai tehtud kaks tõsist lõigutrenni:  5x2 ja 6x2 km. Suurt tähelepanu olen pööranud tehnikaharjutustele, selle tõestuseks võitsin Eesti klubide karikavõistlused puhaste paberitega. Nüüd jääb üle veel korralikult välja puhata ja jätkata tehnika- ning kergemate käigutreeningutega.

Delegatsiooni juht Toomas Rosenberg on endine käija ja praegune alarühma vanem. Kindlasti tulevad Toomase kogemused meile suureks abiks! Hea kui on kaasas keegi kes võistlusvälise bürokraatiaga tegelemise enda õlule võtab!

Maarika Taukul käis Eesti kõigi aegade kolmanda tulemuse naiste 20 km käimises

21.aprillil Leedu kuurortlinnas Birštonases toimunud Leedu käimiskuulsuse Antanas Mikenase XXVI mälestusvõistlustel, kus selgitati ka Leedu meistrid 20 kilomeetri distantsil, saavutas Maarika Taukul 5. koha isikliku rekordi ja Eesti kõigi aegade kolmanda tulemusega 1:51.04. Lauri Lelumees saavutas samuti 5. koha tulemusega 1:37.44.

Samas toimus ka Balti maavõistlus noortele ja juunioridele. Eesti võistlejatest olid paremad Ruslan Sergatšov, kes saavutas kolmanda koha PB vanuseklassi 5 kilomeetri distantsil isikliku rekordiga 28.04. Neljanda koha saavutasid Anastasija Skatško TB vanuseklassi 3 kilomeetri distantsil isikliku rekordiga 18.13 ning Igor Jakovlev PA vanuseklassi 10 kilomeetri distantsil ajaga 57.13.

Võistkondlikult oli parim Leedu, Läti ja Eesti ees.

Tekst: www.ekjl.ee

Pilt: Darius Skarnulis

Kulda ja karda klubide karikavõistlustelt ehk pääsemine puhaste paberitega

14. aprilli Narva võttis meid vastu hoovihma, tugeva tuule ja 5 soojakraadiga. Mitte kõige kaunim kevadetervitus!

Piirilinna visiidi põhjuseks oli klubide karikavõistlused. Kohale oli tulnud väärikas kaader. Lisaks käimiskohtunikele, austasid meid oma kohalolekuga Randarude kohtunikedünastia kolm põlvkonda ühes super-reporter Timo Tarvega.

Karmis ja külmas tuules riietusime lahti ja tuiskasime rajale. Lelumees lükkas kohe gaasi põhja ja oli kahe ringiga läinud. Vigastusest tingitud 2-nädalane treeningpaus ja sellele järgnenud hoo ülesvõtmise faas olid kiirusele oma jälje jätnud. Loobusin Lauri püüdmisest ja liikusin edasi omas tempos.

Poole maa peal polnud mul veel ühtegi hoiatust, võtsin nõuks puhaste paberitega lõpetada. Raja läbimine ühegi hoiatuseta oleks andnud enne Maailma Karikavõistluseid kõvasti enesekindlust.
Hoidsin mõõdukat tempot, et suudaksin tehnikat kontrollida. Liigseid riske võtmata, kulgesin enesekindlalt edasi. Kõik konkurendid peale Lauri olid pikalt maas, Lelumees omakorda 300 meetrit ees.

Lõpp oli aga dramaatiline- kohe alguses kaks hoiatust korjanud liider oli sunnitud vanemkohtuniku otsusega lõpusirgel rajalt lahkuma! Nii jäi mul viimasel ringil vaid võit vormistada.

Võidust enamgi tundsin rõõmu puhaste paberite üle! Üle pika aja pidasid karmid stiilikohtunikud mu liikumisviisi määrustepäraseks! Olin viimastel nädalatel tehnikale erilist rõhku pannud, tehes üle päeva kilomeetriseid drille. Nähtud vaev tasus ära! Sellegipoolest tuleb veel kõvasti vaeva näha, et tehnika kinnistuks ja liigutused muutuksid pingevabaks ning automaatseks. Oluline on starti minnes keskenduda sooritusele, tehnika peab tulema automaatselt!

Lelumehel seisab järgmisel nädalavahetusel ees uus võistlus. Lõuna-Leedus on plaanis 20 km. See on Laurile viimane tuleproov enne starti Maailma Karikavõistlustel. Kuna tehnika on hetkel ebakindel, tuleb loetud nädalate jooksul suurt rõhku panna tehnikaharjutustele.

Naiste 5000m käimises tuli karikavõitjaks nooruke Birgit Ruisu. Neiu võiduajaks märgiti 30.47,8. Meie parim naiskäija Maarika Taukul ei saanud töökohustuste tõttu startida. Samuti Maailma Karikavõistlusteks valmistuv Maarika teeb avastardi järgmisel nädalavahetusel Birstonases.

Lõpuprotokollid leiate siit

Lumine avastart

Ülestõusmispüha hommikul sai Haapsalus tehtud selle hooaja avastart. Lompide ja lörtsiga kaetud rajal läbisin pikas dressis 5 km (22.14). Võistluse eesmärgiks oli eelkõige keha harjutamine võistlustempoga. Vaja oli korraks vere maitse suhu saada, et järgmisel nädalal Narvas juba korraliku resultaadi peale minna.

Võistlus oli tugeva trenni eest ja pisut rohkemgi, täpselt nii nagu olin plaaninud. Päev varem soojendusel sadanud lörts ja tugev tuul olid asendunud päikesepaistega ja üldine meeleolu oli kevadine.

Suur tänu Endel Susile, Reimo Nebokatile, Jann Mutsole ning loomulikult emale-isale, kes mulle raja kõrval kaasa elasid! Peamiselt mulle vastu tulles sai võistlus vaatamata ekstreemsetele ilmaoludele siiski läbi viidud!

Treeningud Tenerifel

16. märtsil lendasin äreva südamega Tenerife laagrisse. Plaanis oli sealsel mägisel maastikul 2-nädalat vormi koguda ja algust teha esimeste vigastusejärgsete kiirustreeningutega.

Enne väljalendu tehtud kerge 10 km treening andis lootust, et jalg peab koormusele vastu! Samas olin põlves tekkinud põletiku ja selle ravi tõttu viimastel nädalatel piirdunud vaid kegete treeningutega. Seega sõitsin laagrisse teadmatuses. Olin vastu võtnud otsuse, et tagasi end hoidma ei hakka-käes oli viimane aeg koormust tõsta! Vastasel korral olnuks sõit maailma karikavõistlustele mõtetu.

Asusime teele kolmekesi-mina, Lauri Lelumees ja Maarika Taukul. Nädal hiljem pidi meiega liituma ka minu jooksjast vend.

Kohale jõudes tervitas meid meeldivalt soe õhk ja ilusad merevaated. Rajad olid vulkaanisaarele omaselt tõusude ja langustega, mis ühest küljest küll tugvdasid jalalihaseid, samas panid aga lisakoormuse niigi hellale ja tuikavale põlvele.

Tundus, et saatus tahtis veelkord testida mu meelekindlust ja tahtejõudu- peale esimest treeningut tundsin valuaistingut paremas põlves, täpselt samas kohas nagu vasaku põlve puhul! See tundus tõelise saatuse nöögina! Ratsionaalne seletus olukorrale oli tõenäoliselt fakt, et vasakut põlve hoides sai parem normist tunduvalt suurema koormuse ja andis lõpuks järele.

Nii ma siis tõmbasin terveks saanud vasaku põlve kaitsme ümber parema ja jätkasin hambad ristis treeninguid. Iga hommik ärkasin teadmatuses kas põlv lubab treeningu läbi viia või mitte. Kord oli valu tugevam, kord vähem intensiivne, vastavalt sellele reguleerisin ka koormust.

Valutavate põlvede, raske rajaprofiili ja kohati valistenud suure kuumuse tõttu tuli mõned õhtused treeningud ära jätta, samuti tuli vähendada üldkilometraazi. Ühe lõigutreeningu eel oli 60-meetriseid kiirendusi tehes põlv nii valus, et plaanisin kiirustreeningu rahuliku käiguotsaga asendada. Otustasin siiski esimese kahekilomeetrise lõigu ära proovida. Üllataval kombel oli selleks päevaks valu läinud ja sain täis mahus treeningu kenasti sooritatud!

Järgmisel päeval oli aga valu tagasi ja kõik algas otsast peale. Valud olid siiski niivõrd mõõdukad, et ülessoojenenuna ning korralikult kreemitatuna kannatas enam-vähem treenida. Umbes 75% planeeritust sai seetõttu ka tehtud.

Kiirused olid planeeritust olulisemalt väiksemad, mägiseid radu arvestades oli see ka igati loomulik! Laagri kaks viimast päeva olid juba üsna rõõmustavad-raskel ja mägisel rajal läbitud 40 km möödus ilma suuremate valudeta! Kahe väiksema varba purunemist hõõrumisvillide tõttu ei saa kõige muu kontekstis mingiks tagasilöögiks nimetada! Kindlasti oli põlvede seisundi paranemisel oluline roll ka soojal kliimal.

Treeningute osas võib kokkuvõtvalt öelda, et kõik planeeritu sai 2/3 osas tehtud. Põlvevalu sundis küll mõnda treeningut lühendama, paar õhtust otsa jäid seetõttu sootuks ära kuid võtmetreeningud said sooritatud.

Mägine rada väsitas korralikult, seoses sellega oli ka tempo tavapärasest aeglasem. Samas oli see väga hea erialane jõutreening ja peaks nüüd siledale maale naasnuna head efekti tootma hakkama!

Muu elu-olu oli igati tasemel. Ööbisime 3-tärni hotellis, randmel all-inclusive käepaelad. Toit ja basseini-äärsed karastusjoogid kuulusid hinna sisse.

Tavapärane laagrirutiin nägi ette kella 7.40-ne paiku toimuvat hommiksööki, 8.40-st mindi esimesele treeningule. Pingutus läbi, venitati ja tehti jõuharjutusi, seejärel mõnuleti tunnike basseini ääres. Järgnes rikkalik lõunasöök ja väike uinak. Välja puhanuna, armastasin kohvitassi kõrval basseini ääres tunnikese raamatut lugeda. Seejärel ootas õhtune trenn, õhtusöök, teineteisele tehtav massaaz ja hotellipoolne meelelahtusprogramm, mis kenasti öörahu ajaks oma lõpplahenduse sai. Tund enne südaööd tõmbasime kardinad ette ja suikusime sügavasse unne.

Ühel päeval andsime endale vabamad käed, üürides auto ning külastades Teide rahvusparki. Porgrammi kuulus ka lihtsast sportlikust huvist tingitud väike "lõigutreening" 3555 meetri kõrguse vulkaanikraatri läheduses. Huvitav oli nii kõrgel joosta-üsna kiirelt lõi piimhape jalgadesse ja kopusd olid valuga täidetud, sellele järgnes kergest hapnikupuudusest tingitud peapööritus. Huvitav kogemus, soovitan!

Paaril pärastlõunal tegime kahe trenni vahel tutvust saarel elutsevate loomadega. Väikese ahvipargis söötsime leemureid ja pärdikuid kes julgelt otse õlalt ja peast seemnepuru noppisid. Lisaks kõikusime pisikesel kaatril ja imetlesime Atlandi ookeanis lõunasööki nautinud ja puhisedes vett välja pursanud pilootvaalu ning loomulikult uudishimulikke delfiine!

Ära sai käidud ka 1000-aastase draakonipuu juures, mille läheduses jalutas uhke paabulind, poseerides meie kaamerate ees oma vapustava sabaga.

Õhkkond oli laagris ühtehoidev ja lõbus, värskust argirutiini lisas teisel nädalal meiega liitunud väikevend Lauri, tuues endaga kaasa uue hingamise ja oluliselt sagenenud naerupahvakud. Nii sai õhtuti majade vahel hiilitud ja Lauri eetvedamisel koomilisi naljavideoid üles võetud. Hiljem hotellitoas telefoni teel kordusetendust nautides oli nalja vaat et rohkemgi!

Selline ta siis oli meie selleaastane kevadlaager. Töö ja vile koos, nagu olema peab! Ei suuda kuidagi mõista selliseid madalalaubalisi sportlastüüpe, kes nürilt peale treeninguid vaid hotellitoa lage põrnitsevad. Mõnetunnine tutvumisretk kohalike vaatamisväärsustega on silmaringi arendamiseks väga oluline ja ei mõjuta treeningute kvaliteeti sugugi nii kardinaalselt kui kardetakse. Liialdada sellise meelelahutusega muidugi ei või-kõike tuleks teha mõõdukalt!

Nüüd siis olen juba nädala jagu kodumaal tagasi ja esialgu on ilmataat päris pahas tujus-vihma ja lörtsi sajab lakkamatult ning kevad tundub alles mägede taga olevat.

Sellele vaatamata ei tohi moraalil langeda lasta! Lühike dress ja plätud mõneks ajaks kappi tagasi ning pikk püks ja müts asemele. Oluline on laagrist saadud hea hoo laineharjal edasi rühkida, küll siis päike ka lõpuks välja tuleb!

Vigastusekeskne veebruar

Vabandan, et pole pikka aega postitanud, selleks polnud lihtsalt tuju!

Peale kolme korralikku treeningkuud, hakkas ühtäkki vasak põlv valu tegema. Kahtlustan, et vaevus võis tekkida valest sõiduasendist suusatades. Minu tehnika on algaja oma, peale igat suusatrenni lõid põlved tuld. Pikapeale muutus valu alaliseks, olles alguses kerge ning muutudes pikapeale häirivaks. Vaja olnuks kohest sekkumist, aga nagu spordimehele omale, ei lubanud hing puhkust võtta.

Neli päeva enne eestikaid otsustasin põlvele puhkust anda, lootusest, et ehk ebameeldivustunne kaob. Kaduski, meistrivõistlustel läbisin 5000 meetrit valu tundmata. Kaotasin Lelumehele (21.43,27) vaid 12-sekundiga, saades tulemuseks 21.55,06. Arvestades asjaolu, et kiirustreeninguid sai tehtud minimaalselt ning põlvevalu tõttu tuli 4-päeva enne starti lihtsalt puhata, oli tulemus igati ok!

Paar päeva peale etteastet läbisin paksus lumepudrus 20 km. Viimased 2 kilomeetrit lihtsalt jalutasin, sest valu muutus väljakannatamatuks-see oli tagasi! Otsustasin külastada arsti.

Kergejõustikuliidu vanemtreener Art Arvisto tegutses kiiresti ja juba samal päeval sain Mihkel Mardna vastuvõtule. Doktor pakkus, et tegemist on põletikuga ja määras 10-päevase ultraheliravi. Sel ajal tegin usinalt jõuharjutusi, käisin ujumas ning sõitsin pisut ratast. Kaduma läks ca 150 treeninkilomeetrit, sealhulgas mitu väärtuslikku pikka otsa (30-45 km). Pinget lisas tõsiasi, et ees ootas laager Tenerifel. Väga paha olnuks seal lihtsalt 2 nädalat turisti mängida, samal ajal kui teised usinalt kilomeetreid koguvad!

Õnneks sain jala vahetult enne äralendu siiski nii korda, et olulist valu enam ei tundnud. Tugevaid treeninguid veel proovida ei julgenud. Jätsin need laagri ajaks, lootuses, et soe kliima mõjub põletikulisele põlvele tervendavalt. Vaatamata vigastusele, olin erialase jõu poolest jõudnud uuele tasemele! Tundsin end tugevamana kui iial varem...

Eesti meistrid käimises 1991-2012

Hõbedased meistrivõistlused

Teise võistluspäeva avaala oli käimine, kus selgusid Eesti meistrid meeste 5000 ja naiste 3000 meetri distantsidel. Meestest võitis kulla Lauri Lelumees ajaga 21.43,27, järgnesid Margus Luik ajaga 21.55,06 ja Virgo Adusoo 24.30,32ga.

Naiste arvestuses võitis Maarika Taukul 15.31,06ga. Teise koha teenis Anneli Aru 18.38,69ga ja kolmanda Anna Kukankova ajaga 19.22,87.

Allikas: Postimees.ee

Nii ta tõepoolest oli! Jalavalu mind ei takistanud ja sain korralikult käia. Tehnika oli parem kui möödunud aastatel, pääsesin ühe hoiatusega. Minek oli ka ok, pisut tuimavõitu, aga ilma lõigutreeninguteta ei saagi erilist teravust oodata. Tulemus oli sellegipoolest viimaste aastate parim, mis kinnitab, et olen õigel teel.

Lelumehe vastu varianti ei olnud, 5000 meetri spetsialistina kontrollis ta olukorda ja läks kindlapeale välja. Lõpus lahutas meid ca 60 meetrit, mis iseenesest polegi teab mis pikk vahemaa, aga eks tal jäi pisut ka jõudu sisse.

Naistest üritas Maarika aega alla 15 minuti, paraku nõrgas konkurentsis see tal veel ei õnnestunud. Lohutusena püstitas Tabiverest pärit käija aga isikliku rekordi ja on ühe meistritiitli võrra rikkam!

Sisehooaeg seljataga, elame nüüd treeninglaagri ootuses. Märtsi keskel ootab mind, Laurit ja Maarikat lumevaba ja päikesepaisteline Tenerife!

http://www.ohtuleht.ee/465266

http://sport.err.ee/kergejoustik/579f55d9-40ac-45da-8d93-4bf06c9f745d

http://sport.postimees.ee/744696/eesti-siserekordit-korranud-iljustsenko-voitis-meistritiitli/

http://www.ohtuleht.ee/465266

http://sport.delfi.ee/news/kergejoustik/eesti/fotod-viis-kuud-tagasi-emaks-saanud-egle-uljas-voitis-meistritiitli.d?id=63942785